S § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga ning lisakaristusena mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks; 2. Tartu Maakohtu 02.aprilli 2008.
S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks 4 kuud 7 päeva vangistust, mis asendati 254 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta; 3. Tartu maakohtu 26.juuni 2008.
S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks 7 kuud 7 päeva vangistust ning lisakaristusena mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks; 4. Tartu Maakohtu 20.mai 2010.
lg 2 p 4 alusel 4-kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud 29 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga täitmisele pööramata; 5. Tartu Maakohtu 08.detsembri 2010.
lg 2 p 7, 8, 9 alusel 5-kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja lõolikuks karistuseks mõisteti 4 kuud 27 päeva vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks 8 kuud 26 päeva vangistust, mis asendati 532 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat. E.F-i on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on E.F uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et E.F on vabanemisel olemas kindel elukoht oma vanemate juures. Süüdimõistetu ema sõnul nimetatud elukoha lähedal töökohti ei ole. Kuigi süüdimõistetu vanemate igakuine sissetulek on kokku pisut alla 400 euro, on nad valmis süüdimõistetut vabanemisel materiaalselt toetama. Süüdimõistetu käitumist võivad vabaduses mõjutada alkoholi kuritarvitavad tuttavad ning valla sotsiaalnõuniku sõnul tarvitavad liigselt alkoholi ka süüdimõistetu vanemad. E.F kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta asuks elama oma vanemate juurde ja katsub leida tööd. Prokurör ei toeta esitatud kirjalikus arvamuses E.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, arvestades seejuures nii tema korduvat karistatust, kriminaalhoolduste ebaõnnestumist, vangistusest distsiplinaarkaristuste olemasolu kui ka jätkuvaid kuriteoriske seoses alkoholisõltuvusega. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on E.F ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. On positiivne, et vangistuses on süüdimõistetu olnud vanglaametnikega suheldes viisakas, on analüüsinud oma varasemat väärkäitumist ja selle põhjuseid, tal on tekkinud motivatsioon oma senise elustiili muutmiseks ning ta on seadnud endale tulevikuks ka positiivsed eesmärgid. E.F on vabanedes olemas elukoht vanemate juures. Samuti on tal lähedased, kes on teda valmis toetama. Süüdimõistetu on saanud aru enda alkoholiprobleemist ja peab vajalikuks seda muuta. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et E.F-i on kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral. Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Temale mõistetud vangistust on jäetud kahel korral ka tingimisi katseaja ja kriminaalhooldusele allutamisega täitmisele pööramata ja kahel korral on vangistust ka üldkasuliku tööga asendatud. Sellest hoolimata on süüdimõistetu aga oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud ja on katseaegade jooksul pannud toime uusi kuritegusid. Käesoleva vangistuse ajal on süüdimõistetul 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ta ei ole oma käitumist piisaval määral muutnud ka vangistuse ajal ja on jätkanud temale kehtestatud reeglite rikkumist. Seega puudub kohtul piisav veendumus, et karistuse eesmärgid oleksid süüdimõistetu puhul käesolevaks piisavalt täidetud ja ta oleks võimeline elama oma elu edaspidiselt vabaduses seadusekuulekalt ja järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi. Praeguseks ärakantud lühiajaline karistusaeg ei ole ilmselgelt mõjutanud E.F-i piisavalt kui seda ei ole suutnud teha varasem esmane vangistus ja eelnevad kriminaalhooldusega seotud karistused. Materjalide põhjal võib järeldada, et peamiselt on süüdimõistetu senised kuriteod seotud temal majandusliku stabiilsuse puudumise ja alkoholi kuritarvitamisega. Jätkuva kuriteoriskina tuleb arvestada ka süüdimõistetul garanteeritud töökoha puudumist. Kuigi tasumata rahalised nõuded tal vangla andmetel puuduvad, tal on vabastusfondis üle 480 euro ning ta ise soovib tööle asuda, leiab kohtunik, et nimetatud asjaolud ei maanda siiski vastavat riskitegurit piisaval määral. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu ema sõnul nende kodukohas töökohti saadaval. Varasemalt on süüdimõistetu elatunud juhutöödest ja kuritegelikul teel saadud rahast, mistõttu puuduvad tal varasemad ametlikud töökogemused. Seega võib töökoha leidmine süüdimõistetul vabaduses mõneti raskendatuks osutuda ja põhjustada talle seega majanduslikku ebakindlust. Kuigi vabastusfondi kogunenud raha tagab süüdimõistetule ilmselt vabaduses esialgse toimetuleku, siis on kuriteoriskide maandamiseks siiski vajalik, et talle oleks tagatud püsiv majanduslik stabiilsus, mida ei suuda ilmselt pakkuda ka vanematepoolne toetus, arvestades seda, et nende endi igakuine sissetulek on kokku veidi vähem kui 400 eurot. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta täielikult ka tema muud vabastamisjärgsed elutingimused. Kuigi tal on vabaduses olemas kindel elukoht oma vanemate juures ja nende toetus, nähtub materjalides viiteid sellele, et ka süüdimõistetu vanematel võib olla probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mis võib omakorda avaldada süüdimõistetule negatiivset mõju ja raskendada tema poolt alkoholi tarvitamisest hoidumist. Kuna süüdimõistetu varasemad grupiviisilised kuriteod viitavad tema võimalikule mõjutatavusele, siis võib riskitegurit suurendada ka see, kui süüdimõistetu jätkab suhtlemist varasema alkoholi tarvitava ja kriminaalse taustaga tutvusringkonnaga. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et E.F-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist, suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohtul ei ole esitatud materjalide põhjal alust arvata, et määratav katseaeg kulgeks positiivsemalt kui eelmised katseajad Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist, kui kergemaliigilist karistuse kandmise viisi on võimalik kohaldada siiski vaid isiku suhtes, kes ei ole korduvalt õiguskorda rikkunud, on täitnud kinnipidamiskoha reegleid ja ei ole kuritarvitanud tema suhtes riigi poolt üles näidatud usaldust. Seda aga E.F teinud ei ole, on rikkunud nii katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid kui ka vangla sisekorda, mistõttu on tema ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata süüdimõistetu E.F (IK xxx) temale Tartu Maakohtu 08.veebruari 2012.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 alusel välja mõista E.F-ilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kuus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.