← Eesti

1-10-13281/9

Kriminaalasi 1-10-13281 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. novembri 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-13281 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Imbi Kangur-Popova Kriminaalasi A.U süüdistus KarS § 199 lg.2 p.9 järgi Prokurör Katrin Kabel Süüdistatavad A.U, isikukood XXX; Venemaa kodakondsusega; elukoht xxx, kannab karistust vanglas; 9.klassi haridusega; emakeel vene keel; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Tõkend – vahistamine. Kaitsja Merike Allikmäe Menetluse liik lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.U KarS § 199 lg.2 p.9 järgi ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka A.U eelvangistuses viibitud aeg 04.06.2010.a. kuni 05.06.2010.a. ja 14.06.2010.a. s.o. 3 päeva ning seega kuulub ärakandmisele 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.03.2010.a. otsusega mõistetud ärakandmata osa 2 aastat, 9 kuud ja 22 päeva vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 19 päeva vangistust. Karistuse alguseks lugeda 21.09.2010.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista A.U-lt: - R OÜ kasuks 3625.00 krooni; - REF AS kasuks 594.00 krooni. Asitõend –videosalvestus CD-plaadil kauplusest S T – jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista A.U-lt menetluskulud: sundraha 6525 krooni ja kaitsjatasu 1800 krooni riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-10-13281, sundraha, kaitsjatasu. Maksekorraldused rahaliste kohustuste tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteoasjade kantseleisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise kättesaadav 22.12.2010.a. korral on kohtuotsus tervikuna Asjaolud ja menetluse käik: A.U süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem vähemalt kahel korral, so 20.06.2009.a. ning 14.07.2009.a. karistatud KarS § 218 lg.1 järgi kvalifitseeritavate pisivarguste toimepanemise eest, taas 04.06.2010.a. kella 16:00 paiku Tallinnas, asuvas TKM osakonnas püüdis võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada TK AS-ile kuuluvat kaupa, T-särki Solineer väärtusega 159.00 krooni, mille pani proovikabiinis endale selga ning möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna A.U peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti süüdistatakse A.U selles, et tema olles isikuks, kes on varem vähemalt kahel korral, so 20.06.2009.a. ning 14.07.2009.a. karistatud KarS § 218 lg.1 järgi kvalifitseeritavate pisivarguste toimepanemise eest, taas 19.06.2010.a. kella 12:25 paiku Tallinnas, XXXasuvast SM võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 1 ploki LUXUS kohvi, kokku 12 pakki kohvi, 1 tk maksumus 49.50 krooni, kokku maksumusega 594.00 krooni ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tasumata. Samuti süüdistatakse A.U selles, et tema olles isikuks, kes on eelnevalt toime pannud pisivargused, taas 14.07.2010.a. Tallinnas, aadressil XXXasuvast LCAG kauplusest püüdis võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada meeste sortse 2 maksumusega 595.00 krooni, millised keeras endaga kaasas olnud pükste sisse ning möödus kaupluse kassast, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna A.U peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti süüdistatakse A.U selles, et tema olles isikuks, kes on eelnevalt toime pannud pisivargused, taas 15.09.2010.a. kella 12:10 ajal Tallinnas, aadressil XXXasuvast kaupluse S T müügisaalist võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas R OÜle kuuluvad teksapüksid Armani maksumusega 3625.00 krooni, millised pani kaupluse proovikabiinis olles enda teksapükste alla ning väljus kauplusest kauba eest tasumata. Saadud kauba müüs hiljem Balti jaama turul tundmatule meesterahvale. Samuti süüdistatakse A.U selles, et tema olles isikuks, kes on eelnevalt toime pannud pisivargused, taas 21.09.2010.a. kella 12:45 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuvast K K kauplusest Denim Dream püüdis võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada teksapükse LC 28 5015, maksumusega 1395.00 krooni, peites teksapüksid endale seljataha jaki alla ning möödus kaupluse kassast, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna A.U peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega A.U, olles isikuks, kes on varem vähemalt kahel korral toime pannud pisivarguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg.2 p.9 järgi kvalifitseeritava varguse. Kuriteoga tekitatud kahju ja laad: Kuriteoga tekitas A.U varalist kahju R OÜ summas 3625.00 krooni. Antud summas esitas R OÜ ka tsiviilhagi. Kuriteoga tekitas A.U varalist kahju REF AS summas 594.00 krooni. Antud summas esitas REF AS ka tsiviilhagi. Menetlus kohtus: Kohtuistungil A.U selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast kuritegudes süüdi ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist A.U ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Samuti oli süüdistatav nõus kahjude hüvitamisega täies mahus. Kaitsja asus seisukohale, et vaidlust ei ole süü tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Leiab, et A.U-le võib mõista leebema karistuse, kui taotles süüdistaja. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistata kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on A.U süü lisaks süü puhtsüdamliku tunnistamisega tõendamist leidnud ka kõigi ülalloetletud kriminaalasja materjalidega ning kohtueelses menetluses on A.U süü KarS§ 199 lg.2p.9 järgi õigesti kvalifitseeritud. Arvestades KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise üldaluseid, ehk siis isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, asub kohus seisukohale, et karistuse eesmärkide saavutamine ei ole võimalik kõige kergema karistusliigi ehk rahalise karistusega. Samuti ei ole võimalik karistada teda ka tingimisi vangistusega, kuna kuriteod pani A.U toime katseajal ja kahjuks varem mõistetud leebem karistus ei avaldanud talle mõju. A.U vabastati eelmise 3 karistuse kandmiselt tingimisi 17.03.2010.a., kui uue kuriteo pani ta toime juba 04.06.2010.a. Samuti ei täitnud ta kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ning ei ilmunud alates 14.06.2010.a. Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Käesolevad kuriteod pani ta toime kaitseajal, sooritades neid süstemaatiliselt. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ning seetõttu tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on seaduslikud ning põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Kohus juhindub KrMS § 238; § 313;§ 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.