Obsah (6)

§ 56§ 12§ 15§ 18§ 2§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Heli Väinaste Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16-6889 Väärteoasi P.P väärteoasi liik

§ 56

lõikest 1, määrati menetlusalusele isikule kiirmenetluse korras karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv 72 eurot (trahv tasutud 10.08.2016). 2) Väärteoasjas alustati menetlus 28.06.2016 LS § 227 lg 2 tunnustel, selles et 28.06.2016 15:10 leidis asukohas/aadressil Liiduri t n 18, Kiltsi alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond aset järgmine sündmus : juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 77 +/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker II MDR nr AS004094.Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes

§ 56

lõikest 1, määrati menetlusalusele isikule kiirmenetluse korras karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv 72 eurot (rahatrahvi tasumise tähtajaks oli 13.07.2016, rahatrahv tasuti alles 10.08.2016). Karistusregistri andmetest nähtub, et isik on varasemate rikkumiste eest määratud rahatrahvid tasunud alles 10.08.2016, see on peale antud rikkumise toimepanemist. Menetleja leiab, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Menetlusalune isik on lühikese aja jooksul toime pannud mitu samalaadset liiklusalast rikkumist. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada lisakaristusena juhtimi sõiguse äravõtmist, kuna varasemalt määratud rahatrahvid ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada seadusekuulekale käitumisele. Menetlusalusele isikule on omane liiklusohtlik käitumine ja tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni pidada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Tuginedes eeltoodule jättis kohtuväline menetleja Aulis Vahula esitatud vastulause arvestamata ning määras karistuseks rahatrahvi alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades avaldatud kahetsust kohaldas lisakaristuse sanktsiooni miinimummääras. Seega, tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas nr: 2590,16,003853 muutmata ja P.P kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED.

1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja 4 lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
4. Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 227 lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Menetlusalusele isikule P.P-le on kohtuvälise menetleja 30.08.2016 otsusega väärteoasjas nr: 2590,16,003853 määratud LS § 227 lg 3 ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel karistus selle eest, et ta 05.08.2016 kell 19.18 juhtis Lääne-Viru maakonnas Laekvere vallas KapuRakke-Paasvere tee
5. km-l mootorsõidukit kiirusega 88 +/- 3 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust 30 km/h mitte vähem kui 55 km/h võrra.
6. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku P.P poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on kiirusmõõturi kasutamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud P.P poolt mootorsõiduki juhtimine liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust ületades. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 18 ja tl 18 pöördel) nähtub, et 05.08.2016 Laekvere vallas Moora külas patrullpolitseinik Alari Uudla teostas riikliku järelevalve korras P.P (isikukood xxx) poolt juhitud mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx liikumiskiiruse mõõtmist 05.08.2016 kell 19.18 Lääne-Viru maakonnas Laekvere vallas KapuRakke-Paasvere tee

1. km-l, sõidu suund: Laekvere. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul: 30 km/h. Mõõtmiseks kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS
2. Seade oli testitud 05.08.2016 kell 16.10 ning oli töökorras. Mõõtmise tehiolude 5 kirjeldus: koht - asulaväline tee, nähtavus – hea, valgustus – valgeaeg, ilmastik – sademeteta, teeolud – märg, teekate – kattega tee, värskelt pinnatud tee; kahesuunaline tee. Mõõtja sõiduki asukoht: seistes paremal teepeenral. Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal: käes hoitud. Kiirusmõõturit kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk: lähenes, liikus üksinda. Seadme helisignaal (Doppleri helisignaal) oli: ühtlane. Kiirusmõõturi lugem 88 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus 85 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit: jah. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat. Isiku, tunnistaja, mõõtja ja protokollija allkirjad. Menetlusaluse isiku P.P ütlustest (tl 19 ja tl 19 pöördel) nähtub, et 05.08.2016 juhtis ta sõiduautot xxxx ja xxxx vahelisel teelõigul kiirusega 88 km/h. Märki ei pannud tähele. Ta on varasemalt korduvalt seda teed läbinud ja teab, et seal on lubatud 90 km/h. Ta märkas küll värskelt pinnatud teed, kuid ei arvanud, et peab seepärast kiirust alandama. Liiklus oli samuti väga hõre ja ta ei täheldanud, et keegi oleks väga aeglaselt sõitnud. Ta oli üllatunud, kui politsei teda kinni pidas. Ta vabandab juhtunu pärast südamest. Ta oli tähelepanematu, ajas kõrvalistuva kaaslasega juttu. Tunnistaja Andres Kundla ütlustest (tl 20 ja tl 20 pöördel) nähtub, et ta oli 05.08.2016 patrullis koos patrullpolitseinik Alari Uudlaga ning nad mõõtsid Laekvere vallas Moora külas sõidukite sõidukiirust värskelt pinnatud teel (lubatud 30 km/h). Umbes kella 19.18 paiku nägid nad liikumas Simuna poolt Laekvere suunas sõiduautot, mille kiiruseks nad fikseerisid 88 km/h. Nad peatasid sõiduki. Sõiduki juhiks oli P.P (isikukood xxx) ja sõidukiks xxxx, reg nr xxxx. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik P.P rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 18

lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.

§ 18

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo pani P.P toime hooletusest, kuna menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta ületas lubatud sõidukiirust, sest ei pannud tähele liikluskorraldusvahendiga kehtestatud sõidukiiruse piirangut 30 km/h. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 9.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 227 lg 3 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik P.P.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 47

lg 1 kohaselt võib kohus või 6 kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. LS § 227 lg 5 p 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 3 alusel karistanud menetlusalust isikut P.P rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses , s.o 280 eurot, milline karistus on väiksem ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast ning LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, milline karistus vastab ettenähtud sanktsiooni miinimummäärale.

§ 56

lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku P.P karistust kergendavad asjaolud on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistusregistri väljavõttest (tl 22) nähtub, et menetlusalust isikut P.P on varem 2 korral karistatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega 18 trahviühikut, s.o 72 eurot (väärteod on toime pandud 21.06.2016 ja 28.06.2016). Kohtuvälise menetleja otsused jõustusid vastavalt 07.07.2016 ning 14.07.

1. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et määratud rahatrahvid on P.P tasunud alles 10.08.2016, s.o peale käesoleva väärteo toimepanemist. Kohus leiab, et lühikese aja jooksul mitme samalaadse rikkumise toimepanemine näitab, et varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole menetlusalusele isikule piisavat mõju avaldanud. Olles juba 2 korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud, peaks isik olema liikluses eriti tähelepanelik ning pidama kinni liikluskorraldusvahendiga kehtestatud piirangutest. Kohus märgib, et lubatud suurimat sõidukiirust ületav juht ohustab oma teoga nii ennast kui ka teisi liiklejaid, kuna juhil ei ole võimalik õigeaegselt ja ohutult reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus proportsionaalne menetlusaluse isiku süüga. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule P.P-le ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksema rahatrahvi määramisega ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, s.o sanktsiooni miinimummääras, arvestanud karistuse määramise üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest LS nõuete rikkumistest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et LS § 227 lg 5 p 2 alusel P.P-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on põhjendatud ning ei kuulu tühistamisele ega ka vähendamisele, kuivõrd kohtuväline menetleja on määranud lisakaristuse ettenähtud sanktsiooni miinimummääras.
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133-134 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 30.08.2016 otsuse väärteoasjas nr: 2590,16,003853 muutmata ja P.P kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 7