) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada H.T KarS § 169 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 (nelikümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 2000 (kaks tuhat) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend - elukohast lahkumise keeld H.T suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista H.T-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista H.T-lt menetluskuluna kaitsjatasu 450 (nelisada viiskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud H.T-lt mõisteti 09.04.2007.a. Viru Maakohtu määrustega nr 2-06-35688 ja 2-06-35686 välja elatis laste K R (sündinud xxxx.a.) ja R R (sündinud xxxx.a.) ülalpidamiseks alates 01.11.2006.a. kummalegi lapsele 1500 krooni kuus, kuni laste täisealiseks saamiseni või laste vajaduse muutumiseni, elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2006.a. kuni 30.03.2007.a. eest mõisteti kokku summas 7500 krooni kummagi lapse kohta. H.T lastele elatist tasuma ei hakanud, mistõttu karistati teda 20.04.2009.a. Viru Maakohtu poolt KarS § 169 alusel rahalise karistusega 2340 krooni, mis loeti kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. 2009.a. aprillis kandis H.T abistav xxxx esindaja kummagi lapse elatise võlgnevuse katteks 5000 krooni kohtutäituri kontole, mis 28.04.2009.a. summas 10 000 krooni kanti sissenõudja R R kontole. See on ka ainus summa, mis on pärast elatise maksmise kohustuse tekkimist elatise katteks laekunud. Kuna H.T peale laste ülalpidamiskohustuse rikkumise eest karistada saamist ei asunud elatist tasuma ega kogunenud elatise võlga vähendama, alustati R R 07.12.2009.a. avalduse alusel kriminaalmenetlus nr 09240105879 KarS § 169 tunnustel. 2 3 Kahtlustatav H.T tunnistab end lastele K ja R R kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmisest kuritahtlikus kõrvalehoidumises süüdi ning möönab, et tegi seda tahtlikult, kuna pidas elatise väljamõistmise pärast R R peale viha. Hiljem 2009.a. teisel poolaastal, kui tekkisid vaidlused tööandjaga seoses töötasu mittetäieliku maksmisega, mis päädis H.T vallandamisega, ei olnud tal enda sõnul võimalik elatist tasuda. Siiski avaldab H.T, et tal oli sel ajal kindel sissetulek 2000 SEK-i, s.o. ümberarvestatult kursiga 1,5 3000 krooni ning tema elukoha üüri kattis sel ajal tööandja. 23.12.2009.a. asus H.T xxxx tööle xxxx ning oma esimesest palgast tasus ta 3000 krooni laste K ja R 2010.a. jaanuarikuu elatise katteks. Töölepingu järgi on H.T töötasu ühes tunnis 140 SEK-i. Viru Maakohtu 09.04.2007.a. kohtumääruste nr 2-06-35688 ja 2-06-35686 ning kohtutäituri täiteasja andmete kohaselt on H.T elatise koguvõlg seisuga 07.12.2009.a. 101 700 krooni, s.o. kohustus kummalegi lapsele perioodil 01.11.2006.a. – 30.03.2007.a. summas 7500 krooni, perioodil 01.04.2007.a. – 31.12.2007.a. summas 13 500 krooni, perioodil 01.01.2008.a. – 31.12.2008.a. summas 18 000 krooni, perioodil 01.01.2009.a. – 30.11.2009.a. summas 16 500 krooni ja perioodil 01.12.2009.a. – 05.12.2009.a. summas 350 krooni, millest on maha arvatud elatise katteks tasutud 10 000 krooni 28.04.2009.a. Sellest võlgnevus perioodil 01.05.2009.a. kuni 07.12.2009.a. on ajaliselt 7 kuud ja 7 päeva, summaliselt kahe lapse kohta kokku 21 700 krooni. II Süüdistuse sisu H.T süüdistatakse selles, et tema on alates 01.05.2009.a. hoidunud kuritahtlikult kõrvale igakuise elatise maksmisest oma nooremate kui kaheksateistaastaste laste K R (sündinud xxxx.a.) ja R R (sündinud xxxxx.a.) ülalpidamiseks, mis on temalt 09.04.2007.a. välja mõistetud Viru Maakohtu poolt alates 01.11.2006.a. kahele lapsele kokku summas 3000 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või laste vajaduse muutumiseni R R kasuks. Seega H.T, hoidudes kuritahtlikult kõrvale temalt kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest oma nooremate kui kaheksateistaastaste laste ülalpidamiseks, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb H.T süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 169 järgi rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o. 2000 krooni. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus H.T käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 169 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi 3 4 hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava H.T käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava H.T puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 450 krooni.
Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 05.juunil 2010.a. №oremreferent Merle Kaegas 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.