4-16-4285/5

Väärteoasi nr.4-16-4285 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 23.08.2016.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 10.05.2016.a. otsus väärteoasjas 2303,16,000496 P.G karistamises LS § 224 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) P.G, isikukood XXX, ElukohtXXXX Töökoht: XXXX AS Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB Liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA Jätta P.G kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.05.2016.a. otsus väärteoasjas nr. 2303,16,000496 muutmata. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 10.05.2016.a. otsuses näidatud arveldusarvele, kohustuslik on märkida eelnimetatud otsuses märgitud viitenumber. Liiklusseaduse § 127 sätete kohaselt on menetlusalune isik kohustatud loovutama oma juhiloa 5 tööpäeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest Maanteeameti liiklusbüroole. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kirjalikult Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatav otsus P.G karistati LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, selle eest, et tema 22.04.2016.a. kell 10.29 Tallinnas Lootsi tn 13 suunaga Uus-Sadama tänava suunas juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat XXXX juhile keelatud seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,22 mg. Sellise tegevusega rikkus P.G LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub P.G tühistada väärteoasja otsus. Kaebuse esitaja leiab, et tema süü antud väärteoasjas täielikult puudub, kuivõrd Põhja - Eesti Kohtuarstliku ekspertiisiosakonna joobeseisundi tuvastamise saatekirja - uuringuakti nr 857T kohaselt 22.04.2016.a. kell 14.35 temalt võetud vereproovist etanooli ei leitud. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja esitas omapoolse seisukoha, milles palub kaebus jätta rahuldamata. Menetleja on seisukohal, et P.G oli enne mootorsõiduki juhtima asumist tarvitanud alkoholi ning väärteoasjas kogutud tõenditega on täielikult leidnud tõendamist, et menetlusalune isik juhtis 22.04.2016.a. kella 10.29 ajal Tallinnas Lootsi 13 juures sõidukit juhile keelatud seisundis. Menetleja seisukohast nähtub, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanooli sisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-15-00170) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt oli mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ja mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluse aluseks karistuse määramisel. Kohtuväline menetleja peab oluliseks juhtida tähelepanu asjaolule, et teadaolevalt töötab organism alkoholi läbi 0,11 kuni 0,15 ‰ tunnis, s.o 0.055 kuni 0.075 mg. Kuivõrd vereproovi võtmise ajaks, s.t 4 tunni möödudes peale alkoholi sisalduse tuvastamist väljahingatavas õhus läbi tõendusliku alkomeetri oli kaebaja organismist alkohol täielikult väljunud, oli oluliselt varem menetlusaluse isiku poolt sisse joodud alkohol organismis 22.04.2016.a. kell 10.29 läbitöötamisel ja alkoholi sisaldus organismis vähenes järk-järgult. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud KarS § 56 sätestatud karistamise alustega, s.h ka asjaoludega, et määratud karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt palub kohtuväline menetleja jätta P.G kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2 V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud P.G poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et P.G kaebus tuleb jätta rahuldamata. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätte kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidujuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Kohtu hinnangul on tõendatud, et P.G 22.04.2016.a. kella 10.29 ajal sõites Tallinnas Lootsi tn 13 suunaga Uus-Sadama tänava poole, juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat XXXX juhile keelatud seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,22 mg/l kohta. Tõendid, millele kohus tugineb on: indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt on kontrollile allutatud isikuks P.G (ik XXX). 22.04.2016.a. kell 10.29 kasutati indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 nr A104487, mis on kalibreeritud kuni 01.08.2016.a ning indikaatorvahendi näit oli 0,26 mg/l kohta, seega kontrolli tulemus positiivne; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos tulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 22.04.2016.a. kell 10.38 kuni 10.42 P.G alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST, seeria nr ARDM 0067, mille lõplik lugem oli 0,27 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli P.G väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,22 mg/l kohta. Samuti nähtub, et tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST, seeria nr ARDM oli taadeldud (taatlustunnistus nr TTRC 15-00170) 06.11.2015.a. ning vastab nõuetele; SAPBO andmebaasi väljavõte, millest nähtuvalt on piirivalvur Tauri Koppel läbinud pädeva mõõtja koolituse 18.03.2015.a.; 22.04.2016.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt PPA Põhja Prefektuuri piirivalvur Ailen Pilt otsustas 22.04.2016.a. kõrvaldada P.G sõiduki Volkswagen Passat XXXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. Vaatamata sellele, et menetlusalune isik on keeldunud alla kirjutamast, on talle otsust tutvustatud. Seda tõendab tunnistaja Tiina Puust oma allkirjaga; Tunnistaja Ailen Pilt, kes täitis 22.04.2016.a. tööülesandeid Tallinnas Lootsi 13 juures, ütlustest nähtub, et ta peatas kell 10.29 kontrolliks sõiduauto Volkswagen Passat reg.nr XXXX, mis liikus Uus-Sadama tänava suunas. Sõidukit juhtis P.G. Kontrollimisel tundis juhi juures alkoholilõhna ja indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 mõõtis juhil joobe 0,26 mg/l kohta. Kohtuvälises menetluses ei ole menetlusalune isik ütlusi andnud. Menetlusalune isik on maakohtule esitatud kaebuses väitnud, et tema süü antud väärteoasjas täielikult puudub. Ta põhjendab antud asjaolu Põhja – Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisiosakonna (EKEI) poolt väljastatud joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakti nr 857T-ga. Nimelt kaebusele lisatud aktist nähtub, et P.G-lt on 22.04.2016.a. kell 14.35 võetud verd, millest etanooli ei leitud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et teadaolevalt alkoholi sisaldus organismis väheneb aja jooksul. Üldteada on asjaolu, et alkoholi lagundamine on individuaalne ja sõltub erinevatest asjaoludest (kehakaal, joodud alkoholi kogus, kangus, söömine jne). Kohtu hinnangul asjaolu, et kell 14.35 antud vereproovist ei leitud etanooli, ei lükka ümber tõendusliku alkomeetriga kell 10.38 kuni 10.42 mõõdetud tulemust, milleks oli P.G väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,22 mg/l. 3 Kontrollides kohtuvälise menetleja väidet, et organism töötab alkoholi läbi 0,11 kuni 0,15 ‰ tunnis, s.o 0.055 kuni 0.075 mg, leidis kohus, et see väide on tõene. Nimelt erinevatel interneti lehekülgedel sh., näiteks Eesti Haigekassa https://www.haigekassa.ee/files/est_kindlustatule_juhendid/Alkohol%20minu%20kehas_final.pd f nähtub, et kainenemine toimub keskmiselt kiirusega 0,1 promilli tunnis. 1mg/l joobele vastab 2,1‰ (0,1:2,1= 0,0476 0,05 mg/l). Seega kui ühes tunnis töötab organism keskmiselt alkoholi läbi 0,05mg/l kohta, siis nelja tunniga 0,2 mg/l kohta. Kuivõrd P.G oli kell 10.38 kuni 10.42 tõendusliku alkomeetriga mõõdetud alkoholi 0,22 mg/l kohta väljahingatavas õhus, siis 3 h 53 min hiljem oligi P.G vereproovi andmise hetkel alkohol verest lahkunud. Mõõteseaduse § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Majandus-ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006 määruse nr 104 Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad1 on tõenduslik alkomeeter kantud metroloogilise kontrolli nimistusse. Korrakaitseseaduse § 38 lg 7 alusel on 19.06.2014.a. Vabariigi Valitsus määrusega nr 87 kehtestanud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Kuivõrd menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe, mõõtevahend oli taadeldud ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise protseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid, siis on täidetud mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus kasutatav tõendina ning mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt aluseks väärteomenetluses karistuse määramisel. Eeltoodu põhjal puudub kohtul mistahes alus kahelda 22.04.2016.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis ja tulemuse väljatrükis fikseeritud tulemuses. Väärteotoimikus puuduvad viited sellele, et menetlusalune isik oleks keeldunud tõenduslikku alkomeetrisse puhumisest ja taotlenud vereproovi uuringut. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kohus ei ole asja läbivaatamisel ka tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks rikkunud kaebuse esitaja suhtes väärteomenetlusõigust. Seega leiab kohus, et P.G on rikkunud LS § 69 lõike 3 nõudeid ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud LS § 224 lõike 1 järgi. LS § 224 lg 1 koosseisupärane tegu eeldab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimist isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 mg. LS § 224 lg 1 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 4 Vastavalt karistusseadustiku §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmääras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammääras. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,22 mg, mis on liiklusseaduse § 224 lõikes 1 sätestatud rikkumise peaaegu maksimummäär. Seega võib öelda, et menetlusaluse isiku süü on suur. Riigikohtu lahendites on osundatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistrist nähtuvalt on P.G üks kehtiv väärteokaristus rahatrahvi näol, mis on määratud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Trahv on tasutud 15.03.2016.a. (kohtuvälise menetleja otsus 07.05.2015.a.) Lisakaristusena võeti mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks. Antud väärteoasjas tegi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.06.2015.a. kohtuasjas 4-153929 lahendi, millega jättis kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Hinnates analoogsete liiklusalaste rikkumiste järjepidevust, saab järeldada, et varasemast karistusest ei ole P.G vajalikke järeldusi teinud, ta on jätkuvalt ühiskonnale ohtlik ning ainuüksi põhikaristusest ei piisa eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, vaid on vajalik ka lisakaristuse kohaldamine, milleks on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. On oluline, et isik ka tegelikult tunnetaks oma vastutust liikluses osalejana ning saaks aru oma teo keelatusest. Eeltoodust alusel jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p. 1 Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 5