KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2016 Tartu Kriminaalasja number 4-15-10742 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva

§ 170lg 1, lg 2 korras tõendaksid tema ilmumata jäämise mõjuvaid põhjuseid.

Kohtule ei ole esitatud T.J-i äraolemise kohta ühtki sellist tõendit, mida saaks käsitleda tõendina tervise- ja tööministri poolt välja antud määruse „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel tervise seisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“. V™S § 42 lg 2 p 1 järgi on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks väljakutsutu ära olek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena.

1. T.J on olnud kohtuistungist korduvalt teadlik, kuid ta on kohtuistungipäevaks olnud ära. Äraoleku tõendamiseks korrakohaseid tõendeid esitatud ei ole, mistõttu T.J-i äraolekut ei saa lugeda toimunuks mõjuval põhjusel. Kohus on kahel korral T.J-ist tulenevatel põhjustel istungi edasi lükanud, kolmandal korral on T.J-ile arutamise aeg tehtud teatavaks, kuid T.J ei ole kohtuistungile ilmunud. Tegemist on V™S § 125 lg-s 3 kirjeldatud olukorraga, mistõttu jääb T.J-i kaebus läbi vaatamata. Määruskaebus
2. Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse T.J-i lepinguline kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv, kes palub kohtult nõuda välja SA-lt Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja AS-lt Medicum T.Jervislikku seisundit tõendavad dokumendid, rahuldada määruskaebuse ja tühistada Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. aasta määruse ning saata asi tagasi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6. Määruskaebuse esitajal esines mõjuv põhjus kohtuistungitele, s.o
7. septembril 2016,
8. oktoobril 2016 ja
9. oktoobril 2016 mitteilmumiseks. Kutsutu ilmumata jäämise mõjuv põhjus on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus.

§ 170

lg 2 p 3 loeb ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks raske haigestumise, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde.

1. Kohtumenetluses on määruskaebuse esitajal esinenud kohtuistungile mitteilmumiseks mõjuvad põhjused. Kaitsja on kohust koheselt informeerinud, kui ta on teada saanud mõjuvast põhjusest. Selle kohta on kaitsja esitanud kohtule ka vastavad taotlused istungi edasilükkamiseks (
2. septembril 2016 taotlus istungi edasilükkamiseks ja
3. oktoobri 2016 tõend AS-lt Medicum). Kohus on saanud kontrollida T.J-i mitteilmumist (helistatud on haiglasse, sh raviarstile, kes on kinnitanud, et isik viibib haiglas). Sellega on üheselt tõendatud, et määruskaebuse esitajal esines mõjuv põhjus kohtusse mitteilmumiseks.
4. Asjaolu, et menetlusalusele isikule oli varasemalt teatavaks tehtud asja arutamise aeg ja koht ei oma siinjuures tähtsust. Kuna määruskaebuse esitajal esines mõjuv põhjus, siis ei saa kohaldada määruskaebuse esitaja suhtes V™S §-i 125 lg 3 ja jätta T.J-i kaebus läbi vaatamata. Määruskaebuse kohaselt möönas ka kohus ise kohtumääruses, et määruskaebuse esitajal esines kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus, mida ei käsitleta väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena. Kohus käsitles antud juhul määruskaebuse esitaja mitteilmumist kohtusse väljakutsutu äraolekuna.
5. Vaatamata asjaolule, et kohus tuvastas määruskaebuse esitaja suhtes mõjuva põhjuse, ei andnud kohus T.J-ile võimalust ega määranud talle tähtaega, mille jooksul tuleb esitada menetlejale takistuste esinemise kohta tõendid. Selle asemel tegi kohus koheselt määruse kaebuse läbivaatamata jätmiseks. Sellega on kohus rikkunud olulises osas väärteomenetlusõiguse normi V™S § 150 lg 2 tähenduses ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse sätet V™S § 149 p 2 tähenduses. Need asjaolud tõid kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise T.J-i suhtes ning esineb alus kohtumääruse tühistamiseks.
6. Määruskaebuse esitaja kaitsja taotles määruskaebuses kohtult abi ka tõendite kogumiseks, et kohus nõuaks välja Jõgeva haiglalt ja AS-lt Medicum T.J-i terviseseisundit kirjeldavad või tõendavad dokumendid, mis kinnitavad mõjuva põhjuse olemasolu

§ 170lg 2 p 3 tähenduses.

SA-lt Põhja-Eesti Regionaalhaigla saadavad dokumendid T.J-i terviseseisundi kohta on määruskaebajal võimalik esitada esmaspäevaks, s.o 14.11.2016. Tõendite kogumisega oleks täidetud ka

§ 170lg 4 sätestatu.

1. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et õiglase ja õige kohtulahendi tegemiseks tema suhtes on põhjendatud koguda nimetatud tõendeid. Kohtu abi tõendite kogumisel on vajalik ka seetõttu, et kogutavad tõendid esitatakse otse kohtule, millega hoitakse kokku ajaressurssi, menetlus ei veni võrreldes sellega kui kogutavad dokumendid peab koguma ja esitama määruskaebuse esitaja, mis on ajamahukam kui nimetatud tõendeid kogub kohus ise. Ringkonnakohtu järeldused
2. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja määruskaebuses esitatud seisukohtadega, jätab Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus lisab määruskaebusele vastuseks vaid järgmist.
4. Nähtuvalt kohtutoimiku materjalidest on Tartu Maakohus
5. novembri 2016 määrusega lahendanud määruskaebuse osas, milles kaitsja taotles kohtult täiendavate tõendite kogumist. Tartu Maakohus jättis oma määrusega kaitsja taotluse rahuldamata. Kohus ei pidanud põhjendatuks, et tõendeid T.J-i terviseseisundi kohta peaks koguma kohus. Esmajoones on menetlusalusele isikule endale kättesaadavad tõendid tema haige olemise või mõjuva põhjuse kohta

§ 170tähenduses.

Puudub igasugune vajadus kohtu sekkumise järele selliste tõendite saamiseks. Käesolevaks ajaks on ammu möödas aeg selliste tõendite esitamiseks. Kohus saatis

1. septembril 2016 T.J-i raviarstile kirja tõendite saamiseks, viitega, kuidas mõjuvat põhjust tuleb tõendada (tl 98). Kohtule ei esitatud tõendeid. Telefonitsi helistas arst ja teavitas, et T.J on haiglas. Kohus lükkas istungi edasi, kuid ka
2. oktoobril 2016 T.J istungile ei tulnud. Tõendina esitati AS Medicum tõend, mille kohta kohus andis kohtuistungil hinnangu, et tõend ei tõenda määruse nr 5 /26.01.2016 tervise- ja tööministri poolt välja antud korras mitteilmumise põhjendatud takistust. Selleks istungiks ei olnud kohtule esitatud tõendeid ka eelmisel korral põhjendatud takistuse olemasolu kohta. Kohus selgitas istungil vajadust tõendada mitteilmumise takistust ettenähtud korras. Ka kohtuistungipäevaks
3. oktoobril 2016 selliseid tõendeid ei esitatud. Eelpool viidatud määruse § 2 lg 2 ütleb, et tõend antakse välja isikule endale.

§ 170

lg 4 sätestab, et põhjendatud takistuse esinemise kohta esitab isik menetlejale tõendi. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks asuda kohtu poolt tõendeid koguma isiku terviseseisundi kohta.

1. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Maakohus oleks pidanud V™S § 195 lg 3 kohaselt saatma määruskaebuse edasi kõrgema astme kohtule, kuna leidis, et määruskaebus on põhjendamatu. Maakohus aga lahendas määruskaebuse osaliselt, jättes tõendite kogumise taotluse rahuldamata. Vaatamata sellele, et maakohus ekslikult asus ise kaebust osaliselt lahendama, ei pea ringkonnakohus vajalikuks Tartu Maakohtu
2. novembri 2016 määruse tühistamist, kuna nõustub sisuliselt esitatud põhjendustega.
3. Järgnevalt esitab ringkonnakohus seisukohad määruskaebuse osas, mis puudutab T.J-i kaebuse läbivaatamata jätmist maakohtu poolt.
4. Maakohus jättis T.J-i kaebuse läbivaatamata juhindudes V™S § 125 lg-st
6. Lähtuvalt kohtutoimikus toodud materjalidest olid väärteoasja nr 4-15-10742 kohtuistungid määratud
7. juunile 2016,
8. juunile 2016,
9. juunile 2016,
10. juunile
13. juunil 2016 ei ilmunud kohtuistungile menetlusalune isik M. Ambo, mistõttu kohus lükkas istungi edasi
14. septembrile
16. septembril palus M. Ambo kaitsja istungi edasi lükata M. Ambo tervenemiseni. Kohus lükkas istungi edasi
17. septembrile
19. septembril esitas kohtuistungi edasilükkamise taotluse T.J-i kaitsja, milles palus kohtuistungi edasi lükata kuni tema paranemiseni, kuna T.J viibib Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kirurgia osakonnas. Kohtunik Ü. Raag saatis
20. septembril 2016 T.J-i raviarstile T.S. le e-kirja, milles palus täpsustada ja esitada tõendid vastavalt

§-le 170 isiku haigestumise kohta (tl 98). Raviarst helistas kohtule ja kinnitas, et T.J viibib haiglas. Kohus määras uueks istungiajaks

1. oktoobri
3. oktoobril edastati kohtuistungil Tartu Maakohtule õiend AS Medicumist, mille kohaselt T.J viibis
4. oktoobril 2016 invasiivsel protseduuril. Kohus lükkas istungiaja edasi
5. oktoobrile 2016, T.J ei ilmunud kohtuistungile. T. Pilv kaitsjana luges oma arvutist kohtuistungil ette, et T.J viibib haiglas. Kohtutoimikus tehtud kohtuniku märkuse kohaselt helistati kohtust raviarstile
6. oktoobril 2016, kuid telefon ei vastanud (tl 96). Kohtuistungil leidis kohus, et jätkatakse istungit, küsitletakse menetlusalust isikut, kes on kohale ilmunud (M. Ambo) ja ei ole põhjuseid, mis seonduvad

§ 170lgga 2, T.J-i rasket haigestumist ei ole tõendatud.

1. Tulenevalt V™S §-st 125 võib maakohtunik lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Käesoleval juhul on maakohus istungit edasi lükanud rohkem kui ühel korral, esmalt tulenevalt M. Ambo haiglas viibimisest ning T.J-i väidetavast haigestumisest. Kohus on palunud raviarstil ja kaitsjal esitada tõendid, mis vastaksid Tervise- ja tööministri poolt välja antud määrusele „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“, kuid T.J ei ole esitanud ühtegi tõendit
2. oktoobril 2016 kohtuistungile ilmumata jäämise osas ning
3. oktoobri 2016 tõendi osas (AS Medicum) leidis maakohus, et antud tõend ei tõenda määruse nr 5 /26.01.2016 tervise- ja tööministri poolt välja antud korras mitteilmumise põhjendatud takistust. Seetõttu ei saa lugeda kohtuistungilt puudumist mõjuvaks põhjuseks

§ 170mõttes.

21. Ringkonnakohus leiab, et mõjuvast põhjusest teavitamine ei asenda tõendi esitamiskohustust. Isik peab raske haigestumise korral esitama menetlejale sotsiaalministri poolt kehtestatud korras välja antud ja vormistatud tõendi (

§ 170lg 4).

Tulenevalt V™S §-st 42 on isikul kohustus viivitamata teavitada mõjuva põhjuse olemasolust ning ka tõendada, et ilmumata jäämiseks esinevad mõjuvad põhjused. Terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta on isikul võimalik saada väljavõte tervisekaardist, haigusloo epikriis, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaardi või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa. Tõend väljastatakse väljakutsutud isikule (tervise- ja tööministri 27.01.2016 määruse §§-d 1 ja § 2 lg 2). Seetõttu jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, miks ei ole menetlusalune isik esitanud kirjalikke tõendeid haiglas viibimise kohta. Määruskaebuses on kaitsja toonud välja, et T.J-i terviseseisundi kohta on määruskaebajal võimalik esitada 14. novembriks 2016 tõendid, kuid nähtuvalt toimikust ei ole seda esitatud. Tartu Maakohus on korrektselt jätnud T.J-i kaebuse läbi vaatamata, kuna puuduvad määrusele nr 5/26.01.2016 vastavad tõendid, mis tõendaksid T.J-i haiglas viibimist. 22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 194, § 196 ja § 147 lg 1 p 1 jääb Tartu Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk Tartu Ringkonnakohtu kohtunik