← Eesti

4-15-9575/6

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-15-9575 08. detsembril 2015.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetl

§ 224lg 2 järgi.

Vastavalt 23.10.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1471828 (2317,15,010915) 23.10.2015 kell 10:10 Koskla tn 7, Tallinn, Sõpruse pst ja Tulika tn vahel liikudes Sõpruse pst suunas juhtis B.V mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 10.09.2015 kuni 10.05.2016 (8 kuud). Juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,44 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,49 mg/l +-0,05 mg/l. Mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr. ARBK-0033, taatlemistunnistuse nr. TTRC-15-00064. Sellega rikkus B.V LS § 90 lg 1 p 1 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS §

§ 224lg 2 kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles B.V-le karistuseks LS §

§ 224lg 2 järgi 25 päeva aresti.

Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga. Ta seletas, et seoses juhtimisõiguse äravõtmisega kaotas töökoha, käesoleval ajal on töötu ning ravib ennast, alkoholi ei tarvita. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Tunnistaja Tarmo Poola ütluste kohaselt 23.10.2015 ta oli autopatrullis koos patrullpolitseinik A.Tenitskajaga ja kella 10.10 peatati Koskla tn.7 ees kinni sõiduauto BMW nr XXX, mis liikus Tulika tn poolt Sõpruse pst. suunas. Kui BMW peatus, siis tunnistaja nägi, kuidas juhi kohal istunud isik ronis kahe esiistme vahelt tagaistmele, kes hakkas eitama BMW juhtimist ja esialgu keeldus sõidukist väljumast. Juhi kõrvalistmel istus veel üks isik. Lõpuks õnnestus tagaistmel olnud BMWd juhitud isik sõidukist välja saada ja tal olid alkoholijoobe tunnused. Selgus, et isik on B.V ik.XXX, keda toimetati politseijaoskonda tõendusliku alkomeetrisse puhumiseks. Isikul oli juhtimisõigus ära võetud. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk (23.10.2015) koos õiguste deklaratsiooniga, millest nähtuvalt tuvastati 23.10.2015 kell 11:06-11:11 B.V alkoholijoove (lõplik lugem 0,49 mg/l ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,44 mg/l; Dräger Alcotest 7110). - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (23.10.2015 kell 10:39), millest nähtuvalt isik keeldus puhumast. - Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et sõiduk BMW 525 TDS hõbedane teisaldati asukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn. - - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati B.V sõiduki juhtimiselt 23.10.2015, sest ta juhtis sõidukit BMW 525 TDS reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et 28.10.2015 seisuga B.V juhtimisõigus on äravõetud (10.09.2015). 02.09.2015 Harju Maakohtu otsus, millega jäeti muutmata kohtuvälise menetleja otsus: B.V tunnistati süüdi LS § 224 lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks rahatrahv 225 trahviühikut s.o 900 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise äravõtmist tähtajaga 8 kuud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on B.V 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 2 kehtivat väärteokaristust. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning B.V süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud ning ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,44 mg/l. B.V käitumine sisaldab LS §

§ 224lg 2 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane.

B.V käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, puhtsüdamlik kahetsus ei ole B.V avaldanud. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on B.V varem kriminaalkorras karistatud KarS § 121 järgi tingimisi vangistusega ning kahel korral väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades rahatrahviga. Sellise käitumisega on B.V näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Kohus leiab, et arvestades B.V süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. B.V puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Eelnevalt on B.V väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et B.V-le tuleb LS §

§ 224

lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mille kohus peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga. Eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada B.V LS §

§ 224lg 2 järgi ning põhikaristuseks Kar

S § 63 lg 1 alusel mõista arest 20 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 20 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata Dmitri 2 B.V üldkasuliku järelevalve alla. töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.