1-10-4910/11

(10260100786)Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus Kinnipeetav K.N Isikukood: XXX; elukoht vabanemisel: kindel elukoht puudub; EV kodanik RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata K.N tingimisi enne tähtaega temale Tartu Maakohtu 25.06.2010.a otsusega mõistetud karistusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 04.10.

1. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht K.N tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 25.06.
2. a otsusega KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati K.N-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.04.
3. a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 3 kuu ja 21 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistusaeg algas 27.02.2010.a ja lõpeb 17.06.2012.a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist saabus 10.09.2011.a. K.N on kriminaalkorras karistatud kahel korral, esimene reaalne vangistus. Varem on karistatud röövimise eest. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, kuid mõlemaid iseloomustab vägivaldne käitumine. Ajendiks on emotsionaalne seisund. Vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi Vihajuhtimine. Alates 03.06.2011 rakendatud tööhõivesse majandusabitöölisena. 1 Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on K.N vanglas distsiplinaarkorras karistatud kahel korral ning mõlemal juhul määrati karistuseks noomitus. Enda sõnul elas enne vangistamist koos elukaaslasega (kuriteo ohver) üürikorteris aadressil XXXX Rahvastikuregistri andmetel on K.N sissekirjutatud XXXX ei ole K.N-ile vabanemisel võimalik elukohta võimaldada. Vabanemisjärgselt kindel elukoht puudub K.N omab keskharidust. Enda sõnul on XXXX Enda sõnul enamasti töötanud puusepana ehitusel. Väidetavalt viimane ametlik töökoht pärineb aastast 2007, kui tegutses umbes pool aastat FIE-na ehitusvaldkonnas. Tunnistab, et vahetult enne vangistamist on aeg-ajalt teinud juhutöid. Samas on põhjust arvata, et alahõivatus võib K.N puhul tingida alkoholi kuritarvitamist, soodustades sellega uute kuritegude toimepanemist. Vanglas materiaalne toetus puudub. Tartu Vangla andmetel 16.08.2011 seisuga on rahalisi nõudeid 4092,47 eurot, vabanemisfondis 15,69 eurot. Teda on korduvalt karistatud väärteokorras varavastaste kuritegude eest. Raske varavastane kuritegu (röövimine) on samuti sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lähisotsiaalvõrgustik praktiliselt puudub. Vanemad on surnud. Suhted poolvennaga on väidetavalt pinnapealsed. Kolmest kooselust on neli last, üks nendest on alaealine, keda on väidetavalt võimaluse korral toetanud materiaalselt. Teistest lastest suhtleb vanema pojaga ja seda telefoni ja kirja teel. Viimane elukaaslane on väidetavalt olnud alkoholisõltlane ning selle pinnal tekkinud tüli tagajärjel on ta osutunud kuriteoohvriks. Karistatud väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise ja sõidukijuhtimise eest alkoholi joobes. Samuti mõlemad rasked kuriteod on vahetult seotud alkoholi tarvitamisega. Ise probleemkäitumise olemasolu eitab. Viimane kuritegu on sooritatud katseajal, mis viitab suutmatusele teha oma eelnevast käitumisest vajalikke järeldusi ning muuta elustiili. Vestlusel tundus, et ta ei ole siiani teadvustanud enda kuritegeliku käitumise põhjusi ega näe enda süüd toimepandud kuritegudes. Arvestades toimepandud kuritegude iseloomuga, lähtub temast oht teiste isikute elu ja tervisele ja seda eriti alkoholijoobes olles. Enda sõnul tervislik seisund hea. Vestluses tundub olevat emotsionaalselt stabiilne, kohanemisraskusi vangla oludega ei täheldatud. Agressiivset käitumist on täheldatud mõlema kuriteo puhul, seega vägivaldsus ei ole tema käitumisest ajapikku kadunud. Probleemide äratundmisvõime ning selle põhjuste analüüsivõime on kasinad. Probleemide lahendamisel kipub kasutama äärmiselt ebaadekvaatseid strateegiaid, lähtudes eelkõige hetkeolukorrast, pikaajaliste tagajärgedega arvestamata. Toimepandud kuritegudes kaldub süüdistama teisi väliseid tegureid, minimiseerides sellega oma vastutust. Tuleviku eesmärgid on ebamäärased. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 26%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 23%. Tartu Vangla ei toeta K.N vabanemist tingimisi ennetähtaega, kuna puudub kindel elukoht. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks K.N vabastada, oleks eesmärgipärane tulenevalt riskifaktoritest temale määrata lisakohustused: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - otsima endale töökoha kohtu määratud tähtajaks või võtta ennast arvele Töötukassas - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega - katseaja jooksul läbida kriminaalhooldusametniku poolt määratav sotsiaalprogramm. Kriminaalhooldusametniku arvamusest on näha, et K.N puudub vabanemisjärgselt elukoht. Rahvastikuregistri järgi on K.N elukoht XXXX on ta alates 1998.a. Kallaku talu omanik oli K.N elukaaslane A.H. , kes elab nüüd Soome Vabariigis. Ahja valla sotsiaalnõuniku Juta Otsa sõnul ei ole K.N nimetatud aadressil reaalselt elanud. Kinnistu müüdi 2005.a. ning sellel on uued omanikud. Ahja Vallavalitsusel ei ole K.N-ile elukohta anda, kuna olemasolevas sotsiaalmajas on 5 korterit ning need on hõivatud. Karistusregistri andmete järgi on K.N karistatud väärteokorras seitse korda ja kriminaalkorras kaks korda. Kinnipidamisasutuses viibib esimest korda. Sooritatud kuriteod on pandud toime alkoholijoobes. Riskihindamises oleva info kohaselt ei ole K.N teadvustanud enda kuritegeliku käitumise põhjusi ega näe enda süüd toimepandud kuritegudes. Arvestades toimepandud kuritegude iseloomu, on olemas reaalne oht teiste isikute elu ja tervisele, eriti alkoholi tarvitamisel. 2 Prokurör, analüüsides K.N ennetähtaegse vabastamise (ETV) sisulisi aluseid, asus seisukohale, et vabastamiseks vajalikud kriteeriumid ei ole vastavad alljärgnevatel põhjustel: 1) Käitumine vangistuse ajal, mis lubaks teha järeldusi, kas karistus on oma eesmärgi täitnud: K.N puhul saab tema iseloomustavatest materjalidest järeldada, et käesolevaks ajaks ei ole vangistus oma eesmärki täitnud. Ta ei ole siiani teadvustanud enda kuritegeliku käitumise põhjusi ega näe enda süüd toimepandud kuritegudes. Kui isik ei tunnista oma süüd, siis ei ole võimalik ka oma tegudest õigeid järeldusi teha ja enda käitumist ning hoiakuid muuta. Sellest tulenevalt on ka risk uute kuritegude toimepanemiseks suur. Seda, et karistus oma eesmärki täitnud ei ole, tõestavad ka 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. 2) Elutingimused ja tagajärjed ennetähtaegse vabastamise korral: ETV puhul peab vangistatu vastama KarS §-s 75 sätestatud nõuetele, et oleks võimalik teostada kriminaalhooldust. K.N nendele nõuetele ei vasta, kuna tal puudub kindel elukoht. K.N puudub kindel töökoht ja töö leidmise väljavaated tema puhul ei ole suured arvestades käesoleval ajal valitsevaid majandusolusid. Samas on töökoha olemasolu ja seega ka kindla sissetuleku saamine tema puhul äärmiselt oluline, kuna see võiks vähendada oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski, eelkõige majanduslikel eesmärkidel. K.N puudub ka kindel ja toetav tugi lähedaste isikute näol, mis samuti on oluliseks abiks edukaks resotsialiseerumiseks ja kes suudaks teda majanduslikult aidata. 3) Süüdlase varasem elukäik ja suhtumine õiguskorda: Käesolevat karistust kannab K.N kuriteo eest, mis on sooritatud katseajal. Mõlemad kuriteod on seotud vägivallaga ja alkoholijoobes olekuga, mistõttu ei ole varasem karistus ja ka katseaeg mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Kuna K.N iseloomustavatest materjalidest ei nähtu ka mingisuguseid muutusi tema hoiakutes paremuse poole, võrreldes eelmise katseaja määramisega, siis ei ole ka käesoleval ajal põhjendatud talle uue katseaja määramine samades oludes. K.N seletas, et tal ei ole elukohta. Oma viimases elukohas elas ta registreerimata, kohaliku omavalitsusega sidet ei olnud. Praegu loodab elukoha leida tuttavate juures ja minna tööle. Tal on ehitusel töötamise kogemused. Karistuse kandmise ajal on distsiplinaarkaristused tühistest põhjustest. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et K.N tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus KarS § 76 lg 2 p 2 järgi, kuid puuduvad küllaldased materiaalsed alused. K.N ei ole vabanedes kindlat elukohta. Ka ei ole talle garanteeritud tööd.. tal ei ole lähedastest isikutest koosnevat sotsiaalne võrgustikku. Viimases elukohas puudus tal side kohaliku omavalitsusega, mistõttu ei ole kohaliku omavalitsuse kaudu elukoha saamine võimalik. Eeltoodud asjaolusid arvestades, samuti arvestades varasemat elukäiku, võivad vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise tagajärjed olla K.N-ile rasked ning tuua ta kiiresti tagasi kandma karistust. Ene Muts täitmiskohtunik 3