1-10-9240/12

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. detsembril 2010.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-9240 Kohtukoosseis Istungi sekretär Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kaja Aljama Kriminaalasi R.V kohta esitatud erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Prokurör R.V, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, töökohta ei ole, kriminaalkorras karistatud: 14.12.2009 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 8 järgi tingimisi vangistusega 5 kuud katseajaga 18 kuud, kandmata 4 kuud 28 päeva vangistust, lõplikuks karistuseks jääb 4 kuud 27 päeva vangistust; 16.09.2010 Paide kohtumaja poolt KarS § 424 järgi § 65 lg 2 alusel liitkaristus 9 kuud 28 päeva vangistust, milles 1 päev arvestatud kantud karistuse hulka, 9 kuud 27 päeva vangistust on asendatud ÜKTga 594 tundi sooritamise tähtajaga 1 aasta Tiina Viru Kriminaalhooldaja EgleHaosaar Resolutsioon Tühistada R.V suhtes Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 16.09.2010.a otsus tema karistuse asendamise kohta üldkasuliku tööga. Pöörata täitmisele Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 16.09.2010.a otsus nr 1-10-9240 karistuse kohta, mille järgi on vangistus karistusena asendatud üldkasuliku tööga, ja mõista talle vangistus 9 (üheksa) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva. Määrus karistuse kohta pöörata täitmisele määruse jõustumisest. Karistuse kandmise aega hakata lugema vanglasse asumise päevast. Välja mõista R.V-lt riigieelarvesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049696) postikulude katteks 32 (kolmkümmend kaks) krooni. Anda kohtukulude vabatahtlikuks täitmiseks aega 30 päeva määruse kuulutamisest. Juhul kui esitata vastavat dokumenti, siis lisanduvad täitemenetluse kulud. Määruse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule. Tuvastatud asjaolud Süüdimõistetu on Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 16.09.2010.a otsusega nr 1-10-9240 karistatud KarS § 424 järgi ja mõistetud karistuseks vangistus 5 kuud, mida on KarS § 65 lg 2 alusel suurendatud 14.12.2009.a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse 4 kuud 28 päeva võrra. Liitkaristuseks on mõistetud 9 kuud ja 28 päeva vangistust, mis on omakorda asendatud () kuud 27 päeva) üldkasuliku töö 594 tundiga. Ta on hakanud sellest kõrvale hoidma ja ei ilmu registreerimisele kriminaalhooldusse. Ettekandega taotletakse tema suhtes kohtuotsuse täitmisele pööramist. Menetlus kohtus Kohtuistungil jääb kriminaalhooldaja oma taotluse juurde. Peale ettekannet ei ole midagi muutunud. Ta ei ole senini ise huvi üles näidanud ega soovinud jätkata. Süüdimõistetu tunnistab rikkumise toimepanekut. Erakorralisele ettekandele vastuväiteid ei ole. Enda suhtes midagi õigustatavat ei ole. Vangistuse kohaldamist ei soovi, soovib üldkasuliku töö jätkamist. Prokurör leiab, et taotlus tuleb rahuldada ja asendada ÜKT vangistusega 9 kuud ja 23 päeva. Põhjendused Kohus, olles läbi vaadanud erakorralise ettekande koos juurdelisatud dokumentidega, ära kuulanud kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et R.V on karistatud viimase otsuse alusel liitkaristusega, mis on asendatud üldkasuliku tööga ja on määratud üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldusametniku järelvalve alla kohustusega täita kontrollnõudeid, kuid ta on rikkunud karistuse täitmise tingimusi sellega, et ei ole ära teinud üldkasuliku töötunde ning hoidub selle täitmisest kõrvale ja ei ilmu registreerimisele. KrMS § 409 sätestab, et jõustunud kohtuotsus ja -määrus on kohustuslik kõikidele isikutele ja kuulub täitmisele. Erandeid selles osa ei ole. Süüdimõistetu suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud, ta on seda täitnud üldkasuliku töö osalise tegemisega kriminaalhooldaja järelevalve all. Süüdimõistetu on olnud sellest teadlik, nagu on teadlik ja tunnistab mittetäitmist ja registreerimas mittekäimist. Kohtu hinnangul on püütud teha kõik, et kriminaalhooldus jätkuks takistusteta. Tehtud on kodukülastusi ja selgitusi. Süüdimõistetul ei ole seaduslikke või muid arvestatavaid põhjendusi esitada rikkumise kohta. Kohustuse mittetäitmisega ongi ta rikkunud jõustunud kohtuotsuse täitmist. Kriminaalhooldusalune on asunud käituma viisil, mis takistab kriminaalhoolduse teostamist. Kohustuse rikkumine on teadlikult ja tahtlikult toime pandud. Seega on erakorraline ettekanne põhjendatud ja seaduslik. Süüdimõistetu on olnud nõus üldkasuliku tööga ning enda allutamisega kriminaalhooldusele. Kuid ta ei ole otsust lõpuni täitnud. Ühesõnaga võimalust kanda karistust vabaduses ei ole soovinud kasutada. Tema käitumine tunnistab selgelt, et ta ei ole õigustanud kohtu usaldust, mida kohus pidas võimalikuks. Kohtul puudub edaspidine usaldus, et tema uuesti ei korda toime pandud rikkumisi. Kohus ei pea võimalikuks jätta teda enam kriminaalhooldaja järelevalve alla ega anda üldkasuliku töö tegemise jätkamise võimalust sellise suhtumise ja käitumise juures kui eiratakse kohtuotsust. Erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kohus kasutab KarS § 69 lg 6 tulenevat õigust pöörata karistus täitmisele, kui süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi või ei järgi kontrollnõudeid või hoidub kõrvale üldkasulist tööst. KrMS § 427 lg 2 alusel määruse tühistamise ja süüdimõistetu saatmise mõistetud karistust kandma otsustab kohus. Heino-Vello Pihlak Kohtunik