Obsah (4)

§ 218§ 209§ 48§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-16-5653 Tiit Lõhmus G.

§ 218

lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 20.septembri 2016 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusaluse isiku G.P lepinguline kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalve ameti Ida prefektuur, esindaja Key Paju Menetlusalune isik G.P (isikukood XXX) varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud 7-l korral. RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu
2. septembri 2016 otsus jätta muutmata.
3. Menetlusaluse isiku G.P lepingulise kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE AS™E KOHTU OTSUSE SISU
4. Viru Maakohtu 20.09.2016 otsusega karistati G.P

§ 218lg 1 järgi 20 päeva arestiga.

Arest kuulus kandmisele koheselt pärast Viru Maakohtu 21.07.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmist. 27.07.2016 saatis Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur V™S § 84 alusel Viru Maakohtule väärteoasjade nr 2590,16,003244 ja 2315,16,003527 materjalid G.P kohta. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna väärteomenetleja I.O. koostas 07.07.2016 G.P suhtes väärteoasjas nr 2590,16,003244 väärteoprotokolli nr AB1461530, mille kohaselt G.P 07.03.2016 Lääne-Virumaal, Haljala vallas, XXX lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et internetileheküljel www.soov.ee avaldas G.P kuulutuse, milles pakkus müüa Samsung Galaxy S5, luues sellega teadvalt ebaõige ettekujutuse L.K. ele, kui viimane avaldas e-posti teel soovi osta kuulutuses müügiks pakutud mobiiltelefoni. L.K. k jäi uskuma müüja valeväiteid ja kandis 07.03.2016 M.E. e SEB pangakontole nr EE421010010636116018 120 eurot, kusjuures kauba müüjal polnud kavatsustki mobiiltelefoni saata, tekitades L.K. ele varalist kahju 120 eurot. Antud teoga pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Menetlusalune isik rikkus

§ 209

lg 1 ning väärtegu kvalifitseeriti

§ 218lg 1 järgi.

Väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning koopiaga kriminaalasja nr 15230106268 toimikust. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna väärteomenetleja I.O. koostas 07.07.2016 G.P suhtes väärteoasjas nr 2315,16,003527 väärteoprotokolli nr AB1461529, mille kohaselt G.P 13.03.2016 kell 19.48 Lääne-Virumaal, Haljala vallas, XXX pöördudes avalikkuse poole, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, avaldades internetiportaalis www.okidoki.ee kasutajanime Dolmar21 all kuulutuse tolmuimeja müügi kohta. Tolmuimeja ostuks avaldas soovi A.L. , kes kandis 13.03.2016 M.E. e arveldusarvele 175 eurot, kuid müüja ei saatnud kokkulepitud kaupa, ega tagastatud raha. Antud teoga pani G.P toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Menetlusalune isik rikkus

§ 209

lg 1 ning väärtegu kvalifitseeriti

§ 218lg 1 järgi.

Väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli (2 tk), okidoki OÜ vastusega päringutele, selgitustaotluse, SEB maksekorralduse nr 1564 väljatrüki ja menetlusalluvuse muutmise määrusega. Viru Maakohtu 31.08.2016 määrusega liitis kohus väärteoasjad ühiseks menetluseks.

1. Viru Maakohtus 20.09.2016 toimunud videokohtuistungil tunnistas menetlusalune isik G.P end süüdi. Kohtuväline menetleja avaldas videokohtuistungil, et menetlusalune isik pani talle inkrimineeritavad väärteod toime teadlikult ja tahtlikult. G.P on varasemalt karistatud samaliigilise rikkumise eest ning talle määrati karistuseks 7 päeva aresti. Kuna isik on pannud selliseid tegusid toime süstemaatiliselt, asus kohtuväline menetleja seisukohale, et varasem karistus ei ole pannud G.P seaduskuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja avaldas, et isiku suhtes tuleks kohaldada aresti sanktsiooni maksimummääras ning, et aresti ei tohiks asendada ÜKT-ga, sest episoode on palju ning samu asju ka kriminaalmenetluses.
2. Maakohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukoha, leidis, et G.P on süüdi

§ 218lg 1 järgi.

4.

§ 218

lg 1 kohaselt karistatakse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 48

kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavaid asjaolusid väärteomenetluses ei tuvastatud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on 7 kehtivat väärteokaristust, millest neljal korral on teda karistatud

§ 218lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest.

Lisaks on isikut karistatud

§ 209

lg 2 p-de 1, 5 järgi (

§ 209

lg 2 p 1 tähendatud isikuna, tekitades teistele isikutele varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, avalikkuse poole pöördudes). 4.1. Kuivõrd

§ 218

lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetel on isikut

§ 218

lg 1 järgi karistatud neljal korral ning ühel korral on mõistetud karistuseks arest. Lisaks on isikut kriminaalkorras karistatud

§ 209lg 2 p-de 1,5 järgi ning talle mõisteti tingimisi vangistus 3 aastat.

Kohus asus seisukohale, et kuna varasemad karistused ei ole avaldanud isikule positiivset eripreventiivset mõju ning ta on jätkanud väärtegude toimepanemist, siis ei ole käesoleval juhul põhjendatud kergemaliigilise karistuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes. Kohus leidis, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga sanktsiooni keskmist ületaval määral. Kohus ei pidanud võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kohtul puudus veendumus, et G.P isikuna, kes enne vahistamist ei omanud töökohta ja kel puudub töökogemus, on võimeline end mobiliseerima üldkasuliku töö tegemiseks. Varasemad korduvad rahatrahvid on tal tasumata, mis samuti viitab temapoolse valmisoleku puudumisele karistust vabatahtlikult täita. MENETLUSALUSE ISIKU KAITSJA APELLATSIOON

1. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku G.P lepinguline kaitsja Monica Meristo - Dmitrijev, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja karistuseks mõistetud arest asendada üldkasuliku tööga. Apellant leiab, et karistus on liiga range. G.P vabanes karistuse kandmiselt 12.10.2016 ja asub nädala jooksul ametlikult tööle. Tema perre on sündimas 3 laps ja tema eesmärk on kahjude hüvitamine nii antud väärtegudes kui ka kriminaalasjas analoogiliste tegude eest. Kui isik peab minema aresti kandma, siis ei võida sellest keegi ja kui G.P saaks teha üldkasulikku tööd oleks sellest ka ühiskonnale rohkem kasu. G.P saaks teha ka muud tööd ja saaks asuda kahjusid hüvitama. Kui 20 päeva aresti kandes ei saaks ta tööle minna ja perel oleks taas raske. Vale on kohtu väide, et G.P puudub töökogemus. G.P tahabki tagasi minna tööle kohta, kus ta enne vangistust töötas. Rahatrahvid on tasumata, kuna ta viibis 6 kuud vahi all. Apellant palub anda talle võimalus teha üldkasulikku tööd, millest oleks kasu nii ühiskonnale kui ka kannatanutele. Apellant palub talle anda võimalus olla vabaduses edasi. KOHTUVÄLISE MENETLEJA VASTUS APELLATSIOONILE
2. Menetlusaluse isiku apellatsioonile esitas vastuse kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri esindaja K. Paju, kes jäi varasemalt Viru Maakohtus esitatud seisukoha juurde. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja vastusega, leiab, et maakohtu otsus mõistetud karistuse osas tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
4. Vastavalt V™S § 153 lg 4 p-le 1 ei pea ringkonnakohus maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses kordama ning piirdub vaid omapoolsete selgituste lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Samal ajal tuleb aga silmas pidada, et maakohtu otsuses toodud seisukohad on jätkuvalt kohtulahendi osisteks.
5. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada isiku poolt toimepandud tegu iseloomustavaid asjaolusid, sh teo raskust, korduvust ja teos avalduvat suhtumist. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKKo nr 3-1-1-113-12, p 9.1.).

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jõudnud põhjendatult järeldusele, et G.P tuleb karistada arestiga sanktsiooni keskmist ületavalt ning kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks karistuse mõistmise osas. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et G.P on toime pannud väärteod. Menetlusalune isik on seda ka ise tunnistanud. Vaidlusaluseks küsimuseks on menetlusalusele isikule mõistetud karistus, kuna leitakse, et see on liiga karm. Apellatsioonis leitakse, et mõistetud arest tuleks asendada üldkasuliku tööga.
2. Maakohus on juba motiveerinud, miks ta ei pea võimalikuks kergema karistusena üldkasuliku töö kohaldamist. Ka ringkonnakohtul puudub asja materjalidega tutvudes veendumus, et isik suudab üldkasuliku töö tegemisega kaasnevaid nõudeid järgida. Ilmselgelt ei ole varasemad karistused G.P-le avaldanud positiivset eripreventiivset toimet ja tema seadusrikkumisi kätkev käitumine on jätkunud. Pannes toime ka väärteo, peab isik arvestama, et rikkumisele järgneb karistus. Maakohtus taotles kohtuväline menetleja G.P-le aresti sanktsiooni maksimummääras ning ei olnud kindlasti nõus, et see asendataks üldkasuliku tööga. Maakohus mõistis menetlusalusele isikule karistuseks niigi 20 päeva aresti. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga karistuse mõistmise osas, ei pea kohus vajalikuks seda üle korrata. Pannes toime õigusrikkumisi, tuleb isikul arvestada, et sellele järgneb karistus, mis võib kahjustada tema sissetulekut ja muud elukorraldust. Pere olemasolu ja võimalik juurdekasv olid G.P-le teada juba varasemalt. Isikule on juba küllaldaselt leebemate karistuslike meetmetega vastu tuldud.
3. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes V™S § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Kohtunik Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/