Vastavalt 27.08.2016 koostatud väärteoprotokollile nr AB1343181 (2315,16,008769) 27.08.2016 kell 00:22 Harjumaal, Tallinnas, Kose tee ja Rummu tee ristmikul liikudes Narva mnt suunas juhtis H.F mootorsõidukit Volkswagen Passat reg.nr XXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimine õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,27 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,32±0,05 mg/l. Juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Sellega rikkus H.F LS § 38 lg 1, § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid ning pani toime LS § 234 lg 1, §
Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles H.F-ile karistuseks LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi 15 päevase arestiga ja § 234 lg 1 järgi - 10 päevase arestiga. Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Menetlusaluse isiku H.F poolt väärteoprotokollis nr AB1343181 märgitud ütluste kohaselt rikkumisega nõus. - Tunnistaja Lauri Erm ütluste kohaselt oli tööl 27.08.2016 koos R.Roosimägi’ga ja märkas Tallinnas, Rummu tee 4 juures suurel kiirusel mööda sõitnud Volkswagen Passat reg.nr XXXXKose teele suunaga Narva mnt poole. Kell 00:22 lülitas sisse patrullsõiduki sinise-punase vilkuri Rummu tee ja Kose tee ristmiku juures. Edastas mittepeatumise info juhtimiskeskusele, kuna sõiduk hakkas veelgi kiirendama. Sõidukite kiirused olid 110-120 km/h kandis. Kose tee ja Narva mnt ristmik oli blokeeritud teiste patrullide poolt, VW keeras Vasakule Nurmiku teele ja sealt Vabaõhukooli tee kaudu tagasi Kose teele suunaga Rummu tee 4 poole, mille juures ka antud sõiduk peatatud ning juhiks osutus H.F (XXX), kes puhus koheselt peale peatamist kella 00:27 paiku indikaatorivahendi tulemuseks 0,33 mg/l. H.F puudub ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. - Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et sõiduk Volkswagen Passat reg.nr XXXX teisaldati asukohta Rahumäe tee 6, Tallinn. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (27.08.2016 kell 00:27), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena H.F alkoholijoove (0,33 mg/l). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (27.08.2016) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 27.08.2016 kell 00:35-00:38 H.F alkoholijoove (lõplik lugem 0,32 mg/l ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,27 mg/l; Dräger Alcotest 7110). Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et seisuga 31.08.2016 H.F kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati H.F sõiduki juhtimiselt 27.08.2016 ja 20.03.2013 ning 31.12.2013. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on H.F on 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 27 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 21.01.2014 LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga, mis on tasumata. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning H.F süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,27 mg (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,32±0,05 mg/l). Juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. H.F käitumine sisaldab LS § 201 lg 2, §
H.F käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on H.F varem väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (2013.a. LS § 201 lg 1,2), mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamise eest (2016.a. LS § 223 lg 1), väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu varavastase süüteo eest (KarS § 218 lg 1) ja 24 korda sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest (ÜTS § 547 lg 1). Sellise käitumisega on H.F näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on H.F väärteokorras karistatud rahatrahvidega (üks asendatud arestiga). Sellest hoolimata H.F on jätkanud süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et isegi varasema karistuse olemasolu ei ole isikule mõju avaldanud. H.F enda seletuse kohaselt kandis ta aresti osadena ära lõplikult käesoleva aasta augustikuus. Kohus leiab, et arvestades H.F süü suurust ning asjaolu, et teda on varem karistatud süütegude eest rahatrahvidega, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. H.F puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast, sest kõik eelmised trahvid jäid tasumata. Kohus leiab, et H.F-ile tuleb LS § 201 lg 2, §
lg 1 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, millise kohus peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, sest H.F, olles ära kandnud vangistuse, omab töökohta ning aresti ärakandmisele võib järgneda töökoha kaotus. Kohus mõistab H.F-ile LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi põhikaristusena aresti 15 päeva. Eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest mõistab kohus aresti 10 päeva. 2 Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada H.F LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi 27.08.2016 toimepandud väärteos ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 15 päeva. Süüdi tunnistada H.F LS § 234 lg 1 järgi 27.08.2016 toimepandud väärteos ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 10 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest kokku üldkasuliku tööga 25 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata H.F üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.