4-11-3138/10

Väärteoasi nr 4-11-3138 MÄÄRUS 10.oktoobril 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, vaadanud läbi U.Z-i (IK XXX, elukoht: XXXX, töökoht: XXXX) taotluse ositi kandmisele kuuluva aresti kandmise korra muutmiseks, l e i d i s: Tartu Maakohtu 14.septembri 2011.a otsusega väärteoasjas nr 4-11-3138 mõisteti U.Z-ile liiklusseaduse § 227 lg 2 ja § 201 lg 2 sätestatud väärtegude toimepanemise eest karistuseks KarS § 63 lg-t 1 kohaldades 20 päeva aresti. KarS § 66 lg 1 alusel määrati, et kohtuotsuse jõustumisel on U.Z õigus kanda Lõuna Prefektuuri Tartu kambris karistust osade kaupa, kandes alates 26.septembrist 2011.a 10 päeva ja alates 11.oktoobrist 2011.a 10 päeva. Kohtuotsus jõustus 14.septembril 2011.a. Käesolevaks ajaks on U.Z ära kandnud mõistetud karistuse esimese osa, s.o 10 päeva aresti. 07.oktoobril 2011.a saabus Tartu Maakohtusse U.Z-i avaldus, milles ta palub võimaldada tal kanda ülejäänud mõistetud karistuse osa, s.o 10 päeva aresti kolmes osas 3 ja 4 päeva kaupa või kahes osas 5 päeva kaupa, kuna tema pikemaajaline töölt eemalviibimine põhjustaks töökohas tööseisakuid. Väärteomenetluse seadustik näeb ette vaid võimaluse aresti täitmisele pööramise edasilükkamiseks VtMS § 209 alusel. Kuivõrd U.Z-i taotlus kujutab endast sisuliselt aresti kandmise korra muutmist ja seega ka kandmise tähtaja pikendamist, siis ei saa tema taotlust käsitleda täitmisele pööramise edasilükkamisena VtMS § 209 mõttes ega sellel alusel rahuldada. Kohus, karistuse mõistmisel ei pidanud võimalikuks määrata karistuse kandmise tähtaega lühemate osade, s.o 3-5 päeva kaupa, kuna sel juhul oleks karistuse kandmise kogutähtaeg lükkunud pikale ajale ega täidaks piisavalt karistuse kandmise eesmärki. Kuna U.Z-i on hulgaliselt karistatud varem väärteokorras, muuhulgas ka arestidega, kuid tema rikkumised on jätkunud, ei olnud talle põhjendatud määrata käesoleva otsusega karistuse kandmine osade kaupa väga lühiajaliste osadena. U.Z-i taotlust ei saa rahuldada ka karistusseadustiku §-st 66 lähtuvalt, kuna nimetatud sätte alusel saab aresti ositi kandmist ja selle korda määrata vaid aresti mõistmise ajal, mitte hiljem karistuse täitmisel. Eeltoodust tulenevalt puudub seaduslik alus kohtuotsuse muutmiseks karistuse täitmise korra osas ja U.Z-i taotlus tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes VtMS § 212, kohtunik määras: Jätta U.Z-i taotlus rahuldamata ja kohustada teda väärteoasjas nr 4-11-3138 mõistetud karistust kandma vastavalt väärteootsuses märgitud korrale. Kohtu poolt määratud karistuse kandmise tähtaegade mittejärgimisel U.Z-i poolt kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 alusel Lõuna Prefektuuri kaudu. Määrus edastada U.Z-ile, Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonnale ja Lõuna Prefektuuri Tartu kambrisse. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik