järgi tingimisi vangistusega 30 päeva, 1aastase katseajaga (
Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning S.T süü rikkumistes on tõendatud: 15.08.2016 kell 08:55 juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning 22.08.2016 kell 01:16 juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. S.T käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 väärteokoosseise ja tema teod on õigusvastased. S.T käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistamise aluseks on
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt S.T on 2014 aastal karistatud LS § 223 lg 1 § 201 lg 2 ning LS § 236 lg 1 järgi rahatrahvidega, mis on tasutud. Samuti S.T on 2015 aastal karistatud
Käesolevalt mõistab kohus karistuse kahe rikkumise eest, millised on toime pandud ühe kuu jooksul ning pärast esimest kinnipidamist ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist ei suutnud S.T teha vastavaid järeldusi. Sellise käitumisega on S.T näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Kohus leiab, et arvestades S.T süü suurust ning asjaolu, et teda on varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud samaliigilise liiklusrikkumise eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. S.T puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Eelnevalt on S.T väärteokorras karistatud rahatrahviga, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et S.T-le tuleb toimepandud rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmäära ületavas suuruses, so 20 päeva. 15.08.2016 kell 08.55 pani S.T toime ühe teo ning 22.08.2016 kell 01:16 pani ta toime veel ühe uue süüteo, kuid nende tegude eest tuleb mõista üks põhikaristus analoogselt kriminaalasjades mitme analoogse episoodi eest mõistetava karistusega. Eeltoodud väärtegude puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda
lg 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk kahe teoga (LS § 201 lg 2 ja § 201 lg 2), mis täidavad kaks väärteokoosseisu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes
, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: 2 Süüdi tunnistada S.T LS § 201 lg 2 järgi (15.08.2016 ja 22.08.2016 toimepandud rikkumiste eest) ning põhikaristuseks
lg 1 alusel mõista arest 20 päeva.
lg 1 alusel asendada S.T-le mõistetud arest 20 päeva üldkasuliku tööga 20 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel määrata S.T üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.