lg 2 p 4, 8 alusel 5-kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplik ärakandmisele kuuluv 4 kuud 25 päeva vangistust jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata; 2. Tartu maakohtu 28. veebruari 2007.
S § 65 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud 25 päeva vangistust, mille kandmiselt ta tingimisi ennetähtaegselt vabastati, kuid Tartu Maakohtu 22. mai 2008. a määrusega pöörati karistus uuesti täitmisele; 3. Tartu Maakohtu 22. detsembri 2008.
lg 2 p 7, 9 alusel 8-kuulise vangisusega, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 27 päeva vangistust; 4. Tartu Maakohtu 16. veebruari 2010.
Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2011.
lg 2 p 8, 9, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 alusel 1-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplik ärakandmisele kuuluv 11 kuud 27 päeva vangistust asendati KarS § 69 alusel 714 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 24 kuud; 6. Tartu Maakohtu 17. veebruari 2011.
S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 26 päeva vangistust; 7. Viru Maakohtu 22. detsembri 2011.
S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 26 päeva vangistust; 8. Pärnu Maakohtu 16. jaanuari 2012.
lg 2 p 5, 8, 9 ja § 202 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. 2 Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on V.J uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 68% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanemisel võimalik asuda elama oma vanemate juurde, kes on nõus teda ka ülal pidama. Süüdimõistetu varasemad katseajad ei ole soovitud tulemusi andnud ning esinenud on ka kontrollnõuete rikkumisi. Kohtumenetluse poolte seisukohad V.J selgitas süüdimõistetu, et vabanemisel asuks ta elama vanemate juurde, võtaks end töötuna arvele ja hakkaks töökohta otsima. Tal on olemas lähedaste toetus, vanglas on ta läbinud sotsiaalabiprogramme ja õppinud oma ärritumist vaos hoidma. Samuti on ta otsustanud enam mitte alkoholi tarvitada ega suitsetada. Süüdimõistetu on veendunud, et uusi kuritegusid enam toime ei pane. Kaitsja süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta, kuigi juhib tähelepanu sellele, et süüdimõistetu distsipliinirikkumised vanglas on tulenenud suitsetamisest, mille ta on aga nüüdseks maha jätnud. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamusest V.J-i katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades eelkõige tema varasemat karistatust, distsipliinirikkumisi vanglas ja varasemate kriminaalhoolduste ebaõnnestumist. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on V.J kandnud ära enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.J-i puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja igakülgselt toetavate lähedaste olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammid „Vihajuhtimine“ ning „Usk ja teadus“, osalenud tööhõives ning vestlustel psühholoogi/psühhiaatriga. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba üheksal korral ning ka reaalset vangistust kannab ta juba mitmendat korda. Temale mõistetud vangistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, karistust on asendatud üldkasuliku tööga ning teda on ka vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Süüdimõistetu on jätkanud kuritegude toimepanemist ka käesoleva vangistuse ajal ning käesolevalt kannab liitkaristust muuhulgas nende kuritegude eest. Samuti ei ole ta suutnud alluda temale vanglas 3 kehtestatud reeglitele, mistõttu on tal hetkel 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega tuleb järeldada, et vajalikku õiguskuulekat mõju ei ole talle avaldanud ka käesoleva vangistuse kandmine ning on alust kahelda, kas ta suudaks ka praeguse ennetähtaegse vabastamise puhul jätkata oma elu seadusekuulekalt ning järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud peamiselt toime varavastaseid kuritegusid, millele on vangistuses lisandunud ka süütamine ja kehaline väärkohtlemine. Tema õigusvastase käitumise riskitegurina tuleb arvestada nii majandusliku kasu teenimise soovi kui ka impulsiivsust käitumises, mis võib muuhulgas avalduda vägivalla tarvitamisena. Kuigi vangistuses on süüdimõistetu läbinud „Vihajuhtimise“ sotsiaalabiprogrammi, mis peaks aitama oma käitumist paremini valitsema, siis leiab kohtunik, et tema kuriteoriskid ei ole siiski veel maandatud. Süüdimõistetu korduv distsiplinaarkorras karistatus, sealhulgas peale nimetatud sotsiaalprogrammi läbimist ja asjaolu, et käesoleva aasta aprillikuus on ta loobunud vangla poolt pakutavast toidust oma pahameele väljendamiseks, näitab, et tema käitumises on jätkuvalt kalduvust impulsiivsusele ja oma tegude tagajärgedega mittearvestamisele, mis võib olla ohuks ka uue kuriteo sooritamisele. Samuti ei ole maandatud tema majanduslikust olukorrast tulenevad riskid, kuna vabanemisel puudub tal kindel töökoht ja seega ka iseseisev sissetulek, mis kindlustaks majandusliku stabiilsuse. Samuti võib tal madala haridustaseme ja varasema ametliku töökogemuse puudumise tõttu töökoha leidmine vabaduses mõnevõrra raskendatud olla. Kuigi ka tema vanemad on avaldanud nõusolekut teda vajadusel vabanemisel üleval pidama, siis on kohtul siiski alust kahelda, kas see tagab süüdimõistetule piisava majandusliku kindlustatuse, et mitte jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. Nimetatud ohtu suurendab veelgi see, kui ta jätkab ka suhtlemist varasema tutvusringkonnaga, arvestades seda, et varasemalt on ta osaliselt kuritegusid pannud toime grupid ning võib olla ka teiste poolt negatiivselt mõjutatav. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et V.J-i katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et V.J-i puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist, samuti ebakohast käitumist vangistuses. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.