Obsah (6)

§ 56§ 2§ 15§ 16§ 32§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2015 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-15-8971 Kohtunik Deniss Minzatov Väärteoa

§ 56lg.1 tulenev.

Samuti on menetleja poolt õigesti karistuse määramisel võetud arvesse kergendava asjaolu olemasolu ning sellest lähtuvalt määranud karistuse, mis on tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud, selle kvalifikatsiooni ning määratud karistuse muutmiseks puudub igasugunegi alus. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Süüdistus puudutab LS § 15 lg 1 p 1 rikkumist, mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § -s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS § -s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo 3 olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud Z.M-ile selles, et xxx kiirusega 115+/-4 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h, mitte vähem kui 21 km/h. Nimetatud teoga rikkus menetlusalune isik Liiklusseadus § 15 lg 1 p

1. Antud väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Menetlusaluse isiku ütlused (tl 12), mille kohaselt ületas ta 20.10.2015 kiirust, kuna oli hiljaks jäämas. Palub määrata kergem karistus. Tunnistab oma süüd täielikult. Kehtivad karistused puuduvad. Kiirusemõõturi kasutamise protokoll (tl 13), mille kohaselt mõõdeti xxx mõõtmise laeindmääramatus +/-
2. Lõplik mõõtetulemus 111 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Mõõtja sõiduk seisis paremal ning kiirusemõõtur oli paigaldatud statsionaarselt. Mootorsõiduk liikus üksinda vastassuunas ning lähenes mõõtjale intensiivselt kiirendades. ASJASSEPUUTUVAD NORMID LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab eest 21 40 kilomeetrit tunnis kuue kuuni. Vabariigi valitsuse 16.06.2011 määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on paigalseisva kiirusemõõturiga mõõtmisel saadava sõ iduki kiiruse 101-135 km/h laiendmääramatus +/-4 km/h, Käesoleval juhul tuvastati, et Z.M juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel, kus oli lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h, kiirusega 115 km/h, seega on kohtuväline menetleja õigesti ära märkinud laiendmääramatusena +/-4, kuna seda kohaldatakse sõidikiiruse 101-135 km/h puhul. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et kohtuväline menetleja on märkinud valesti laiendmääramatuse, on ekslik. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et tema sõiduki kiirust mõõdeti vastassuunast liikuvast sõidukist ning tema puhul oleks laiendmääramatus pidanus olema +/- 8, mis oleks teinud lõplikuks lugemiks 107 km/h. Seega oleks pidanud tema väärteo kvalifitseerima LS § 227 lg 1 järgi. Kohus märgib, et kaebuse esitaja selline väide on paljasõnaline ja tõendid selle kohta puuduvad. Kiirusemõõturi kasutamise protokolli kohaselt oli mõõtmine teostatud seisvast 4 sõidukist. Seega on kohtuväline menetleja õigesti märkinud laiendmääramatuseks +/-4 km/h. Eeltoodud alusel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 2 ettenähtud väärteona.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Z.M ütlused võimaldavad asuda seisukohale, et väärteo pani ta toime otsese tahtlusega (

§ 16

lg 3) teades, et antud teelõigul on maksimaalseks sõidukiiruseks 90 km/h, sõitis tema kiirusega 115 km/h.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Z.M on talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Karistus on määratud väärtegudes. politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS 20.10.2015 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega Z.M tunnistati süüdi ning karistati LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut s.o. 100 eurot. Kaebuse esitaja palus mõista kergem karistus. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda

§ 56näidatud karistuse eesmärkidest.

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Kehtiva kohtupraktika kohaselt karistusõigus on suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (RKKKo nr 3-1-1-43-06, p 13.1). LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 5 Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr valitud rikkumisele vastavalt. Väärteoasjas ei ole tuvastatud raskendavaid asjaolusid, kergendavaks asjaoluks on kahetsus, tegu on keskmise ohtlikkusega, ning ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele. Kohus ei näe aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel. KOHTU MEE™ED Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 20.10.2015 otsus väärteoasjas 2440,15,007595 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 6