Obsah (4)

§ 76§ 199§ 64§ 65

1-11-963 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruaril 2012. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Asja number 1-11-963 (10251000218) Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekret

§ 76lg 3 ja Kr

MS § 426, 432 Jätta vabastamata O.J tingimisi enne tähtaega temale Pärnu Maakohtu 09.02.2011.a. otsusega mõistetud karistusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 14.02.2012. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht O.J tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 09.02.2011.a. otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 ja § 274 lg 1 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti karistuseks 6 kuud ja 3 päeva vangistust,

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 05.11.2010.

a otsusega mõistetud kandmata karistuse 5 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Karistusaeg algas 19.07.

1. a ja lõpeb 19.07.
2. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist saabus 19.01.2012.a. O.J on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Varasemalt on O.J toime pannud nii vägivalla kui ka varavastaseid kuritegusid, jätkas alkoholi tarvitamist. Kuritegude dünaamika on varieeruv. 1 Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on O.J-iga vangistuse ajal viidud läbi vestlusi alkoholi kahjulikkuse tunnistamiseks ning alustatud suitsetamisest loobumise nõustamist. Enne vangistust tarvitas alkoholi igapäevaselt. Distsiplinaarkaristused puuduvad. O.J elas enne vangistust sotsiaalmajas ja tahab ka vabanemisel sinna tagasi minna. O.J on lähedastest isikutest õed, kuid suhted nendega on katkenud. O.J ei teadvusta vestlustel enda kuritegeliku käitumisega seotud riske. Vestlusel on viisakas, kuid õigustab osaliselt enda kuritegelikku käitumist. Oma eesmärkide saavutamiseks on korduvalt kasutanud vägivalda. Vangla ei toeta O.J-i vabanemist tingimisi enne tähtaega, sest uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Kriminaalhooldusametnik arvamuse kohaselt on O.J-ini tingimisi enne tähtaega vabanemise korral vajalik talle määrata riskide maandamiseks järgmised: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega - osalema sotsiaalprogrammis. O.J seletas kohtuistungil, et kahetseb tehtut. Loodab ennetähtaegsele vabanemisele, et saaks remondi teha ja grupiasjad lõpuni ajada, Paides töökoha leida. On kinnisvara hooldaja, elektrik, masinist-õmbleja. On nõus ükskõik mis tööd tegema, peaasi et töö oleks. Üldkasulikku tööd ei tea ise ka miks ära ei teinud. Elukoht on sotsiaalmajas. Uued tuttavad, kristlased elavad XXXX. Vanad tuttavad on maha jätnud, on teine ellusuhtumine. Ei ole sotsiaalprogramme antud vanglas, taotles tööd aga ei ole antud. Varem olen karistatud 7-9 korda. Reaalselt vanglas 6 või 7 korda, ei mäleta. Prokurör leiab, et vabastamiseks puuduvad sisulised alused alljärgnevatel põhjustel: O.J on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud 11-l korral. Teda on varasemalt karistatud nii reaalse vangistusega kui ta on viibinud ka katseajal, kuid vaatamata sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab kuriteo eest, mille sooritas katseajal ja mille eest määratud üldkasuliku töö tunnid jättis tegemata. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et varasemalt ei ole ta suutnud teha oma tegudest piisavaid järeldusi ning erinevate rikkumiste toimepanemine on tema puhul tavapäraseks käitumismustriks. Sellise käitumise ja hoiakutega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on väga oluliseks nõudeks, et vangistatu peab vastama

§-s 75 sätestatud nõuetele, et oleks võimalik teostada kriminaalhooldust. O.J nendele nõuetele ei vasta, kuna tal puudub kindel elukoht. Samuti puudub tal kindel töökoht ja töö leidmise väljavaated tema puhul ei ole suured arvestades tema varasemat töökogemust ja suhtumist. Samas on töökoha olemasolu ja seega ka kindla sissetuleku saamine tema puhul äärmiselt oluline, kuna see võiks vähendada oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. O.J puudub ka kindel ja toetav tugi lähedaste isikute näol, mis samuti teeb küsitavaks tema eduka resotsialiseerumise väljavaated. Selliste tingimuste puudumise tõttu ei ole O.J võimalik vabastada, kuna vabastamisega kaasnev elukorraldus soodustab uue kuriteo toimepanemist.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et O.J-ini tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid puudub küllaldaselt materiaalseid aluseid. Ka kinnipeetava varasem elukäik ei võimalda vabastamist esimesel tähtajal. 2 Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 6 kuud, s.o. ½ karistusajast.

§ 76

lg 1 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks nii elektroonilise järelevalve alla kui ilma selleta. O.J ei ole andnud avaldust elektroonilise järelevalve alla vabanemiseks ning seetõttu seda ei kaaluta. Materiaalseteks alusteks on elukoht sotsiaalmajas. Lähedastest isikutest koosnevat sotsiaalset võrgustikku ei ole tuvastatud. O.J puudub töökoht ja seetõttu kindel elatusallikas. Ta on jätnud tegemata asenduskaristusena üldkasuliku töö ja seetõttu on vähetõenäoline tema töötamise võimalus ning sellest elatusallika saamine. O.J on varem korduvalt karistatud isik. Prokuröri ja vangla andmed karistuste kohta on erinevad. Prokuröri andmed põhinevad karistusregistri andmetel. O.J väidab, et on muutnud eluviise ja lõpetanud suhtlemise endiste tuttavatega. Tema suhtlusringis on nüüd kristlikud isikud ja see asjaolu võimaldab tal muuta oma eluviise. O.J-ini uute eluviiside kujunemise harjumused vajavad kinnistumist pikema aja vältel. Järelejäänud karistusajal on võimalik õiguskuulekat käitumist süvendada, et vabanemise korral karistusaja lõpus uute tuttavate toel jätkata muutunud eluviisidega õiguskuulekat elu. O.J-ini ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole võimalik arvestades tema isikut, varasemat kuritegelikku eluviisi. Ene Muts täitmiskohtunik 3