4-16-4652/6

4-16-4652 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-4652 (9300,16,000747) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi H.S-i esitatud kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.05.2016 otsusele väärteoasjas nr 9300,16,000747 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): H.S (isikukood: XXX, elukoht: XXXX) Kohtuväline menetleja: Maksu- ja Tolliamet (Lõõtsa 8a, Tallinn 15176) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON H.S-i kaebus rahatrahvi vähendamiseks jätta rahuldamata ning 24.05.2016 otsus muutmata. KarS § 66 alusel on trahvi võimalik tasuda ositi, s.o. 4 (nelja) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Maksu- ja Tolliameti arvele EE351010052031000004 SEB pangas, arvele EE522200221013264447 Swedbank pangas, arvele EE873300333499990003 Danske pangas või arvele EE401700017002872300 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on 2 kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. Maksu- ja Tolliameti 24.05.2016 otsusega nr 9300,16,000747 karistati H.S-i tolliseaduse (TS) § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut, s.o 260 eurot ning trahvi võimaldati tasuda 4 kuu jooksul võrdsetes osades (65 eurot kuus). Otsuse kohaselt toimetas H.S AS Eesti Post vahendusel 12.05.2016 posti teel Iisraeli riigist Eesti Vabariiki keelatud kauba, 12 karpi suitsuvaba tubakatoodet (huuletubakat), millega pani toime TS § 74 lõikes 1 sätestatud väärteo, s.o keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine.
4. H.S esitas otsuse peale kaebuse, milles palub vähendada määratud karistust. Kaebaja väidab, et oluline osa tema sissetulekust kulub eluks vajalike püsimaksete ja ülikooli maksete tasumisele. Kaebajal puuduvad varasemad karistused, ta kahetseb oma väärtegu ning selle teo pani ta toime teadmatusest, mitte kavatsetult. Ebakohane on kaebaja arvates põhjendus karistuse üldpreventiivsete eesmärkide osas, sest tellitud huuletubakas oli mõeldud isiklikuks tarbimiseks, mitte kaubanduslikel eesmärkidel. Kaebaja kohtuistungist osa võtta ei soovinud.
5. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha, milles leidis, et karistuse muutmiseks alused puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestati ilmnenud kergendavaid asjaolusid ja seda, et tegemist on isiku esmakordse rikkumisega, karistuse määramisel on arvestatud ka karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning isikule on määratud sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt madalam rahatrahv. Karistus on proportsionaalne ja vastab isiku süü suurusele. Arvestades isiku sissetukuid on talle antud võimalus tasuda trahvi osade kaupa. Määratud karistus süüteomenetluses ei pea olema üleliia soodne ja isikule mugav kanda, sest vastasel juhul ei tunneta süüdlane karistuse mõju ning eripreventiivne eesmärk jääb täitmata. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht
6. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. H.S on tunnistanud, et tellis Iisraelist Eesti Vabariiki 12 karpi (10 karpi tellis ja 2 sai boonusena) suitsuvaba tubakatoodet (huuletubakat). Kaebaja poolt toimepandut tõendavad lisaks isiku enda ütlustele ka rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akt (lk 2-3), saadetise vaatlusprotokoll ja sellele lisatud fototabelid (lk 4-7) ning krediitkaardi maksekinnitus (lk 13). Eeltoodust tulenevalt toimetas H.S AS Eesti Post vahendusel 12.05.2016 posti teel Iisraeli riigist Eesti Vabariiki keelatud kauba, 12 karpi suitsuvaba tubakatoodet (huuletubakat), s.o rikkus tubakaseaduse (TubS) § 24 lg 4 sisaldavat keeldu ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud TS § 74 lg 1 järgi, mille kohaselt on kauba toimetamine liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki keelatud. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud. Oma ütlustes on H.S väitnud, et ta teadis, et huuletubakat ei ole võimalik Eestis osta ametlikest müügikohtadest, mistõttu tellis selle Interneti teel ning eesmärgiks oli seda Eestis kasutada isiklikuks otstarbeks. Kaupa posti teel Iisraelist tellides tegutses H.S kavatsetult. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo kavatsetult toime ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus. H.S-i eesmärk oligi huuletubaka toimetamine Eestisse just nimelt posti tee. 3
7. Kaebajale karistust määrates on menetleja õigesti lähtunud KarS § 56 lg 1 sätetest, on arvestanud süü suurust, raskendavate asjaolude puudumist, kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, samuti seda, et isikul puuduvad eelnevad kehtivad karistused. On lähtutud ka karistuse eri- ja üldpreventiivsetest eesmärkidest.. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. TS § 74 lg 1 võimaldab liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki kauba toimetamise keelu rikkumise eest karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja on H.S-ile toimepandu eest määranud karistuseks rahatrahvi 65 trahviühikut, s.o karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Selle seadusliku ja põhjendatud karistuse vähendamiseks alused puuduvad ning J. H.S-i kaebus tuleb jätta rahuldamata. Mis puudutab kaebaja majanduslikku olukorda, siis see oli talle endale teada ka enne süüteo toimepanemist ning määratud trahvi osade kaupa maksmine 4 kuu jooksul alates otsuse jõustumist ei ole talle ülemäära koormav. Kaebajal on võimalik vähendada oma püsikulutusi või täisealise ja töövõimelise isikuna otsida endale lisatöid õpingutest vabal ajal. Õigesti on menetleja vastuses märgitud, et süüteo eest mõistev karistus ei pea süüdlasele olema mugav kanda, vaid see peab teda mõtlema panema sellele, et tulevikus vältida uute süütegude toimepanemist. Selline karistus on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 1, 133,
8. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/