lg 2 p 1, 2, 3, 4 alusel 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vabadusekaotusega; - Võru Maakohtu 23.detsembri 1996.
lg 2 p 1, 2, 3, § 143 lg 2 p 1, 2 ja § 195 lg 3 alusel 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vabadusekaotusega; - Võru Maakohtu 29.aprilli 1999.
lg 2 ja § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 2-aastase vabadusekaotusega; - Võru Maakohtu 23.juuli 2001.
lg 2 p 2 alusel 35 päevamäära suuruse rahatrahviga; - Võru Maakohtu 22.oktoobri 2001.
lg 3 alusel 3-kuulise vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 aastaks; - Võru Maakohtu 11.veebruari 2002.
lg 5 - § 139 lg 2 p 2 alusel 3kuulise vabadusekaotusega, millele liideti varasema kohtuotsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 4-kuuline vabadusekaotus - 15.augusti 2002.
lg 2 p 2, § 140 lg 2 p 3, 4, § 1412 lg 2 p 2 ja § 2025 lg 1 alusel 6-kuulise vabadusekaotusega; - Võru Maakohtu 04.septembri 2003.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 2-kuulise vangistusega; - - Võru Maakohtu 26.veebruari 2004.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 2-kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; Võru Maakohtu 20.septembri 2004.a otsusega KarS § 424 ja § 329 alusel 1-kuulise vangistusega, millele liideti varasema kohtuotsusega mõistetud vangistus ja liitkaristuseks mõisteti 3-kuuline vangistus, lisakaristusena mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks; Võru Maakohtu 30.mai 2005.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja § 275 alusel 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega; Harju Maakohtu 07.juuli 2008.a otsusega KarS § 331 alusel 7-kuulise vangistusega, millele liideti varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja liitkaristuseks mõisteti 10 kuud 12 päeva vangistust. Väärteokorras on R.T korduvalt karistatud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on R.T uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 44% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54%, mistõttu ei toeta vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et süüdimõistetul on vabanemisel olemas lähedaste moraalne ja võimalusel materiaalne toetus ning kindel elukoht ema juures. Samas on tema perekonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. Vabanemisel on riskiteguriteks pikaajaline kriminaalne taust, varasemad ebaõnnestumised kriminaalhooldusel, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning töökoha ja töökogemuste puudumine. R.T kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta asuks elama enda ema juurde ning otsiks endale töökoha. Süüdimõistetu avaldas, et soovib laste endale paigaldada nn. ampulli, et vabaneda alkoholismist. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on R.T ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.T on kriminaalkorras karistatud kokku 13 korral eriliigiliste kuritegude eest. Käesolev vangistus on R.T seitsmes reaalne vangistus, kusjuures esmakordselt kandis ta vabadusekaotuslikku karistust juba 16-aastaselt. Süüdimõistetu on varasemalt olnud ka katseajal, kuid on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega nähtub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning hoolimata temale antud korduvatest võimalustest ennast positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada, on ta kriminaalset tegevust jätkanud. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud õiguspäraselt käituda ja temale seatud reeglitele alluda, millele viitab kehtiv distsiplinaarkaristus. Kuritegusid on süüdimõistetu toime pannud suuresti majandusliku kasu saamise ja sõltuvusprobleemide rahuldamise eesmärgil. Toimikust nähtuvalt on ta alkoholi tarvitanud 13.eluaastast alates ning ka paljud kuriteod on alkoholijoobes toime pandud. Samuti on süüdimõistetu tarvitanud narkootikume süstimise teel, kuid sõltlaseks ennast ei pea. Alkoholi tarvitamise osas on süüdimõistetu saanud ravi, kuid tulemusi see andnud ei ole. Sotsiaalprogramme käesoleva vangistuse ajal R.T läbinud ei ole. Seega nähtub, et süüdimõistetul puudub igasugune motivatsioon tegeleda oma sõltuvusprobleemidega ning maandada seega uute kuritegude riskifaktoreid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul usk sellesse, kas süüdimõistetu üldse oma kuritegeliku eluviisi muutmisega tegeleda soovib ja on motiveeritud edaspidiselt õiguskuulekalt elama. Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka asjaolu, et vabanedes puudub tal kindel töökoht ning varasema töökogemuse ja kriminaalse tausta tõttu võib oletada, et selle leidmisega võib tal ka raskusi tekkida. Positiivne on küll see, et süüdimõistetul on olemas kindel elukoht ema juures ja perekonna toetus, kuid nimetatud asjaolu ei kaalu kohtu hinnangul ülesse eeltoodud negatiivseid asjaolusid, mis räägivad ennetähtaegse vabastamise vastu. Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud toime muuhulgas grupiviisilisi kuritegusid ning tunnistanud oma mõjutatavust, siis tuleb riskiteguriks lugeda ka seda, et tema tutvusringkond koosneb suuresti kriminaalse taustaga isikutest, kusjuures selliseid isikuid on ka tema perekonnaliikmete seas. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et R.T katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul ei ole piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Arvestades R.T varasemat elukäiku, senist kriminaalset aktiivsust, sõltuvusprobleeme ning varasema katseaja ebaõnnestumist uue kuriteo toimepanemise tõttu ei ole tõenäoline, et ta suudaks läbida mõistetava katseaja positiivselt. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata R.T (IK xxx) temale Tartu Maakohtu 29.juuni 2010.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 alusel välja mõista R.T-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu kolmkümmend kaheksa
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.