lg 2 p 9 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav R.E Elukoht: xxxxxxxxxxxxlinn, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel-vene keel, töövõimetuspensionär, kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras karistatud 2 korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.E
lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 2500 (kaks tuhat viissada) krooni riigituludesse.
lg 1, 2, 3 alusel kuulub koheselt täitmisele 10 päeva rahalist karistust, s.o 500 (viissada) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber 4100065035. Ülejäänud 40 päeva rahalist karistust, mis on 2000 (kaks tuhat) krooni, täitmisele mitte pöörata, kui R.E ei pane 3 (kolm) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) kaitsetasu 1929 (üks tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) krooni 60 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda R.E-lt menetluskulud sisse osaliselt ja kohustada teda 1
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 50 päevamäära, so 2500 krooni.
Koheselt tasumisele kuulub rahalisest karistusest 500 krooni. Rahalist karistust 2000 krooni tingimisi ei pöörata täitmisele ja määratakse katseaeg 3 aastat. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 4, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsjatasu. Kaitsja esitas taotluse, milles palus tulenevalt KrMS § 180 lg 3 jätta menetluskulud riigi kanda. Taotlust põhjendas ta süüdistatava raske majandusliku olukorraga. R.E sissetulekuks on invaliidsuspension ning menetluskulude tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Prokurör leidis, et täielikult menetluskuludest vabastamine ei ole põhjendatud, küll aga võiks menetluskulusid arvestades süüdistatava sissetulekuid ja toimepandud kuritegu, vähendada. Kohus leiab, et R.E menetluskulusid tuleb vähendada arvestades tema sissetulekuid ja resotsialiseerumisväljavaateid. Et ka vähendatud menetluskulude tasumine ei seaks süüdimõistetut põhjendamatult raskesse majanduslikku olukorda, kuna ta on 100 % töövõimetu, siis kohaldab kohus KrMS § 424 ja 423 sätteid ja määrab menetluskulud tasumisele osade kaupa. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.