lg 2 p 1 - § 25 lg 2, § 349 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõisteti K.D-le liitkaristus Viru Maakohtu 31.märtsi 2009.a otsusega mõistetud karistuse osalise suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud vangistust algusega 30.aprillist 2010.a. Kohtuotsus jõustus 03.juunil 2011.a. K.D karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 28.veebruaril 2013.a. K.D on varem kriminaalkorras karistatud:
lg 1 alusel liitkaristus eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega mõistes liitkaristuseks 1 aasta 3 kuu pikkune vangistus; 3. Ida-Viru Maakohtu 06.detsembri 2004.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p 2, 3,
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 202 lg 1 alusel 2 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, millest moodustati
lg 1 alusel liitkaristus eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega mõistes liitkaristuseks 2 aasta 3 kuu pikkune vangistus, millest arvati maha eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust; 4. Viru Maakohtu 31.märtsi 2009.a otsusega
lg 2 p 4, 7, 9, § 346, § 266 lg 2 p 1, 3, § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 323 alusel rahalise karistusega 1000 eesti krooni ning 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 2 aasta 4 kuu pikkuseks vangistuseks ja mis jäeti
alusel 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata, kuid pöörati Viru Maakohtu 12.mai 2010.a määrusega täitmisele. Väärteokorras on K.D korduvalt karistatud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on K.D uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 53% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul lähedastest ema, õde ja alaealine laps. Süüdimõistetu ema sõnul on omavahelised suhted rahuldavad. Vabanemisel soovib süüdimõistetu asuda elama oma korterisse, mis on aga kriminaalhooldajale teadaolevalt elamiskõlbmatu. Ilmselt oleks tal võimalik asuda elama XXXX, kui ta vastava taotlusega linna poole pöörduks. Kindlat töökohta süüdimõistetule vabanedes garanteeritud ei ole ning tal puuduvad ka põhiharidus, eriala ja erilised töökogemused. Oluline on süüdimõistetu puhul sõltuvusainetest ja kriminaalse taustaga isikutest hoidumine. K.D kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Vabaduses plaanib ta ennast esmalt töötuna arvele võtta ja seejärel tööd otsida. Süüdimõistetu usub, et saaks tööd oma varasemasse töökohta. Elama asuks ta XXXX, kus on ka varasemalt elanud. Süüdimõistetu usub, et kuni ühiselamusse elama asumiseni saaks ta ilmselt elada oma ema juures, kes teda ka materiaalselt toetaks. Süüdimõistetu sõnul on tema kuritegeliku käitumise põhjuseks olnud narkootikumide tarvitamine, kuid nüüdseks on ta muutunud ega usu, et tal vabaduses uuesti narkootikumidega probleeme tekiks. Samuti on tema varasemad sõbrad enamuses kas vangis või surnud. Ka alkoholi ei kavatse süüdimõistetut enam tarvitada. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha K.D tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ja võimalik.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on K.D ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud liitkaristusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.D puhul on positiivne vangistuses oma sõltuvusprobleemidega tegelemine, kristlaste tugigrupi tegevuses osalemine, sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine, Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi tegevuse presentatsiooniüritusel osalemine ja joogaga tegelemine. Samuti on positiivne, et ta on vangistuses omandanud riigikeele algtaseme ning osalenud tööhõives. Samas aga peab kohus arvestama, et K.D on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Tema suhtes mõistetud vangistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning ta on olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud ka katseajal ning rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Seega ei ole varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud karistused süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta on hoolimata temale antud võimalustest ennast kriminaalhooldusel olles positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada oma kuritegelikku käitumist jätkanud. Ka käesolevast vangistuses ajal on süüdimõistetul 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest tuleb järeldada, et ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ka käesoleva vangistuse ajal. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et peamiselt on K.D pannud kuritegusid toime majandusliku kasu teenimise eesmärgil ja et rahuldada oma sõltuvusvajadusi. Kuigi süüdimõistetu usub, et vabanemisel leiaks ta endale kiiresti töökoha ning esialgu saaks teda toetada ka tema ema, leiab kohtunik, et nimetatud asjaolud ei kindlusta süüdimõistetule vabanemisel siiski piisavat majanduslikku stabiilsust. Samuti on alust arvata, et süüdimõistetul võib töökoha leidmisega ka raskusi tekkida, arvestades seda, et tal ei ole omandatud põhiharidust ega kutset ning tal puuduvad varasemast ajast ametlikud töökogemused. Eeltoodu põhjal ja arvestades seda, et käesoleval ajal on K.D suhtes täitmisel ka võrdlemisi suures summas rahalisi nõudeid, tuleb süüdimõistetu vabastamisjärgset majanduslikku olukorda lugeda oluliseks uue kuriteo riskiteguriks. Nimetatud riskitegurit suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab vabanedes uimastite tarvitamist, mis nõuab temalt ka suuremaid väljaminekuid. Kuigi vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetul käesoleval ajal olemas motivatsioon narkootikumidest loobumiseks ning ta on asunud selle nimel vangistuses ka reaalselt tegutsema, siis on kohtul siiski alust kahelda, kas süüdimõistetu ka tegelikult vabaduses narkootikumidest loobuda suudab, eriti arvestades tema varasemate uimastitarbimise harjumuste ulatust. Samuti viitab K.D vangistuses ajal distsiplinaarkaristuste olemasolu võimalikele puudustele enesekontrolli säilitamisel ja oma tegevuse tagajärgedega arvestamisel, mis võib negatiivset mõju avaldada ka vabaduses uimastitest hoidumisele. Kuna süüdimõistetu on tunnistanud käitumise impulsiivsust narkootikume ja alkoholi tarvitades ning kuritegude toimepanemisel on ta muutunud ka vägivaldseks, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda. Arvestades K.D varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumist ja vangistusese ajal kehtivate distsiplinaarrikkumiste olemasolu, on kohtul alust kahelda ka selles, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Samuti leiab kohus, et süüdimõistetu katseajaga ennetähtaegset vabastamist ei toeta asjaolu, et ennetähtaegse vabastamise puhul puudub tal koheselt kindel elukoht. Materjalidest nähtuvalt on tal ilmselt võimalik XXXX linnalt sotsiaalkorterit taotleda, kuid selleks peab isik väidetavalt isiklukult kohaliku omavalitsuse poole pöörduma. Seega ei ole teada millal ja kas korteri kohene saamine on siiski garanteeritud, mistõttu ei ole kohtul võimalik ka isikule määrata kriminaalhooldusega kaasnevat kohustusklikku kindlat elukohta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et K.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud käesolevaks ajaks piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist, suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades isiku suhtes juba praeguseks toimunud positiivseid muutusi, tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel poole aasta pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud aja jooksul on süüdimõistetul võimalus oma sõltuvusprobleemidega edasi tegeleda, näidata, et ta suudab kinni pidada vangla sisekorrast ning tegeleda oma vabastamisjärgsete elutingimuste korraldamisega, et kindlustada omale vabaduses kindel eluja töökoht. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata K.D (IK XXX) temale Viru Maakohtu 18.mai 2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata, et Tartu Vangla on kohustatud esitama materjalid K.D tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti kuue
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.