1-10-11979/4

Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 11979 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 30. septembril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Marek Litnevski juuresolekul prokuröri: Aleksander Tšitšerov kaitsja: Eva Rivis osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas M.R ik. xxx, vene keel, Vene Föderatsiooni kodanik, kõrgharidus, ei tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistamata süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: M.R on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 03.07.2010 a. kella 21.20 ajal juhtis Tallinnas Erika 9 maja juures mootorsõidukit Opel reg. nr. xxx, olles alkoholijoobes ( alkoholijoove 2, 37 mg/g, lõplik tulemus 2, 31 mg/g ). Sellise käitumisega rikkus LS § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega M.R pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav M.R ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 03.07 ta oli külas Erika 9, kus tarvitas alkoholi. Mingil hetkel soovis minna sõiduauto aknaid pesema. Järsku auto hakkas ise liikuma ja sõitis eesolevale järelhaagisele otsa. Ta püüdis sõiduki tagurdamisega autot haagise nupult lahti saada ja tagurdamisega sõitis otsa taga pargitud autole ning sel ajal sõitis kohale politsei. Tal mingit plaani sõitma minna ei olnud. Tunnistaja RR poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 03.07 kella 21.20 ajal kuulis korteris väljas olevat pauku. Aknast nägi, et üks mees askeldas auto juures ja üritas auto esiosa järelkäru auto esiosast lahti saada. Mees istus sõidukisse ja tagurdades sõitis vastu teist autot. Ta helistas politseisse. Patrull jõudis kohale ning pidas mehe kinni. M.R süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest veel leidnud tõendamist väärteo lõpetamise määrusega, liiklusõnnetuse akti, sündmuskoha vaatlusprotoko lli ja fototabeliga, joobeseisundi ekspertiisiaktiga / t.l 3 – 15 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, rasket majanduslikku olukorda, abikaasa II grupi invaliidsust, keda peab pidevalt autoga toimetama arstide juurde kui ka kauplustesse, puhtsüdamlikku kahetsust, seega kohus peab vajalikuks tema suhtes mitte rakendada sundraha väljamõistmist ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada M.R KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 45 ( nelikümmend viis ) päeva vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 30 ( kolmkümmend ) päeva vangistust KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata, kui ta ei pane kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja tähtaega arvestada kohtuotsuse kuulutamise tähtajast. 2 Välja mõista M.R-ilt kaitsjatasu 1500 krooni 3 Välja mõista M.R-ilt kohtukuludena ekspertiisitasu 406 krooni. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik