4-11-751/6

4-11-751 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2011.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-11-751 (2330,11,001209) Väärteoprotokolli number AB1144911 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ksenija Frolova Väärteoasi Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 218 lg 1 järgi Menetlusalune isik G.A isikukood xxx, elukoht xxx, Narva, EV kodanik, emakeel – vene keel, ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada G.A süüdi 24.02.2011.a varavastases süüteos väheväärtusliku asja vastu, s.o KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 20 (kakskümmend) päeva aresti. Karistuse alguseks lugeda 24.02.2011.a kell 17.
2. V™S § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o
3. veebruarist 2011.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
4. märtsist 2011.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.
5. MAAKOHUS TUVASTAS Väärteoprotokollis oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 24.02.2011.a kella 17.10 paiku Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, kaupluses „Maxima“ aadressil Kreenholmi 39c vaba juurdepääsu teel pani G.A müügisaalist kauba varguse (šokolaadi „Kalev“ pakki maksumusega 36.14 eurot. Seega pani menetlusalune isik G.A Liikluseeskirja toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Karistusseadustiku §218 lg 1 järgi. Vastavalt kinnipidamisprotokollile (lk 17), peeti G.A kinni 24.02.2011 kell 17.20 V™S §44 lg 1 p 3 alusel. Ida Politseiprefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks. 1.1 Kohtuistung Kohtuistungil taotles politsei esindaja G.A suhtes aresti määramist. motiveerides seda sellega, et G.A on varem mitu korda karistatud varavastaste väär- ning kuritegude toimepanemise eest ning teda pole otstarbekohane rahatrahviga karistada Kohtuistungil tunnistas G.A ennast ülalnimetatud väärteo toimepanemises süüdi, põhjendas varguse toimepanemist enda joobeseisundiga ning kahetses tehtut. Kohus avaldas ka asja materjalid: - väärteoprotokoll (lk 1) - Maxima poolt esitatud avaldus (lk 7) - xxx ettekanne (lk 8) - isikusamasuse tuvastamise akt (lk 9) - karistusregistri väljavõte (lk 11-16) - isiku kinnipidamise protokoll (lk 17) 1.2 Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas Kuulanud ära menetlusaluse isiku, politsei esindaja, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et G.A tegevus on väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud ning Karistusseadustiku §218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine G.A poolt on tõendamist leidnud. G.A süü on tõendatud väärteoprotokolliga, Maxima poolt esitatud avaldusega ning xxx ettekannega. Väärteoprotokolli kohaselt, 24.02.2011.a kell 17.10 paiku Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, kaupluses „Maxima“ aadressil Kreenholmi 39c vaba juurdepääsu teel pani G.A müügisaalist kauba varguse (šokolaadi „Kalev“ pakki maksumusega 36.14 eurot). Nagu nähtub kaupluse „Maxima“ poolt esitatud avaldusest, 24.02.2011 24.02.2011 kell 17.11 G.A võttis müügisaalist (kauplus Maxima aadressil: Narva, Kreenholmi 39c) 3 kg 900 g šokoladi „Kalev Estonia“ üldmaksumusega 36.14 eurot, jättis kaupa tasumata ja ületas sellega kassajoone. Kaup on kauplusele tagastatud. 2 Nagu nähtub xxx ettekandest, 24.02.2011 patrullis ta Maxima kaupluse piirkonda ning märkas, et kauplusest põgenes mees, keda pidas kinni kaupluse töötaja. Turvamees selgitas, et kinnipeetud mees varastas kauplusest šokolaadi. Isikuks osutus G.A. 1.3 Kohtu seisukoht karistuse määramise osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus on seisukohal, et G.A tegevuses ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS 57 mõttes – puhtsüdamlik kahetsus. G.A ei ole võimeline rahatrahvi maksma kuna ta ei tööta ega oma legaalset sissetulekut. Ülaltoodu alusel kohus on seisukohal, et ei ole otstarbekohane karistada G.A rahalise karistusega ning karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik temale määrata aresti. Samas on kohus seisukohal, et G.A süüaste on väga suur. Ta pani väärteo toime kavatsetult. Ta on varem 62 korda karistatud, muuhulgas ka varavastaste väär- ja kuritegude eest, viimane kord 10.01.2011 KarS §266 ja 199 järgi vangistusega 2 kuud. Vabanes vanglast 28.11.2010, kolme kuu jooksul pani taas toime väheväärtusliku asja varguse. Ülaltoodu alusel kohus on seisukohal, et G.A väärib maksimaalset, KarS §-s 218 lg 1 ettenähtud karistust, st 30 päeva aresti. Arvestades aga karistust kergendava asjaoluna KarS §57 mõttes esinevat süü ülestunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust, seda, et raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine, peab kohus võimalikuks kergendada G.A karistust ning mõista temale vaid 20 päeva aresti. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 Innokenti Menšikov Kohtunik 3