lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Kohtuväline menetleja pidi kontrollima, kas menetlusaluse isiku teos esinevad ettevaatamatusdelikti tunnused. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi asjas nr 3-1-1-90-06 on väljendatud seisukoht: „Tähtis on märkida, et tegemist on ettevaatamatusdeliktiga, mille koosseisupärasele kontrollile on õiguspraktika esitanud konkreetseid nõudeid. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium kriminaalasjas nr 3-1-1-136-05 tehtud otsuses märkinud, et sarnaselt tahtliku süüteoga moodustavad ettevaatamatusdelikti objektiivse külje „tegu, tagajärg ja nendevaheline seos, kus tegu on eeldus, ilma milleta tagajärg ei saabuks. Samuti on vaja tuvastada objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine (tegu ettevaatamatusdelikti mõttes) ning õigusvastasusseos, samuti lubatud riski ületamine ja tegutsemine normi kaitsealas. Seejuures saab deliktistruktuuri ülesehitusest tulenevalt õigusvastasusseosest ehk sellest, kas tagajärg saabuks ka hoolsuskohustusele vastava käitumise korral, rääkida alles siis, kui eelnevalt on tuvastatud objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine.“ Kohtuvälise menetleja otsusest pole võimalik leida midagi, mis oleks isegi ligilähedane ettevaatamatusdelikti kontrollskeemile. Selle tõttu ei ole võimalik kohtuvälise menetleja otsust jõusse jätta ning maakohus peab asjas tegema uue lahendi. Nähtuvalt vaidlustatud otsuse põhjendustest on kohtuväline menetleja koguni loobunud ideest sisustada menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo subjektiivne külg ükskõik millise tahtluse või ettevaatamatuse vormiga ning otsustas seda asendada üldpreventiivsete kaalutlustega. Kohtuvälise menetleja otsuses sisalduv lõik Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest asjas nr 3-1-1-26-03 (Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül…) ei saa aga käesolevas asjas olla asjakohane, kuivõrd nimetatud otsuses lahendatud kaasuse esemeks oli joobeseisundis sõiduki juhtimine, milline ei ole mitte kuidagi võrdsustatav käesoleva asja esemega. Eesti karistusõigus ei tunne nn absoluutse vastutusega süütegusid. Iga karistusseadustikule allutatud karistusnorm eeldab toimepanija teos süüteokoosseisu subjektiivse külje olemasolu. Kohtuväline menetleja on oma otsuses nõustunud kaebaja vastulauses esitatud põhjendustega, kuivõrd pole neid kahtluse alla seadnud ega ümber lükanud. Seega on kohtuväline menetleja möönnud, et menetlusalune isik ei olnud teo, milline vastab LS § 224 lg 2 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele, realiseerimisel isegi mitte hooletu olnud.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. See, kui tähelepanelik ja kohusetundlik oli käesolevas asjas menetlusalune isik, on detailselt lahti kirjutatud väärteoprotokollile esitatud vastulauses. Kaebuse esitaja märgib sedagi, et kohtuväline menetleja on lisaks eelloetletud determineerivatele puudustele jätnud täitmata V™S § 72 lg 2 nõude, mille kohaselt peab kohtuväline menetleja oma otsuses lahendama kõik V™S § 108 loetletud küsimused. Kohtuväline menetleja kas on lahendamata jätnud või valesti lahendanud vähemalt viidatud paragrahvi punktides 1, 2, 4 loetletud küsimused. Eeltoodust tulenevalt ei saa tekkida kahtlust selles, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub vaidlusteta tühistamisele. V™S § 87 kohaselt seab väärteoprotokoll kohtulikus kaebemenetluses asja arutamise piirid. Vaidlustatud otsuse aluseks olevast väärteoprotokollist nr AB 1237965 nähtuvalt ei ole eelviidatud küsimuste lahendamine menetlusalust isikut süüstaval moel lahendatavad: väärteokirjeldusest ei nähtu andmeid, milliste põhjal oleks võimalik sisustada menetlusaluse isiku poolt subjektiivse koosseisu täitmist. RKKO 3-1-1-45-11 p 9: „Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab 3 väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks.“ On ilmne, et käesolevas asjas koostatud väärteoprotokoll eelnimetatud nõuetele ei vasta. Kohtuväline menetleja on jätnud täitmata kohustuse koguda tõendeid menetlusaluse isiku süüdi või süütu olekus ning mugavust eelistades vormistanud väärteoprotokolli hetkel, mil väidetava väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud talle selged. Kohtuväline menetleja on loobunud ka menetlusaluse isiku korralikust ülekuulamisest, asendades selle tema poolt ütluste kirjapanemise võimaldamisega vabas vormis viiele olemasolevale kirjareale väärteoprotokollis ning soovitades täielikud ütlused anda vastulauses. Selliselt on kohtuväline menetleja rikkunud endal lasuvat tõendamiskoormust (RKKO 3-1-1-48-08 p 9). Olukorras, kus kohtuväline menetleja on jätnud osa tõendeid kogumata ning vormistanud väärteoprotokolli, kandes sinna puuduliku väärteokirjelduse, on ta rikkunud süüdimõistva otsuse tegemisel oluliselt menetlusõigust. Selline rikkumine aga välistab ka edaspidises menetluses menetlusaluse isiku süüdimõistmise ilma kohtu poolt oluliselt menetlusõigust rikkumata, laiendades väärteoprotokollis teokirjeldust. RKKO 3-1-1-45-11: „V™S § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel rangelt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid.“ Menetlusalune isik ei pea vajalikuks korrata tema poolt juba väärteoprotokollile esitatud vastulauses toodut täies ulatuses, kuid juhib kohtu tähelepanu vastulauses esitatud tähtsatele faktilistele asjaoludele: - menetlusalune isik kontrollis enne sõidu alustamist enda poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldust autoriteetse alkomeetriga; menetlusalune isik arvestas koosmõjus alkomeetri näitu ning enesetunnet ja saavutas veendumuse, et tema poolt väljahingatavas õhus ei ole alkoholi; menetlusalune isik oli nõutavalt hoolas vältimaks süüteotunnustele vastava teo realiseerimist. Kokkuvõtvalt märgib kaebaja, et tema poolt oli tahtmatult toimepandud moraalselt taunitav ning äärmiselt ebameeldiv tegu, mis ei ole aga väärteo korras karistatav. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Prefektuur esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja, Lõuna Prefektuuri 05.10.2011 otsus A.L-i karistamiseks on vastavuses rikkumise raskusega. Otsuse tegemisel on arvestatud menetlusaluse isiku varasemaid kehtivaid karistusi liiklusalaste süütegude eest, muuhulgas ka alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist. Kergendava asjaoluna on arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Otsus vastab V™S § 74 ja § 108 toodud nõuetele. Väärteoprotokoll on koostatud samuti järgides V™S § 69 nõudeid. Kohtuväline menetleja taotleb jätta otsus A.L-i suhtes muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtu järeldused. 4 Kohus lahendab A.L-i kaebuse kohtuvälise menetleja 05.10.2011. a otsuse peale kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. LS § 69 lg 5 järgi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224. Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades
) § 56. Karistamise alus
Väärteoprotokollis on menetlusalune isik seletanud, et tundis ennast kainena. Väga kahetsusväärne tegu. Menetlusaluse isiku seletus ei välista joobe võimalikkust. Ta andis teole ka hinnangu. 5 Vastulauses on menetlusalune isik kirjeldanud põhjalikumalt alkoholi tarvitamise asjaolusid ja kestust, samuti tegevusi peale alkoholi tarvitamist. Ta teadis ees olevatest tähtsatest tegevustest, milleks oli tarvis kasutada sõidukit. Väidetavalt kasutas menetlusalune isik enne sõitma asumist kommertsalkomeetrit enda seisundi kontrollimiseks. Ta sai tulemuseks alkomeetri positiivse näidu. Uuel katsel pärast mõningaid toiminguid oli tulemuseks nullseis. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole alust väita süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmist.
Tähtsast olulisest asjaolust, alkomeetriga enda seisundi kontrollimisest ei ole menetlusalune isik esialgsetes ütlustes rääkinud. Alkoholi tarvitamise asjaoludest ja kestusest ning sellele järgnenud suhteliselt lühikesest ajast kuni sõitma asumiseni pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja vähemalt möönma seda. Kohus järeldab, et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebuse lahendamisel kohaldatavad Riigikohtu lahendid, milles käsitletakse ettevaatamatusdelikti. Õige on kaebuses märgitud väide selles, et väärteomenetluses peab väärteoprotokoll kandma sama funktsiooni, mis on süüdistusaktil kriminaalmenetluses. Kohtuvälise menetleja otsuses ja väärteoprotokollis on kirjeldatud samad asjaolud. Otsuses on nimetatud tõendid, mille alusel otsus tehti. Materjalidest nähtub, et tõendid olid väärteoprotokolli tegemise ajaks ka olemas. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli koostamisel saanud anda seletuse omakäeliselt. Asjaolu kommertsalkomeetrist, mida ta vastulauses on nimetanud, on jäänud seletamata. Selle kasutamisest oli võimalik kohe teada anda oma esimeses seletuses. Seda ei piiranud väärteoprotokollis menetlusaluse isiku ütlusteks ettenähtud dokumendi väli. Ruumi lause lisamiseks oli. Ka ei ole menetlusalune isik avaldanud soovi täiendavate tõendite kogumiseks. Olemasolevatest asjaoludest lähtudes ei ole põhjust kohtuvälisele menetlejale ette heita tõendite kogumata jätmist. Otsuses ja väärteoprotokollis kirjeldatud menetlusalusele isikule etteheidetav tegu on sama. Seetõttu ei ole alust järeldada, et menetlusalune isik ei ole saanud oma õigusi kaitsta. Eeltoodud põhjustel ei ole asjakohased kaebuses esitatud viited Riigikohtu lahenditele, milles käsitletakse menetlusõiguse rikkumist, kohtuvälisel menetlejal lasuva tõendamiskoormuse rikkumist ja väärteoasja arutamise piiride ületamisega kaitseõiguse rikkumist. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusõiguse rikkumist. Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on jälgitav ja järeldused on vastavuses kogutud tõenditega. A.L-i süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on tõendatud. 19 A.L iseloomustab tema liiklusseaduse rikkumistega seotud varasem karistatus. LS §-s 74 ettenähtud väärteokoosseis on teo toimepanemise ajal kehtinud LS §-s 224 kirjeldatud väärteokoosseis ja karistatav tegu. A.L-i samasugused väärteod jätkuvad vaatamata karistustele. Teda ei ole mõjutanud samasugustest tegudest hoiduma ka lisakaristus – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmist põhjendanud üldperentiivsete asjaoludega. Menetlusalust isikut arvestades on temale karistuse määramisel üldpreventiivsed eesmärgid põhjendatud. Lisakaristuse määramine korduvalt samasuguse teo toimepanemise eest võib A.L mõjutada hoiduma edaspidi samasuguste tegude toimepanemisest. Määratud karistus on kooskõlas
Ene Muts kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.