KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- november
- a, Tallinn Väärteoasja number 4-16-5871 Kohtukoosseis Meelika Aava, Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola Sekretär Kea Lemming Väärteoasi B.S väärteoasi NPALS § 15 Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
- oktoobri
- a otsus Kohtuistungi toimumise aeg
- november
- a Kaebuse esitaja menetlusalune isik B.S (ik xxx) Kohtuistungile ilunud isikud menetlusalune isik B.S 1 lg 1 järgi. RESOLUTSIOON Jätta menetlusaluse isiku B.S-i apellatsioon rahuldamata ja Pärnu Maakohtu
- oktoobri
- a otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetlusalusel isikul on võimalik väärteomenetluses kassatsiooni esitamiseks taotleda kaitsjat riigi õigusabi seaduses sätestatud korras. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Pärnu Maakohtu 03.10.
- a otsusega väärteoasjas nr 4-16-5871 tunnistati B.S süüdi Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspid NPALS) §-s 151 lg 1 järgi väärteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks arest 15 päeva. Mõistetud aresti kandmise alguseks määras kohus 17.10.
- a. B.S-ile etteheidetavaks teoks on 20.06.
- a kella 21.20 ajal kiirtestiga ja hiljem ekspertiisiaktiga nr 86I tuvastatud narkootilise aine (amfetamiini) tarvitamine. B.S-ile karistuse mõistmisel arvestas kohus sellega, et süüdlasel on kaheksa kehtivat väärteokaristust, neist kaks viimast analoogiliste rikkumiste eest. Menetlusalusele isikule 1
(3)määratud rahatrahvid on tasumata. Viimase analoogilise rikkumise eest karistati B.S 7 päeva arestiga, milline asendati 7 tunni üldkasuliku tööga. Kuna süüdlasele määratud rahalised karistused ja üldkasulik töö ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma, tuleb teda karistada järjekordse väärteo eest arestiga 15 päeva.
- Pärnu Maakohtu 03.10.
- a otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik B.S , kes palub asendada temale mõistetud arest üldkasuliku tööga, kuna ta käib tööl ning vastasel korral lastakse ta töölt lahti. Ta on aru saanud oma väärteost ja kahetseb siiralt.
- Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.
- a määrusega jäeti B.S-i kaebus käiguta, kuna see oli esitatud puudusega. Ringkonnakohus andis B.S-ile tähtaja puuduse kõrvaldamiseks kuni 14.11.
- a. 14.11.2016.a kõrvaldas B.S ringkonnakohtu poolt märgitud puuduse, milles märkis, et soovib osaleda kohtuistungil. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsusega, sellele esitatud apellatsioonkaebusega ning väärteo materjalidega, samuti tutvunud menetlusvälise isiku poolt edastatud apellatsioonivastusega ning kohtuistungil ära kuulanud menetlusaluse isiku, leiab, et maakohtu otsus väärteoasjas on seaduslik ja põhjendatud ning määruse tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohtu arvates ei anna kaebuses toodud asjaolu, et isik võib aresti tõttu töökohast ilma jääda, alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks.
- Esmalt selgitab ringkonnakohus, et vaatab apellatsiooni läbi üksnes selle piires. B.S on taotlenud apellatsioonis temale mõistetud aresti asendamist ÜKT-ga ning ei heida maakohtule sisuliselt midagi ette. Ringkonnakohus ei tuvastanud samuti maakohtu otsuses selliseid menetluslikke rikkumisi, millel tuleks täiendavalt peatuda. Seetõttu annab ringkonnakohus hinnangu vaid B.S-ile mõistetud aresti üldkasuliku tööga asendamata jätmise kohta ning selgitab järgmist. Käesoleval juhul on maakohus põhjendanud, miks B.S tuleb põhikaristusena karistada arestiga. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et varasemad karistused ei motiveerinud B.S hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. B.S-ile on varasemalt mõistetud analoogsete väärtegude toimepanemise eest karistuseks rahatrahvid, mis on tasumata. Samuti on talle viimase kahe väärteo eest (Pärnu Maakohtu väärteootsused 15.04.
- a ja 21.06.
- a) mõistetud arestid, mis asendati üldkasuliku tööga. Eelnimetatud kohtuistungi protokollidest nähtub, et ka nendel kordadel B.S kahetses toimepandut ning 15.04.
- a kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et B.S sai juba sel korral aru, et temale mõistetud aresti tõttu võib ta töökoha kaotada. Kohus arvestas eelmistel kordadel B.S-i palvega ning pidas võimalikuks määrata talle aresti asemel üldkasulik töö. Ometi ei omanud hirm töökoha kaotuse ees B.S-ile sellist mõju, et edaspidi hoiduda uute rikkumiste toimepanemisest ning sellest ajast on ta toime pannud veel kaks rikkumist, millest viimase, s.o käesolevas asjas vaidluse all olevaks karistuseks määrati talle reaalselt aresti kandmine. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kuigi B.S väidab, et tal on alates septembrist
- a kindel töökoht, ei esitanud ta maakohtule ega ka ringkonnakohtule ühtegi seda kinnitavat dokumenti. Seetõttu ei ole välistatud, et B.S-i põhjendused töökoha kaotamise osas võivad olla otsitud, et vältida aresti kandmist. Eelnimetatule annab kaudse aluse ka 2
(3)asjaolu, et ringkonnakohtu istungil (21.11.
- a) selgitas kohus võimalust aresti ositi kanda nt nädalavahetustel, et töökoht säiliks, kuid B.S ei suhtunud sellesse hästi. Ringkonnakohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et aresti asendamine käesoleva rikkumise eest ei omaks B.S-i suhtes mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses.
- Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata /allkirjastanud digitaalselt/ 3
(3)