4-16-6960/5

Väärteoasi nr.4-16-6960 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 10.10.2016.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.09.2016.a. otsus väärteoasjas nr 2315,16,008414 H.D karistamises LS § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) H.D, isikukood XXX, Elukoht: XXXX Töökoht: OÜ XXXX, kliendihaldur Menetlusaluse isiku kaitsja Danil Lipatov jurist Progressor Õigusbüroo OÜ, asukohaga Endla 4, 10142 Tallinn Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB Liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA

1. Rahuldada H.D kaebus.
2. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 06.09.2016.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,16,008414 H.D-le LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. 3.Rahatrahvi osas jätta otsus muutmata. Rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates kohtotsuse jõustumisest Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 06.09.2016.a. otsuses väärteoasjas nr. 2315,16,008414 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas või EE 932200221023778606 Swedbankis, EE 403300333416110002 Danske Bank või EE 701700017001577198 №rdea Pangas. Kohustuslik on märkida kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber
3. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja kirjalikult kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kirjalikult Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatav otsus H.D karistati LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 210 trahviühikut, s.o 840 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selle eest, et tema 18.08.2016.a. kell 01.13 Tallinnas Kivila 28 juures liikudes Laagna tee suunas, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43 mg. Sellise tegevusega rikkus H.D LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub H.D tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole kohtuväline menetleja lisakaristuse määramisel arvesse võtnud kõiki asjaolusid. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd ja kahetseb, mis on karistust kergendav asjaolu. Kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel sellega arvestanud. Määratud rahatrahv -210 trahviühikut koos lisakaristusega, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks on liiga karm karistus. Juhtimisõigust vajab seoses tööga. Juhul kui juhtimisõigus võetakse ära, siis võib kaebuse esitaja kaotada töökoha. Lisaks ei ole kaebuse esitajat varem karistatud LS § 224 lg 2 alusel. Kaebuse esitaja leiab, et puudub alus arvata, et menetlusalust isikut saab mõjutada ainult läbi lisakaristuse kohaldamise. Kaebaja mõistab oma teo hukka ja lubab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses, märkides, et jääb väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud H.D poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Otsustamaks H.D-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. LS § 224 lõikes 2 sätestatud koosseisupärane tegu eeldab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimist isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg. Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta H.D mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja 2 kohas ning lisaks süü omaksvõtule menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, tõendavad rikkumist tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja tunnistaja ütlused. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati H.D joobeseisundi kindlakstegemiseks 18.08.2016.a. kell 01.30 kuni 01.34 tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII EST, seerianumber ARBK-0032, taatlustunnistuse nr TTRC-16-00072, mille lõplik lugem oli 0,48 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli H.D väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,43 mg/l. Tunnistaja Anatoli Sergejev, kes 18.08.2016.a sõitis koos patrullpolitseinik Alan Leesaluga mööda Kärberi tänavat Kivila suunas, nägi Kivila –Kärberi ristmikul Kivila 21 poolt Laagna tee suunas liikuvat tumedat Audit universaalkerega, mis vilistades võttis kurvi ja hooga sõitis edasi. Sõidukile anti peatumismärguanne siniste ja punaste vilkuritega. Sõiduk peatus kell 01.13 Kivila 28 juures, kontrollides tema joovet indikaatorvahendiga, oli tulemuseks 0,50 mg/l. Sõiduk oli Audi r/nr XXXX ja roolis H.D. Isik toimetati jaoskonda tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseks. Väärteotoimikus on ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati H.D sõiduki juhtimiselt alates 18.08.2016.a. kell 01.13 kuni kõrvaldamise asjaolude äralangemiseni, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. Vastuväiteid nimetatud tõenditele H.D esitanud ei ole. Kohus leiab, et subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult ja tahtluse liigiks on kavatsetus. H.D on vastulauses selgitanud, et tarvitas koos oma tütarlapsega veini. 18.08.2016.a. kell 01.13 otsustas ümber parkida oma sõiduki Audi 6 reg.märgiga XXXX, sest märkas, et tema sõiduk takistab väikebussi hoovi sissesõidul. Otsustas viia oma sõiduki lähimasse parklasse Kivila
4. Ei olnud soovi sõita linnaliiklusesse. Menetlusalune isik on ise tunnistanud, et öösel enne mootorsõiduki juhtima asumist oli ta eelnevalt tarvitanud alkoholi ja seega oli ta teadlik, et igasugune sõiduki juhtimine lähiajal võib osutuda keelatuks. Kohus leiab, et H.D on rikkunud LS § 69 lõike 3 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud LS § 224 lõike 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. LS § 224 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vastavalt karistusseadustiku §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.D karistati kohtuvälise menetleja poolt rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses ehk summas 840 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut põhikaristuse osas üle sanktsiooni keskmise määra. Lisaks põhikaristusele on kohtuväline menetleja võtnud LS § 224 lg 3 p 1 alusel ära menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse neljaks 3 kuuks. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja tuvastanud kahetsuse. Raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mootorsõiduki joobes juhtimisega paneb isik toime enamohtliku väärteo ning tegu on äärmiselt taunitav, kuid kohus leiab, et H.D-le määratud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad tema süü suurust. Riigikohtu lahendis nr. 3-1-1-59-15 punktis 12 on märgitud, et lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo toimepanija süüst. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-122-13 on selgitatud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Sama lahendi punktis 11 selgitab Riigikohtu kriminaalkolleegium veel järgnevalt, et iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Antud juhul ei esine kohtu arvates H.D suhtes aga sellist erandlikku asjaolu, mis ilmtingimata tooks kaasa lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse ning kohus leiab, et KarS § 56 lg.-s 1 toodud karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka ilma lisakaristust kohaldamata. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna on arvestanud kahetsust. Kohtu hinnangul ei ole H.D isikuks, kes järjepidevalt ja süstemaatiliselt rikuks liikluskorda ning kelle suhtes tuleks õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades kohaldada ilmtingimata lisakaristust. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalune isik varem karistamata isik. Sellest tulenevalt ei saa ka väita, et H.D oleks mootorsõiduki juhina liikluses niivõrd ohtlik ning teisi ja ennast ohustav, et tema liiklusest kõrvaldamine oleks hädavajalik, mõjutamaks teda seeläbi õiguskuulekale käitumisele. Üldjuhul on mõistlik eeldada, et ka süüdlase poolt põhikaristuse kandmise läbi on võimalik heastada tema poolt kahjustatud õiguskord ning selline karistusliik ilma lisakaristuseta mõjub liikluses osalejale distsiplineerivalt ning välistab edasised õigusrikkumised. Hinnates toimepandud tegu (tegemist ei olnud sellise raske joobega, mis kahjustaks õigushüve niivõrd olulisel määral, et lisakaristuse kohaldamine oleks ainuvõimalik) ja menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid (varem karistamata), on kohus seisukohal, et antud rikkumine oli pigem juhuslikku laadi, mitte teadlik hoolimatu käitumine liikluskorra vastu tervikuna. Antud juhul on kohtuväline menetleja määranud teo ohtlikkust arvestades isikule juba põhikaristuserahatrahvi- sanktsiooni keskmisest määrast suuremana. Kohus leiab, et H.D näol on tegemist isikuga, kelle puhul täidab ka põhikaristus oma eesmärki- mõjutab isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 4 Eeltoodu alusel kohus rahuldab kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 06.09.2016.a. H.D suhtes tehtud otsuse väärteoasjas nr 2315,16,008414 lisakaristuse osas Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p. 2 Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 5