HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-11-1501
(11231500053)Otsuse kuupäev
- veebruaril 2011.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Marina Kalistratova Merike Allikmäe Kriminaalasi F.U ’i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi lühimenetluses F.U, elukoht: xxx , isikukood xxx, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht: OÜ RD, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 6 korral, viimati: Harju Maakohtu 12.01.2011.a otsusega KarS § 201 lg 2 p 1; § 199 lg 2 p 9 järgi 7 kuud ja 24 päeva vangistust oli asendatud KarS § 69 alusel ÜKT-ga (468 tundi), tunnid tegemata tõkend – pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 01.02.
- Süüdistatav Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175, § 180,§ 256-5, § 311- 313, § 315 kohtunik OTSUSTAS: Süüdi tunnistada F.U KarS § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi ning mõista talle 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2, § 69 lg 6,7 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise 12.01.2011.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (7 kuud ja 24 päeva vangistust) ning liitkaristuseks lugeda 9 kuud ja 24 päeva vangistust. Kars § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 01.02.2011.a. Valida F.U suhtes tõkendiks– vahistamise. Võtta F.U vahi alla kohtusaalis. KrMS § 179, 256-5 lg 2 alusel välja mõista F.U-lt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 208,51 eurot ja kaitsjatasud summas 115,05 eurot. F.U tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB EÜP nr 10220034796011 või Swedbank nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „F.U, 1-11-1501, sundraha, kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul karistuse kandmiselt vabanemisel. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Tsiviilhagi puudub. Asitõendeid pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK F.U süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud 4-korral varguste eest, viimase otsusega oli ta 12.01.2011.a. karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, taas viibides 01.02.2011.a. kella 19.08 paiku Tallinnas, Mahtra 1 asuvas Eesti Tarbijateühistute Keskühistule kuuluvas Mustakivi Konsum kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Eesti Tarbijateühistute Keskühistule kuuluvad 6 pakki sigarette “Kent” koguhinnaga 16,50 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega F.U pani toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. F.U esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 03.02.2011.a. toimunud kohtuistungil kinnitas F.U, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, end süüdi ta tunnistab, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitas, et ÜKT tunnid tal tegemata. Alates 2010.a. detsembrist on narkoravil. Vanade tuttavatega sai kokku 03.02.2011.a., nende pärast kõik see juhtus. Kahetseb, palub end vanglasse mitte saata. 2 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning F.U poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava F.U süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 15 - 17) mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et 01.02.2011.a. läks Lasnamäe Konsumisse. Kaupluses ta ostukorvi ei võtnud. Ta läks müügisaalis oleva kassa juurde, kust võttis riiulilt 6 pakki sigarette Kent ja peitis omale jope taskusse. Seejärel möödus kaupluse kassast kauba eest tasumata. Enne väljapääsu peeti ta kinni. Kaup tagastati kauplusele. Ka: Eesti Tarbijateühistute Keskühistu avaldus, milles palutakse vastutusele võtta 01.02.2011.a. kella 19:08 Mustakivi Konsumis õigusvastase teo toime pannud kodanik, kelle juurest avastati maksmata kaupa 16,5 euro väärtuses. /tl 2/; Õigusvastase teo toimepanemise akt, 01.02.2011.a. Mustakivi Konsumist väljus meesterahvas kassadest kauplusele kuuluva kaubaga, jättes maksmata kauplusele kuuluva kauba eest. Isikuks osutus F.U. /tl 3/; Tunnistaja KK ütlused, 01.02.2011.a. kell 19:08 olles tööl Mustakivi Konsumis, nägi kuidas mustas jopes meesterahvas võttis kassast 6 pakki suitsu ja pani endale jope taskusse. Tulles läbi kassa ta suitsude eest ei maksnud. Ta pidas isiku kassaliini taga kinni. Kauba maksumus oli 16,5 eurot. /tl 5-9/; Teatis Karistusregistrist, millest nähtub, et F.U kriminaalkorras karistatud 6-l korral, viimati 12.01.2011.a.. Samuti on karistatud korduvalt väärteokorras. /tl 20-29/; 12.01.2011 Harju Maakohtu otsusega mõisteti F.U lg 2 p 1; § 199 lg 2 p 9 järgi 7 kuud ja 24 päeva vangistust mis asendatud KarS § 69 alusel ÜKT-ga (468 tundi) /tl 30-36/; MTA andmed selle kohta, et süüdistataval 2009 aastal tulu oli 0 krooni. /tl 37/; Kriminaalhooldaja vastus, millest nähtub, et F.U Harju KRHO talituses arvele võetud 21.01.2011.a. ning esmakohtumine pidi toimuma 02.02.2011.a., kuhu isik ei ilmunud. ÜKT tundide sooritamist ei ole alustatud. /tl 41/; Kohtunik asub seisukohale, et F.U on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tema ja tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning F.U süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, kuna ta pani tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vargusi on ta toime pannud süstemaatiliselt. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik F.U süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. F.U on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus. Teda süüdistatakse teise astme kuriteokatse toimepanemises katseajal, tal tuleb maksta menetluskulud. Kohus leiab, et ei ole otstarbekas talle karistuseks mõista rahalist karistust, vaid tuleb mõista karistuseks vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete 3 kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses ning karistust tuleb suurendada KarS § 65 lg 2, § 69 lg 6,7 alusel. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). F.U on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, väidetavalt töötab emale kuuluvas firmas. F.U-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada F.U edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et F.U-le ei ole võimalik ega otstarbekas karistuseks mõista rahalise karistuse, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna ta ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist ka katseajal. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud F.U suhtes ka põhjusel, kuna ta ei oma stabiilset legaalset sissetulekut (kohtul puuduvad usaldusväärsed andmed isiku sissetuleku kohta) ning lisaks kuuluvad F.U ´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Lisaks märgib kohus, et F.U ei ole ka isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada taaskord KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna ta on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks ning tema suhtes ei esine enam eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks (kuna eelmist võimalust, mille talle andis Harju Maakohus 12.01.2011.a. ta ei kasutanud, vaid oma käitumisega taas kord kinnitas, et vabaduses olles ei ole ta võimeline seadusekuulekat elu elada), arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, leiab kohus, et üldkasulik töö ei sobi isikule, kellel on sõltuvusprobleemid narkootikumide suhtes, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole F.U suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest F.U tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub F.U suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. F.U pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja 4 tegevusmallide kohasel ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et F.U suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale seekord vaid reaalse vangistuse, Neil motiividel pole õigustatud ka F.U ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda vaid üldkasulikku töö tundide suurendamine. Ta on oma käitumisega näidanud, et olles vabaduses ei suuda ta elada seadusekuulekalt ning siiras kahetsus ei takistanud tal süstemaatiliselt toime panema uusi vargusi. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik 5
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.