MS § 426, 432 Vabastada N.G, isikukood: XXX, talle Tartu Maakohtu 28.06.2011. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 1 (üks) aasta.
Kohustada N.G täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel XXXX - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4, 5, 7 ja 8 alusel määrata N.G-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuma tööle või registreerida töötuna tööturu ametis hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; - osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab; - pöörduma 3 kuu jooksul vabanemisest psühhiaatri vastuvõtule seoses alkoholiprobleemidega ja alluma psühhiaatri määratud ravile. Määrata N.G katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla 1 kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse kriminaalhooldaja Lilia Žuravljovi järelevalve alla. Välja mõista riigieelarvest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 senti Advokaadibüroo In Jure kasuks kaitseülesande täitmise eest advokaat Aivar Kello poolt. Välja mõista N.G-lt 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-11-7420 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 3 (kolme) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 12.06.2012. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht N.G on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 28.06.2011.a otsusega
järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja karistuseks mõisteti 3 kuud 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati N.G-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 20.04.2009.a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud ja 28 päeva vangistust.
Karistusaeg algas 23.11.2011.a ja lõpeb 20.09.2012.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabanemist tekkis 23.05.2012.a. N.G on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 06.12.2006.a Tartu Maakohtu poolt
lg 1, § 424 ja § 69 alusel üldkasulik töö 240 tundi tähtajaga 6 kuud; 2) 20.04.2009.a Tartu Maakohtu poolt
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on N.G vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral 19.04.2012. kartseriga. Kinnipeetav soovib vabanedes elama tallu endisesse elukohta XXXX Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid ligi 1150 eurot. Kinnipeetava sõnul ei ole ta viimastel aastatel alkoholi kuritarvitanud ning ei näe alkoholi tarvitamisega seotud probleeme. Käitumine vangistuse ajal ei viita agressiivsusele või kehvale enesevalitsusele. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 8 %. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab N.G-na ennetähtaegset vabastamist koos allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt soovib kinnipeetav tööle naasta oma firmasse XXXX mis tegeleb kaubaveoga. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoriks on alkoholisõltuvus ja kriminaalhoolduse nõuete varasem rikkumine. N.G-na suhtes on TÄITIS andmetel rahalisi nõudeid üle 26 630 euro. XXXX andmetel on N.G pöördunud kliinikusse seoses alkoholi kuritarvitamisega, XXXX Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral 2 käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle hiljemalt 2 nädala jooksul vabanemisest või võtta end töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks, mitte suhelda kohtu määratud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammides ning lisakohustusena pöörduda hiljemalt 3 kuu möödumisel psühhiaatri vastuvõtule alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning vajadusel läbida ravi. N.G seletas kohtuistungil, et ta kannab vanglas karistust esimest korda ja on aru saanud, milleni teod viivad. Ta on nõus pöörduma psühhiaatri poole ja alluma vajadusel ettenähtud ravile. On nõus osalema ka sotsiaalprogrammis. Vanglas programmi ei võimaldatud karistusaja lühikese kestvuse tõttu. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja leiab, et N.G-na vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks
Analüüsides vabastamise sisulisi aluseid, asub prokurör seisukohale, et N.G-na vabastamist saab toetada põhjusel, et karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud ja N.G-na suhtes on otstarbekas rakendada meetmeid, mis kaasnevad katseajaga. Arvestades, et tegemist on 1. reaalse vanglakaristusega ja vangistusest on suurem osa ärakantud, siis leiab prokurör, et sellega on eripreventiivne eesmärk saavutatud. Pigem oleks edasiselt efektiivsem kriminaalhoolduse kaudu tema hoiakute ja käitumisharjumuste muutmine. Kaitsja on seisukohal, et N.G-na vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esinevad formaalsed alused ja ka küllaldaselt materiaalseid aluseid.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et N.G-na tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud enam kui ½ karistusajast.
lg 2 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu, töökoht ja elatusallikas. Töökoht annab sissetuleku ja sihipärase tegevuse. Katseajaks määratud käitumiskontroll kontrollnõuete ja –kohustustega aitab kaasa resotsialiseerumisele. Uue kuriteo toimepanemine sõltub N.G-st endast. N.G on nõus osalema sotsiaalprogrammides, mida ta karistuse kandmise ajal ei läbinud. Ta on nõus pöörduma psühhiaatri poole ning andnud nõusoleku alluda ravile, kui psühhiaater seda vajalikuks peab. Eeltoodust järeldub, et N.G on muutnud suhtumist oma eluviisidesse. Tal on motivatsioon seaduskuulekaks eluks. Sotsiaalprogramm annab talle oskusi eluks paremaks toimetulekuks ja aitab teda paremini resotsialiseeruda. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa uute kuritegude ärahoidmisele. Kohus kinnitab kriminaalhooldusametniku ettepandud
lg 2 p-des 2, 4, 5, 7, 8, sätestatud kontrollkohustused katseajal kontrollitavateks kohustusteks. Kaitsja taotleb kaitsjatasu 2 pooltunni ulatuses, s.o. 32 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsja taotlus on põhjendatud tehtud tööga. KrMS § 180 lg 1 alusel jääb kaitsjatasu menetluskuludena kinnipeetava kanda. Ene Muts täitmiskohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.