lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust.
jaanuari 2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse alguseks loeti
lg 2 p 7, 9 alusel 1-aastase vangistusega, millest kohesele ärakandmisele kuulus 4 kuud vangistust ja 8 kuud vangistust jäeti tingimisi 1 aasta 10 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata koos allutamisega käitumiskontrollile. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A.U uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 56% ning vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on A.U vabanedes olemas kindel elukoht oma ema ning vendade juures. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks tema mõjutatavus kaaslaste poolt ja varasem alkoholi tarvitamine. Uute varavastaste kuritegude toimepanemiseni võib viia ka raske majanduslik olukord, juhul, kui esinevad raskused töökoha leidmisel. Samuti ei toeta süüdimõistetu vabastamist asjaolu, et ta on ka varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud selle nõudeid ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtumenetluse poolte seisukohad A.U soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Süüdimõistetu sõnul on vanglas viibimisest talle kasu olnud. Ta soovib vabaduses asuda tööle, omandada eriala, hakata oma võlgu tasuma, ema toetada, hoiduda varasema tutvusringkonnaga suhtlemisest ja alkoholi tarvitamisest. Vabaduses saavad teda toetada ka ema, isa ja vennad. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja põhjendatud. Süüdimõistetu on vangistuses vajalikud järeldused teinud, soovib elada seadusekuulekalt ning vajalikes sotsiaalprogrammides osaleda. Tal on vabanemisel olemas 2 kindel elukoht ja lähedaste toetus, kes temasse igati usuvad. Samuti on ta vend lubanud talle vabaduses töökoha otsida ning teise variandina saab ta end Töötukassas arvele võtta. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha A.U tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja temale mõistetud karistus ei ole veel oma eesmärke täitnud. Jätkuvalt esineb kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks, mida iseloomustab ka süüdimõistetu vangistuse aegne käitumine. Kohtu seisukoht ja põhjendid
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on A.U ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.U on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Käesolev vangistus on tal teine reaalne vangistus, kuid ta on olnud ka käitumiskontrollile allutatuna katseajal, mil ta pani toime käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod. Samuti on ta rikkunud käitumiskontrolliga kaasnevat registreerimiskohustust. Seega nähtub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud ning hoolimata temale antud võimalusest ennast positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada, on ta õigusvastast tegevust jätkanud. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud õiguspäraselt käituda ega alluda tema üle kehtestatud korrale, millele viitab asjaolu, et tal on vangistusest viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on iseloomustanud peamiselt varavastaste süütegude toimepanek, sealjuures grupis koos teiste isikutega. Süüdimõistetu ise on avaldanud, et enne vangistust elatuski ta peamiselt kuritegelikul teel saadud tulust. Kuigi kohtuistungil avaldas süüdimõistetu kaitsja, et vabanemisel oleks süüdimõistetul ilmselt võimalik venna kaudu tööle saada, siis ei ole nimetatud asjaolu veel kindel. Seega, kuna käesoleval ajal vabastamise puhul ei ole süüdimõistetule kindlat töökohta garanteeritud, selle leidmine võib puuduliku hariduse tõttu ka raskendatud olla ning tal on võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi kohustusi, siis tuleb tema vabanemise järgset majanduslikku olukorda lugeda oluliseks uue kuriteo riskifaktoriks. Kuigi kohtuistungil avaldatust ja kohtule esitatud materjalidest nähtub, et vabanemisel on lähedased lubanud süüdimõistetut võimaluse piires majanduslikult toetada ning samuti on tal soov töökoha puudumisel end Töötukassas arvele võtta, siis on kohtunik seisukohal, et nimetatud asjaolud ei taga seda, et süüdimõistetu ei jätka vabaduses majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist. Uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks süüdimõistetu puhul on ka tema mõjutatavus teiste isikute poolt, millele viitavad nii kuritegude toimepanemine grupis kui ka süüdimõistetu enda vastavasisulised väited. Kuigi enda sõnul ei soovi süüdimõistetu enam vabaduses negatiivset mõju avaldava tutvusringkonnaga suhelda, siis nähtub materjalidest, et vangistuse ajal on ta jätkanud kirja teel suhtlemist oma vangistuses viibivate sõpradega. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise korral peaks kohtul tekkima piisav veendumus, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon muutumiseks ning ta on valmis selle nimel ka reaalseid samme astuma. Käesoleval juhul ei ole kohtul tekkinud piisavat veendumust, et A.U esineks ka tegelikult piisav motivatsioon muutumiseks. Kuigi sõnades väljendab süüdimõistetu kahetsust oma varasema elustiili osas ning lubab edaspidiselt seadusekuulekalt elada, siis 3 annab tema vangistuse aegne käitumine – korduv distsiplinaarkorras karistatus ja asjaolu, et ta on jätkanud suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega – aluse kahelda tema lubaduste tõelevastavuses. Samuti on varasema katseaja tingimuste rikkumise ja vangistuse aegse käitumise põhjal alust kahelda selles, kas süüdimõistetu suudaks tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral edukalt katseaja läbida ning täita kriminaalhoolduse nõudeid. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et A.U katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Advokaat Niina Agarjova on taotlenud kohtult maksta asja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja kohtulikus menetluses osalemise aja eest Niina Agarjova Advokaadibüroole välja advokaaditasu 47.93 eurot. Tulenevalt 01.märtsil 2005.a jõustunud riigi õigusabi seadusest ja Eesti Advokatuuri juhatuse poolt 15.detsembril 2009.a kinnitatud korrast „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ on kohus seisukohal, et kaitsja taotlus kuulub täielikult rahuldamisele. Advokaat Niina Agarjovale välja mõistetav kaitsjatasu 47.93 eurot tuleb KrMS § 180 alusel hüvitada A.U. Arvestades asjaolu, et A.U kannab käesoleval ajal vangistust ning tema sissetuleku teenimise võimalused on piiratud, on kohus seisukohal, et väljamõistetud menetluskulude ühekorraga tasumine käiks süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa. Peet Teidearu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.