Kriminaalasi nr.1-10-7253 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.märtsil 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-7253 (08240104861) Koht

§ 238

; §306;§ 309 lg 1,3; §315;§ 318 lg 1; §319 lg 1,2 kohus Süüdistatav RESOLUTSIOON OTSUSTAS: A.S süüdi tunnistada kuriteo toimepanemises KarS § 422 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Vastavalt

§ 238

lg 2 vähendada A.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes karistuseks 4(neli) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1 liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu 30.12.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust ja vastavalt KarS § 64 lg 1 lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks neli aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates A.S-i asumisest kinnipidamiskohas karistuse kandmisele. A.S-i suhtes 13.04.2010 kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada alates A.S-i karistuse kandmisele asumisest kinnipidamiskohas. Tähtaegselt kinnipidamiskohta karistuse kandmisele mitteilmumise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist. 1 Vastavalt

§ 180

lg 1 ja § 179 lg 1 p 1, välja mõista A.S-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 695,04 eurot sundraha;

§ 180

lg 3 ja § 175 lg 1 p 4 ja 5 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud alaealisel ja riigi ülalpidamisel oleval isikul piisavate vahendite puudumise tõttu. 259,53 eurot (- 472,80 krooni s.o 30,22 eurot + 888 krooni s.o 56,75 eurot + 172, 56 eurot ) kaitsjatasu; 0,45 eurot( 7 krooni) toimiku paljundamise kulu. A.S tasuda kriminaalmenetluse kulud (sundraha,) 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank`is nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „A.S 1-10-7253 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. -

§ 180

lg 3 ja § 175 lg 1 p3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud alaealisel ja riigi ülalpidamisel oleval isikul vajalike vahendite puudumise tõttu. 3351,53 EUR (s.o 52440 krooni ) ekspertiisikulud 1. DNA ekspertiis (lk.151) maksumus 20440 krooni s.o 1306,35 eurot; 2. Liiklustehniline ekspertiis(t lk.141) maksumus 3000 krooni s.o 191,73 eurot; 3. Isiku(A.S 15.a.) keerukas ekspertiis koos ravidokumentide läbitöötamisega( lk.133) maksumus 5000 krooni s.o 319,56 eurot;; 4. Surnu (Vxxxr Sxxx 15.a. ) kohtuarstlik ekspertiis lk.128 maksumus 6800 krooni s.o 434,60 eurot; 5. Surnu (Vxxx Kxxx 17.a)ekspertiisiakt (lk.117)6800 krooni s.o 434,60 eurot;; 6. Surnu (Gxxx Mxxx 18.a.) ekspertiisiakt lk.102 maksumus 6800 krooni s.o 434,60 eurot; 7. Liiklustehniline ekspertiis (tlk.155) maksumus 3600 krooni s.o 230,08 eurot; Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik tutvuda 02.03.2011 Jõhvi kohtumaja kantseleis. Süüdistuse sisu: A.S on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 28.10.2008 kella 21:20 paiku xxx, olles alkoholijoobes, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ning nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitamata, jättes kontrollimata, kas sõiduautos sõitjatena viibinud isikud on nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud, juhtis mootorsõidukit xxx registrimärgiga xxx xxx Valesti valitud kiiruse tõttu ei kohandanud oma sõidukiirust arvestades sõidukogemusi /juhtimisõigus puudus/, ilmastikutingimusi /pime aeg, teelõigul puudub täielikult valgustus/, teeolusid /märg tee/ ning ei tulnud autojuhtimisega toime, mille tulemusel auto lendas teelt välja vasakule poole kraavi ja põrkas autokatusega vastu puud. Liiklusavarii tagajärjel saadud vigastuste tõttu hukkusid tagaistmel istunud reisijad Vxxx Kxxx ja GxxxMxxx, kes polnud kinnitatud turvavöödega. Auto kokkupõrkest puuga nad lendasid autost välja. Reisija VxxxStxxx, kes istus reisijaistmel ja oli kinnitatud turvavööga, toimetati Ida-Virumaa Keskhaigla reanimatsiooniosakonda, kus ta 29.11.2009 kell 06.00 suri traumade tagajärjel, mille sai liiklusavarii ajal. 2 Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega rikkus A.S järgmisi Liiklusseaduse (LS) ja Liikluseeskirja (LE) sätteid: - LS § 20 lg 3 ja LE § 76 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis; - LS § 20 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; - LS § 74´64 lg 1 ja LE § 68 p 5, mille kohaselt juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud; - LS § 47 lg 5 ja LE § 123, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega pani A.S toime KarS § 422 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud kolme inimese surm. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: Sündmuskoha vaatlusprotokolliga tlk.1-18 ja fototabelitega (purunenud sõiduautost sündmuskohal ja kahest hukkunust) selle juures on tõendatud, et 28.10.2008 xxx xxx, xxxxxx 5 kilomeetril fikseeriti sõiduautoga xxx toimunud liiklusõnnetus ja sündmuskohal tuvastati kaks hukkunut s.o Vxxx Kxxx ja GxxxMxxx. Ida-Viru keskhaiglasse toimetati kehavigastustega A.S ja Vxxxr Sxxxv. Sõiduk on täielikult purunenud, katus pealt rebenenud. Asitõendite vaatlusprotokolliga tlk19-22 on tõendatud sõiduauto xxx ulatuslike deformatsioonide olukord välise vaatluse tulemusel. Sõidukil on kokkupõrkest puuga saadud kontaktjäljed katusepaneelil, kus puu on asunud kontakti hetkel ligikaudu risti sõiduki pikiteljega. Kontaktijäljed asuvad 10 sm kaugusel esiklaasi ava servast ja ulatuvad tagaakna avani. Sõiduki katus koos piilaritega pealt ära rebitud ning sõiduki salong on ülalt avatud kuni uste jooneni. Tunnistaja Nxxx Vxxx ütlustega tlk.30-34 on tõendatud, et ta sõitis sündmuskohale 28.10.2008, kus nägi kraavis Vxxxi autot. Auto juures nägi tunnistaja kaht surnukeha, kelles tundis ära lastekodu kasvandikud Vxxx Kxxx ja Gxxx Mxx. Autoga sõitsid kasvandikud ära kelleltki luba küsimata ja kellelegi teavitamata. Tunnistaja A.S-i ütlustega tlk. 41- 43 on tõendatud, et auto xxx, millega noored sattusid avariisse kuulub temale ja ta ostis selle 6000 krooni eest. Autot ostma sõitis ta koos A.S-iga. 28.10.2008 võeti temalt autovõti ära. Võtit hoidis ta oma toas laual, arvuti juures. Kes võtme võttis ta ei tea. Kui ta õhtul avastas võtme kadumisse, helistas ta kohe A.S. Temale vastati, et Artur sattus avariisse. Gxxx ja Vxxxtelefonile ei vastanud. Tunnistaja Bxxx Mxxx ütlustega (tlk. 48-51) on tõendatud, et 28.10.2008 kell 21.27 saabus väljakutse avariile. Avariikohal istus teepeenral noormees. Ta oli teadvusel. Ta rääkis:2 miks kõik surid ära aga mina ei surnud. Et noormeest auto alt kätte saada oli vaja auto ratastele panna. №ormeest välja tõmmata ei õnnestunud, sest ta oli kinnitatud turvavööga esimesele reisija istmele. Tunnistaja tegi turvavöö lahti. №ormees anti üle kiirabile. Tunnistaja Jxxx Kxxxi ütlustega (tlk. 55-57 on tõendatud, et ta liikus autoga 28.10.2008 kella 21.20 paiku Vitsiku teeristil ja nägi kraavis külili autot ratastega tee poole. Auto juures tuigerdas noormees valges(heledas jopes) ja kukkus korduvalt pikali. Auto all oli noormees, kes ei olnud kontaktne, korises. Näha oli, et noormehe käsi oli turvavöö taga kinni ja teda pole võimalik auto alt kätte saada. Tunnistaja teatas koheselt numbrile 112 ja 110. Päästemeeskond saabus 4-5 minuti pärast helistamist. 3 Tunnistaja Lxxx Dxxxa ütlustega tlk. 58-62 et ta sõitis traumapunkti ja ta lubati tuppa, kus oli A.S. Medõde, kes sel päeval töötas, ütles, et Artur ütles mitu korda kui ta sinna toodi, et tema istus roolis. Tunnistaja Txxx Vxxxa ütlustega (tlk.63-65) on tõendatud, et kiirabibrigaadi vanemvelskrina sõitis väljakutsele 28.10.2008 kell 21.26 xxx pöörde juures, kus auto all oli üks poistest raskes seisundis. Päästjad tõstsid auto üles ja poiss toimetati traumapunkti. Raskelt kannatanud poiss oli vindine, inkubatsioonitorust tuli alkoholilõhna. Tunnistaja Jxxx Kxxx ütlustega ( tlk. 66—68)on tõendatud, et medõena kiirabibrigaadis osutas abi kannatanud noormehele, kes saadi kätte auto alt, kui päästjad auto üles tõstsid. Kannatanu pandi kanderaamile, tõsteti kiirabiautosse. Autosse tekkis kohe alkoholilõhn. Poiss oli üleni verine, teadvuseta. Poiss, kes vähem oli kannatada saanud käis piki teepeenart ja oli näha, et ta oli väga mures. Tunnistaja Exxx Sxxxu ütlustega (tlk. 72-74) on tõendatud, et kell 21.30 paiku said nad väljakutse avariile. Teine kiirabibrigaad oli juba kohal ja tegelesid kõige raskemate kannatanutega. Rohul istus noormees ja nuttis. Ta kaebas valu üle rinnas ja seljas. Ta selgitas, et ta jõi õlut ja nad kõik jõid õlut. Sõbral on täna sünnipäev. Ta nuttis kogu aeg ja rääkis, mis must nüüd saab. Ta oli korralikult vindine ja kogemusest võib tunnistaja öelda, et see polnud õllelõhn ja nad ei joonud ainult õlut. Eksperdiarvamusega surnu /Gxxx Mxxx 18.a./ ekspertiisiaktis nr.447 on tõendatud, et Gxxx Mxxx surma põhjus oli aju-kolju ja rindkere lahtine tömp trauma koos ajupõhimikuluude murru, peaaju parema oimusagara osalise lömastuse, vasaku ühisunearteri osalise, hingetoru täieliku ning maksa hulgirebenditega, mille tüsistustena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välimisest verejooksust. Surnukeha verest leiti 0,71 mg/g etanooli, uriinist 1,10 mg/ g etanooli, mis vastab elava isiku kergele alkoholijoobele. Eksperdiarvamusega surnu (Vxxxa Kxxx 17.a.) ekspertiisiaktis nr. 448 on tõendatud, et Vxxx Kxxx surma põhjuseks oli aju-kolju, lülisamba ja rindkere tömp trauma koos koljulaekoljupõhimikuluude hulgimurdude ning peaajukoe osalise lömastusega, lülisamba täieliku rebendi, rinnalülikeha killustunud murru ning roidevaheliste lihaste rebendiga, vasaku kopsu, südame parema koja, põrna ja maksakoe hulgirebenditega, mille tüsistustena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välimisest verejooksust. Eksperdiarvamusega surnu (Vxxx Sxxx 15.a.) ekspertiisiaktis nr.505 on tõendatud, et V.Sxxxi surma põhjuseks oli raske aju-kolju kinnine tömp trauma koos koljupõhimiku luude murru ja peaajupõrutusega, järgneva peaaju verevarustuse häirega, kahepoolse kopsupõletiku ja kopsude-südame puudulikkuse tekkimisega, mis oli vahetuks surma põhjuseks. Vigastused: vasaku oimuluu joonmurd üleminekuga koljupõhimikule, peaajukelmetealused ja pehmete kudede verevalumid vasakul, verevalumid rindkere pehmetes kudedes… Kõik surnukehal sedastatud vigastused on elupuhused ning tekkisid üheaegselt kõva tömbi eseme(

1. te)toimel tugevajõulisest löögist sõiduauto salongi väljaulatuvate osade vastu. Elavatel isikutel tervikuna sellised vigastused ohustavad elu tekitamise momendil, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse, mis antud juhul tõi kaasa surmlõppe. Eksperdiarvamusega isiku (A.S 15.
2. a)ekspertiisiaktis nr 141 on tõendatud, et 28.10.2008 kell 21:15alkohoolses joobes sattus autoavariisse xxx lähedal. Ja toodud kiirabiga traumapunkti. Verest leitud 2,07 promilli etüülalkoholi, mis vastab keskmisele alkoholijoobele. 14.11.2008 patsient väljakirjutatud edasiseks raviks perearsti jälgimisele. Eksperdiarvamusega tlk135-140 ekspertiisiaktis nr. LA-348-08/6272 on tõendatud, et sõidukil xxx ei avastatud juhtimisseadmete rikkeid, mis võisid tekkida enne liiklusõnnetust ja mõjutada sõiduki juhitavust. Eksperdiarvamusega ekspertiisiaktis nr. LA-348-08/6272 (ekspertiisi liik: Liiklustehnilineautotehniline) /tlk. 135—141) on tõendatud, et sõidukil xxx ei avastatud juhtimisseadmete rikkeid, mis võisid tekkida enne liiklusõnnetust ja mõjutada sõiduki juhitavust. Kontaktjäljed 4 kokkupõrkest puuga on valdavas osas sõiduki katusel ligikaudu ristsuunas sõiduki pikiteljega, kusjuures puu on kokkupõrke käigus liikunud mööda katust eest tahapoole tungides samaaegselt sõiduki salongi kuni parempoolse tagaratta koopani. Puuga kokkupõrke tagajärjel on sõiduki katus koos piilaritega ära rebitud ning sõiduki salong on ülalt avatud kuni uste jooneni. Eksperdiarvamusega ekspertiisiaktis nr GE-2254-08/6416 (DNA ekspertiis) tlk. 143-151) on tõendatud: DNA profiilid p.1.- Proov juhipoolselt päikesesirmilt, tagumise akna tihendilt , katusekäepidemelt, katusepolstri vasakpoolselt tagaosalt, katusepolstrilt on kokkulangevad Gxxx Mxxxi võrdlusproovist saadud määratletud DNA profiiliga. DNA profiilid p. 2. - proov parema keskpiida alumise osa servalt, proov parema keskpiida alumise osa esiservalt on kokkulangevad Vxxxr Stxxx võrdlusproovist saadud DNA profiiliga. DNA profiilid p 3. – proov saadus juhipoolselt päikesesirmilt on kokkulangev Gxxx Mxxx DNA täisprofiiliga. DNA profiilid p. 4. - proov tagumise akna tihendilt võetud proov sisaldas verd, on kokkulangevad GxxxMxxxi DNA täisprofiiliga. Eksperdiarvamusega ekspertiisiaktis nr. LL-39-10/541 (Liiklusekspertiis - liiklustehniline) on tõendatud, et Liiklusõnnetuse toimumise ajal viibis sõiduauto xxx xxx juhi kohal tõenäoliselt A.S. Eksperdi põhjendustega on tõendatud, et sõiduki esiistmete kohal oli katuse allavajumise ulatus väiksem kui tagaistmete kohal. Eluks suurim vajalik ruum asub juhiistme kohal, mille selja ja peatugi on vigastamata, millest järeldub, et kokkupõrke ajal juhiistme kohalt tagasiliikuv katus juhi peani ilmselt ei jõudnudki. samas kui kõrvalistuja istme seljatugi on alla vajutatud ja peatugi deformeerunud. Kõrvalistuja kohal viibinud Vixxxr Sxxxl , kes oli turvavööga kinnitatud esineski peavigastus, mis näitab, et kõrvalistuja sai istmeni allapoole liikunud katusepaneeliga löögi pähe. Peavigastused esinesid ka Vxxx Kxxxl ja Gxxx Mxxx. Seega neljast sõidukis viibinud isikust oli pea vigastamata ainult A.S. Sõiduki vigastuste süvenemise protsessi algfaasis algas katusepaneeli ja juhi päikesevarju kohene tahapoole liikumine, ilmselt ei võimaldanudki kokkupõrke ajal sõidukijuhi kontakteerumist päikesevarjuga ja sellega sai kontakteeruda keegi tagaistmel viibinud isikutest ning sinna DNA ekspertiisi käigus uuritud bioloogilist materjali jätta. Kriminaalhooldusametniku kohtueelses ettekandes esitatud teabega on tõendatud, et 26.04.1993 sündinud A.S saabus lastekodusse 5.01.2004. tema mõlemad vanemad on surnud. Ta on olnud mitmeid kordi alaealiste komisjonis, kus kohaldati tema suhtes erinevaid kasvatusmeetodeid ja mõjutusvahendeid: hoiatus, käendus, suunatud psühholoogi juurde, suunamine xxx, suunamine xxx ja noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse-, mis pole positiivseid tulemusi andnud. Peale autoavariid 2008.a. on muutunud vaiksemaks ja allub rohkem korrale. xxx iseloomustuse alusel alustas A.S 1.09.2009 õpinguid ehitusviimistleja erialal erivajadustega õppegrupis, kus on näidanud end nõrkade võimatega õpilaena. Põhjuseks tuuakse sagedane süstemaatiline erialaainete tundidest puudumine. Töösse suhtub ükskõikselt. Kriitikat ei tunnista ja oma vigu ei tunnista, märkustele ei reageeri. A.S on viibinud ravil SA TÜ Kliinikumis psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil 5.0415.04.2004 ja 27.06-9.07.2008 Diagnoos kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega, muud tähelepanematu kasvatusega seotud probleemid. 30.12.2008.a. kohtuotsusega nr.1-08-10353 määratud kriminaalhooldusele Karistusregistri andmetel on 16.10.2008 A.S karistatud Liiklusseaduse § 74-7; § 74-19; § 74-1 lg 2 ja LKA § 66-1 lg 1 alusel rahatrahviga 22920 krooni; 16.10.2009 karistati A.S-i Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga. Rahatrahvid on tasutud. Seega hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus, et kogutud tõendite kogumiga on tõendatud, et A.S-ile on õigesti inkrimineeritud käitumine vastavalt KarS § 422 lg 2 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud kolme inimese surm. Kohus jätab välja tõendite kogumist A.S-i ütlused selle kohta, et ta eitas kohtuistungil oma süüd. Ta selgitas kohtuistungil, et ta ei olnud roolis ning autot juhtis Mxxx. Samas ei soovinud süüdistatav anda ütlusi ja jäi eeluurimisel öeldu juurde. Eeluurimisel antud ütlustes aga tlk. 160-166 – kahtlustatavana selgitas A.S, et ta ei mäleta, kes oli roolis. Seega A.S-i ütlused ei seondu teiste kogutud tõenditega s.o eelkõige tema enda ütlustega kriminaalmenetluse kestel ega eksperdiarvamustega liiklustehniliste ekspertiiside ja DNA ekspertiisi aktides, mis välistavad G.Mxxxsaadud vigastuste tekkepõhjusest tulenevalt tema poolt sõiduki juhtimise. Kohus hindab tõepäraseks ka tõendite kogumisse kogutud kaudsed tõendid, s.o tunnistaja Lxxx Dxxx tõepärased ütlused, millega on tõendatud, et A.S ütles haiglas korduvalt, et tema oli liiklusõnnetuse hetkel roolis. Samuti hindab kohus tõepärasena eksperdiarvamuse selles, et sõiduki juhiistmel istunud isiku eluruum oli kõige suurem võrreldes teiste sõidukis istunud isikute puhul, kes hukkusid sündmuskohal ja said elu ohustavaid vigastusi.. Samuti on teiste kaasreisijate vigastuse tekkemehhanism eksperdiarvamusega tõendatud ega ole ümber lükatud muude kogutud tõenditega. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et A.S-i (15.a.) verest leitud 2,07 promilli etüülalkoholi, mis vastab keskmisele alkoholijoobele. Tunnistaja Exxx Sexxx ütlusega tõendatud asjaolu, et noormees selgitas, et ta jõi õlut ja nad kõik jõid õlut. Sõbral on täna sünnipäev. Ta nuttis kogu aeg ja rääkis, mis must nüüd saab. Seega A.S rikkus Liikluseeskirja - LE § 76 lg 1 nõudeid ja LS § 20 lg 3, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis; Eksperdiarvamusega liiklustehnilises ekspertiisi on tõendatud, et sõitjad tagaistmel olid turvavööga kinnitamata. Sõidukijuht rikkus - LS § 20 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja - LS § 74´64 lg 1 ja LE § 68 p 5, sätteid, mille kohaselt juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud; Peale selle sõidukijuht rikkus - LS § 47 lg 5 ja LE § 123 sätteid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Eeltoodut arvestades on A.S-i poolt Liikluseeskirja ja Liiklusseaduse sätete tahtlik rikkumine põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse saabumise ja kolme inimese hukkumisega s.o raske tagajärjega. A.S-i süüd välistavad asjaolud puuduvad ja A.S on kuriteo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus A.S-i vastutust kergendavaks asjaoluks seda, et kuritegu on toime pandud alaealisena s.o 15 aastase isiku poolt. Käesoleval ajal A.S oma süüd ei tunnista, mistõttu kohus ei arvesta süüdlase süüd kergendavaks asjaoluks ei süü ülestunnistust ega kahetsust, mida süüdlasena A.S ei ole avaldanud. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et liiklusõnnetuses osalenud isikud- noormehed -15 ja 18 -aastased olid alkoholijoobes. 17aastane neiu aga olles kaine, käitus ettevaatamatult, istudes sõidukisse, mida juhtis sõidukijuht, A.S, kes oli tarvitanud alkoholi ja kelle süülise käitumise tagajärjel hukkusid kõik tema kolm kaasreisijat. Kohus leidis, et KarS § 422 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette karistuse vangistus e näol 3 kuni 12 aastat. 6 /§ 422. Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine

§ 180

, § 179, § 175 välja mõista A.S ´ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: Vastavalt

§ 180lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Vastavalt

§ 179

lg 1 p 2, süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära - seega välja mõista A.S-ilt 695,04 eurot sundraha;

§ 180

lg 3 ja § 175 lg 1 p 4ja 5 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud alaealisel ja riigi ülalpidamisel oleval isikul – A.S vajalike vahendite puudumise tõttu. 259,53 eurot (- 472,80 krooni s.o 30,22eur +888 krooni s.o 56,75 eurot + 172, 56 eurot ) kaitsjatasu; 0,45 eurot( 7 krooni) toimiku paljundamise kulu. -

§ 180

lg 3 ja § 175 lg 1 p3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud alaealisel ja riigi ülalpidamisel oleval isikul – A.S vajalike vahendite puudumise tõttu. 3351,53 EUR (s.o 52440 krooni ) ekspertiisikulud

1. DNA ekspertiis (lk.151) maksumus 20440 krooni s.o 1306,35 eurot;
2. Liiklustehniline ekspertiis(t lk.141) maksumus 3000 krooni s.o 191,73 eurot;
3. Isiku(A.S 15.a.) keerukas ekspertiis koos ravidokumentide läbitöötamisega( lk.133) maksumus 5000 krooni s.o 319,56 eurot;;
4. Surnu (Vxxx Stxxx 15.a. ) kohtuarstlik ekspertiis lk.128 maksumus 6800 krooni s.o 434,60 eurot;
5. Surnu (Vxxx Kxxx 17.a)ekspertiisiakt (lk.117)6800 krooni s.o 434,60 eurot;;
6. Surnu (Gxxx Mxxx18.a.) ekspertiisiakt lk.102 maksumus 6800 krooni s.o 434,60 eurot;
7. Liiklustehniline ekspertiis (tlk.155) maksumus 3600 krooni s.o 230,08 eurot; 7 Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Tartu Ringkonnakohtu 01.04.2011.a. kohtumäärusega RESOLUTSIOON Juhindudes

§-dest 326 lg 2 ja 333 lg 1, 3, 5

1. lõpetada apellatsioonimenetlus süüdistatava A.S-i kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt esitatud apellatsioonis Viru Maakohtu
2. märtsi 2011 otsusele kriminaalasjas 1-10-7253 seoses kaitsja loobumisega apellatsioonist.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 76.69 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja 69 senti), sealhulgas käibemaks 12.78 eurot (kaksteist eurot ja 78 senti), vandeadvokaat Nikolai Rõžovile tema poolt A.S-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest (apellatsiooni koostamine). 3.

§ 180

lg 3 alusel jätta nimetatud menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest 76.69 eurot, riigi kanda. Apellatsioonimenetluse lõpetamisega apellatsioonist loobumise tõttu jõustub Viru Maakohtu 2. märtsi 2011 kohtuotsus

§ 333

lg 7 ja 8 alusel käesoleva määrusega ning see ei kuulu kassatsiooni korras vaidlustamisele. Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 01.04.2011 №oremreferent Liivi Õun 8