KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.
- a, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-11992 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tõlk Kea Lemming Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 18.01.
- a, Tallinn Kriminaalasi D.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17.09.
- a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav D.H Prokurör Katrin Tron Süüdistatav D.H ik XXX, XX XXXXXXX, haridus X XXXXXX, emakeel –vene keel, ei tööta, elukoht XXXXXXXXXX XXXX XXXXXXX, varem kohtulikult karistatud 10 korral, viimati 06.09.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi tingimisi 6-kuulise vangistusega, katseaeg 18 kuud Kaitsja advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
- septembri
- a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 1
(3)Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 17.09.
- a otsusega tunnistati D.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja karistati teda 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas maakohus karistust 06.09.2010 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 kuu vangistuse – võrra ning mõistis liitkaristuseks D.H-le 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 16.09.2010.a. Maakohus mõistis D.H süüdi selles, et ta 16.09.2010 kella 13.22 paiku Tallinnas, XXXX XXXXXX X/X asuvas P. AS-le kuuluvas kaupluses võttis müügisaalist P. AS-le kuuluvad kõrvarõngad maksumusega 129 krooni ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Seejuures oli D.H varem KarS § 199 ja § 218 lg 1 järgi karistatud, viimased süüdimõistvad otsused pärinesid 19.05.2009 ja 06.09.
- Kuritegu jäi katsestaadiumi, sest turvatöötaja pidas D.H kinni. Mõistetud karistuse kohta märkis kohus, et võttis arvesse süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist, kergendava asjaoluna arvestas kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav D.H on varem kriminaalkorras karistatud, teda süüdistatakse II astme episoodi toimepanemises; teo pani isik toime katseajal; tal on kindel elukoht, kuid ta ei tööta. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav. D.H leidis apellatsioonis, et toimepandud kuritegu arvestades on mõistetud karistus liiga karm. Vargus jäi katsestaadiumi ja asja, mida ta varastada püüdis, väärtus oli 129 krooni. Ta tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandud tegu. Lisaks on kaebuses märgitud, et kui mõistetud karistus oli 5 kuud vangistust, siis ei saanud 1/3 võra vähendatud karistus olla 4 kuud vangistust, vaid see pidi olema 3 kuud 10 päeva vangistust. Ringkonnakohtu istungil jäi D.H oma apellatsiooni juurde, kaitsja toetas apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Esmalt tuleb märkida, et kohtuotsuse tõlkes on ebaõigesti märgitud maakohtu poolt mõistetud karistuseks 5 kuud vangistust. Kohtuotsuse originaalis on karistuse pikkuseks 6 kuud ning seega on kohus ka õigesti märkinud, et 1/3 võrra vähendatud vangistuse pikkus on 4 kuud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole karistust mõistes rikkunud KarS § 56 nõudeid. Kuigi kõrvarõngad, mida D.H püüdis varastada, olid odavad (hind 129 krooni), ei ole karistus teoga võrreldes ebaproportsionaalselt karm – arvestades, et KarS § 199 lg 2 p 9 eest on ette nähtud kuni 5-aastane vangistus, kujutab mõistetud 6-kuuline vangistus endast kerget, pigem sanktsiooni alammäära lähedast karistust. Kohtukolleegium leiab, et lisaks varastatava asja väärtusele tuleb süü suuruse hindamisel arvestada ka sellega, et eelmise süüdimõistva otsuse tegemisest oli möödunud vaid 10 päeva. Mis puutub argumenti, et tegu jäi 2
(3)katsestaadiumi, siis KarS § 25 lg 6 näeb ette, et kui tegu jääb katsestaadiumisse, võib kohus kergendada mõistetavat karistust. Seega ei ole kohus kohustatud karistust kergendama põhjendusel, et tegu jäi katsestaadiumisse. Käesoleval juhul ei näe kohtukolleegium selliseid asjaolusid, mis annaks põhjust karistuse vähendamiseks. Nähtuvalt tunnistajate V. K. (lk 4) ja Y. L. ütlustele (lk 5-6) oli D.H teinud kõik enesest oleneva, et tegu lõpule viia, ta oli võtnud kõrvarõngad ja lahkunud nendega kauplusest. Maakohus on märkinud, et võttis karistust mõistes arvesse ka puhtsüdamlikku kahetsust. Seda, kas kohus seda tegi, saab kõrgem kohus hinnata vaid selle järgi, kas arvestades kõiki maakohtu poolt nimetatud asjaolusid, näib karistus õiglane ja põhjendatud. Antud juhul ringkonnakohus leiab, et karistus selline on. Lisaks isiku süüle ning kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta ka õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Siinkohal on oluline aspekt varasemate karistuste rohkus. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 punktile 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Sten Lind Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 3
(3)