MS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta O.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada Advokaadibüroo Legalia vandeadvokaat Eve Jundase taotlus riigi õigusabi osutamise eest summas 220,79 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud 220,79 eurot kinnipeetaval piisavate vahendite puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 14.01.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.T tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.T on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 10.05.2010 kohtuotsusega
lg 2 p.4,7,8 järgi 3 kuulise vangistusega ning § 199 lg 2 p.4,7,8 järgi 1 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks
lg 2 p.4,7,8 (diiselkütuse vargus) 1
ja
MS § 238 lg.2 alusel vähendati karistust mõistetes karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud 6 kuulist vangistust Harju Maakohtu 23.veebruari 2009.a. kohtuotsusega ärakandmata karistuse, s.o. 1 aasta 3 kuu ja 24 päeva võrra, mis teeb kahe kohtuotsuse järgi
lg 2 alusel mõistetud liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 24 päeva.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks
episood) ja
MS § 238 lg.2 alusel vähendati karistust 1/3, so 4 kuu võrra, mis teeb
lg 1 järgi mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti O.T-le lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.10.2009 ja lõpp 02.02.2012. Kinnipidamisasutuses O.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda on 2 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx s.o vanaema juurde, kes ei ole sellega nõustunud. Kinnipeetava haridus on 8 klassi ja eriala puudub. Enne vangistust töötas alalisel töökohal ja tegi ka juhutöid. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Resotsialiseeriva iseloomuga tegevused vangistuse ajal puuduvad, ei ole olnud tööga hõivatud. Enne vangistust oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei toeta ta Viru Vangla taotlust O.T tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et O.T ei sobi kriminaalhooldusele kuna ei ole valmis tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Ta on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid see ei olnud tulemuslik ja ta on katseaja kestel toime pannud mitu uut kuritegu. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava vabastamist. O.T taotleb ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et O.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ei ole põhjendatud ning on ennatlik.. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.T isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. O.T on vangistuse jooksul 2 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja soovi mitte muuta oma käitumist paranemise suunas. O.T on varem 4 korda karistatud kriminaalkorras (valdavalt varavastaste kuritegude eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning olles katseajal, taas pani toime uued kuriteod, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuriteod sooritatud alkoholijoobes, vägivallaga) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elu- ja töökoht, mis raskendab toimetulekut, suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. 2 Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud ning tekkib oht, et vabaduses jätkab ta nendega suhtlemist, mis võib mõjutada tema käitumist. O.T lähedased - eriti ema- ei ole huvitatud O.T toetamisest vabanemise korral ning teiste lähedaste toetus ei ole küllaldaselt järjekindel. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. O.T puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala ja osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. O.T karistusaja lõpuni on jäänud veel ligi aasta. Arvestades, kuritegude korduvust ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu O.T vabastamisega temale Pärnu Maakohtu 10.05.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 29.03.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.