MÄÄRUS Kriminaalasi nr 1-11-7129 Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.veebruar 2012.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-7129 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär

§ 139

lg 2 p 1,2,3 järgi 5 kuu vabadusekaotusega, vabanes pärast karistuse kandmist 24.11.2000.a; 3. 11.01.2001.a

§ 139

lg 2 p 1,2,3 järgi 10 kuu vabadusekaotusega, vabanes pärast karistuse kandmist 08.11.2001.a; 4. 31.10.2002.a

§ 141lg 2 p 1,3, Kr

K § 139 lg 2 p 1,2 järgi KrK § 40 lg 1 alusel 6 aasta 3 kuu vabadusekaotusega; 5. 09.10.2002.a

§ 141lg 2 p 2 järgi Kar

S § 65 lg 2 alusel 8 aasta vangistusega, vabanes pärast karistuse kandmist 04.12.2009.a;

1. 15.04.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 25 lg 2,4 ja KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi 3 kuu vangistusega, mis asendati 180 tunni üldkasuliku tööga 10 kuu pikkuse tegemise tähtajaga; 28.10.2010.a Tartu Maakohtu määrusega pöörati 3 kuud vangistust täitmisele, vabanes pärast karistuse kandmist 27.01.2011.a;
2. 04.08.2011.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, KarS § 157² järgi KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 10 kuu vangistusega; KarS § 68 lg 1 alusel jäi kanda 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks on 28.02.2011.a. Käesoleval ajal kannabki F.V vangistuses karistust 04.08.2011.a Tartu Maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse alusel. F.V on karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ja enam kui ½ karistusajast, s.t KarS § 76 lg 1 punktis 2 märgitud karistusaeg on kantud. KarS § 76 lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära F.V ning tutvunud prokuröri 07.02.2012.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et F.V ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Vabaduses elatus F.V juhutöödest ja kuritegelikul teel saadud tulust (II,22 pöördel – kinnipeetava iseloomustus). Kinnipidamiskohas viibimiste vahepealsel ajal tarvitas F.V palju alkoholi ja narkootikume, oli tegevusetu (II,20 – kriminaalhooldaja arvamus). Vabaduses F.V toetavad lähedased puudusid ja puuduvad – vanemad on surnud ja vennaga suhe puudub (II,22 pöördel – kinnipeetava iseloomustus). 2 3 F.V kannab vangistuses karistust 17 varguse eest ja 6 teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Vangistuse ajal ei ole F.V õiguskuulekale teele asunud. F.V on korduvate vangistuste jooksul sulandunud vangla subkultuuri, mida peab enda jaoks oluliseks (II,22 pöördel all – kinnipeetava iseloomustus). F.V on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus: 08.07.2011.a karistati noomitusega läbiotsimisel leitud 16 sigareti eest. F.V konkreetne plaan tulevikuks puudub, kehtivaid ühiskonnareegleid endale oluliseks ei pea; peab normaalseks ja õigustatuks kuritegelikku elustiili (II,22 pöördel all – kinnipeetava iseloomustus). Vangistuse ajal on F.V-ga läbi viidud vestlusi alkoholi ja narkootikumide tarvitamise kahjulikkuse tunnistamiseks. Muudes taasühiskonnastavates tegevustes F.V vangistuses osalenud ei ole Vabaduses F.V kindel elukoht ja garanteeritud töökoht puuduvad. Vabaduses ei ole F.V ka toetavaid lähedasi. 08.02.2012.a kohtuistungil jäi F.V enda varasema seisukoha juurde – ta ei soovi ennetähtaegselt vanglast vabaneda. 08.02.2012.a kohtuistungil ei taotlenud F.V vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Enda seisukohta F.V selgitada ei soovinud. Eeltoodud asjaoludel kogumis on kohus seisukohal, et karistus ei ole käesolevaks ajaks enda eesmärki täitnud. F.V-st lähtub jätkuvalt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht, mistõttu ei ole teda põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ka vabastada. Uue kuriteo toimepanemise riski tõstavad ka asjaolud, et vabaduses F.V püsivat ja kindlat elukohta ning garanteeritud töökohta ei ole, puuduvad ka toetavad lähedased. Vangistuse ajal läbiviidud vestlused alkoholi ja narkootikumide tarvitamise kahjulikkuse kohta ei anna küllaldast alust uue kuriteo toimepanemise riske vajalikul määral maandatuks lugeda. F.V ise sõltuvusprobleeme eitab ja sõltuvuskäitumist käsitlevatesse programmidesse F.V usku ei ole (II,22 pöördel – kinnipeetava iseloomustus). F.V vabadusse naastes esineb reaalne oht varasema kuritegeliku käitumismustri kordumiseks – alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamiseks ning kriminaalkorras karistatud isikutega lävimiseks ja uute kuritegude toimepanemiseks. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on F.V-st lähtuv mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 73% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 52%. Ka Tartu Vangla ei toeta F.V vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul F.V-st lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk jätkuvalt liiga kõrge selleks, et teada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Lisaks välistab F.V vangistusest ennetähtaegse vabastamise ka asjaolu, et vabaduses puudub F.V kindel elukoht. Kindla elukoha puudumise tõttu ei ole võimalik teostada kriminaalhooldust. Isikut ei ole aga ilma kriminaalhoolduseta ning kontrollnõuete ja kohustusteta võimalik ennetähtaegselt vanglast vabastada. Kindla elukoha olemasolu, mille kaudu oleks võimalik isiku suhtes kriminaalhooldust teostada, on isiku vanglast ennetähtaegse vabastamise üheks oluliseks eeltingimuseks. Heli Sillaots kohtunik 3