4-11-1709/21

4-11-1709 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.03.

1. a. Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi1 Kohtunik Madis Kägu Kohtuistungi sekretär Mai Kurul Väärteoasja number 4-11-1709 (2602.11.001573) Väärteoasi Z.H kaebus Lõuna Prefektuuri 06.04.2011.a. otsusele väärteoasjas 2602.11.001573 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Z.H ik.XXX; eluk, XXXX Kohtuvälise menetleja esindaja ülemkonstaabel Urmas Solovjov RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, § 135 lg 2, kohus otsustas : jätta muutmata Lõuna Prefektuuri 06.04.2011.a. otsus väärteoasjas 2602.11.001573 Z.H karistamise kohta LS § 7422 lg1 alusel rahatrahviga 7 trahviühikut, s.o. 28.- eurot. Z.H kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks saamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel on otsuse terviktekst kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 27.03.2012.a. Asjaolud Z.H karistati Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Kaido Iste 06.04.2011.a otsusega väärteoasjas nr 2602,11,001573 LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 7 trahviühikut, s.o 28 eurot. Otsuse kohaselt juhtis Z.H 17.03.2011.a kell 09.24 Tartu linnas Aardla tänaval mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 70 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h võrra. Väärtegu on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja ütlused, menetlusaluse isiku ütlused). Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik esitas 28.03.2011.a vastulause, milles selgitas juhtunu asjaolusid, väites, et tema poolt juhitud auto kiirus ei saanud olla suurem kui 54-56 km/h, kuna ta kasutab kiirusepiirikut, mis linnatingimustes on seatud maksimumkiirusele 60 km/h. Seega kiirust mõõtnud politseinik võis eksida seadme kasutamisel ning ei ole välistatud, et kiirusmõõtmeseadme mõõtekiir ei olnud suunatud tema poolt juhitud autole. Politsei vastulauset ei arvestanud, märkides otsuses, et vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. 27.04.2011.a esitas Z.H kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtusse, taotledes otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebaja seletuse kohaselt seisis ta Võru ja Aardla tänava ristmikul valgusfoori taga kolmanda autona. Rohelise tule süttides alustas ta liikumist koos liiklusvooga. Tema kinnipidamise hetkel sõitsid tema ees 2 sõidukit. Ta selgitas teda kinni pidanud politseinikule, et on võimatu tuvastada liikumise pealt kahe auto vahel liikuva sõiduki liikumiskiirust ja liiklusskeemi arvestades ületada kahe sõiduki vahel sõidukiirust. Ta kasutab autol olevat kiirusepiirikut, mis linnatingimustes on seatud maksimumkiirusele 60 km/h. Arvestades spidomeetri tehase poolt lubatud viga, ei saa maksimaalne reaalkiirus ei saa olla suurem kui 54-56 km/h. Kuna kiiruse mõõtmine toimus Aardla 25 maja Võru tänava poolses otsas, siis ristmikust selle kohani on 280 meetrit. Seega vastavalt protokollile pidanuks ta saavutama kiiruse 70 km/h 200 meetri jooksul lumesula veest märjal ning osaliselt ka libedal teelõigul 1900 kg kaaluva, tagaveolise, vanatüübilise ehk pidevalt libiseva automaatkastiga ja veojõukontrolli tööst tingitud järsult äralõigatud veojõuga diiselmootoriga autoga, millel on ainult 80 kw võimsust. Selline kiirus sellise väikese vahemaaga ja antud oludes oli kindlasti võimatu. Politseinike andmeil toimus süütegu kell 09.
2. Tema autos asuva GPS seadme poolt satelliitidelt edastatud kellaaja kohaselt toimus tema kinnipidamine hoopis kell 09.
3. Seega on nihe ajas 11 minutit. Väärteoprotokolli koostamise ajal selgus, et mõõteseadet ei ole taadeldud ja selle näit ei ole mõõteseaduse kohaselt õige. Ta oli veendunud kiirusemõõtmise ekslikkuses, mistõttu ta kontrollis selle taatlusmärki. Seadme taatlemiskleebised olid paigaldatud selliselt, mis ei võimalda veenduda selle vastavuses mõõteseadusega ja taatlemise õigsuses. Tema poolt esitatud fotode kohaselt ei ole mõõteseaduse nõudeid järgitud ja mõõtevahendi tulemust ei saa õigeks pidada. Lisaks puudus mõõteseadet kasutanud isikul pädevus mõõtevahendi kasutamiseks. Eksimus võis tekkida ka seadme kasutamisel. On korduvalt tõestatud, et sarnast seadet käes hoides ning mõõtmise ajal randmega täpsust nõudvaid liigutusi ebaõigesti tehes on võimalik tekitada suhteline kiirus mitmeid meetreid sekundis enam kui on reaalne kiirus. Kuna antud hetkel oli Aardla tänaval äärmisel tihe liiklussituatsioon, ei ole välistatud võimalus, et mõõtekiir ei olnud suunatud tema poolt juhitud autole. Seda kinnitab ainult politseiametniku suusõnaline ütlus. Väärteoprotokolli lisaks on märgitud, et selle lisaks on tunnistaja ülekuulamise protokoll. Tema juuresolekul ei koostatud mingit protokolli ja puudusid kõrvalised isikud. Seega ei saa väärteoprotokolli pidada õigesti koostatuks. Kohtuistungil jäi Z.H esitatud kaebuse juurde, korrates kaebuses esitatud asjaolusid. Kaebaja ütluste kohaselt on kogu menetluse juures rikutud menetlusnorme, vastavalt KrMS § 64 lõikele 3 on tõendid kogutud ebaseaduslikult, kuna tehniliste vahendite kasutamisest teda ei teavitatud. Radar on tehniline vahend. Tegu oli taatlemata mõõteriistaga, seadet saab manipuleerida. Karbi saab lahti võtta nii, et taatlemismärke ei kahjustagi. Tunnistaja Anvar Vakk töötab Lõuna Prefektuuri liikluspolitseis. Eelmisel aastal umbes samal ajal teostas ta koos paarimehe Säälikuga liiklusjärelevalvet Aardla tänaval. Laserkiirusemõõtjaga mõõtis ta kiirust ja peatas taksoplafooniga Mercedes bussi, mille kiirus oli 70 km/h. Sõiduk sõitis Võru tänava suunast Ülenurme tänava suunas. Ta mõõtis mitu korda lasermõõtjaga. Vahet pole, kui tihe liiklus võis mõõtmise ajal olla, laseriga saab mõõta ainult ühte autot. Kui ta seadme kätte võtab, veendub ta, kas sihik on paigas. Isik oli kohe politsei vastu ja ärritunud, öeldes, et ta kiirustas remonti. Kui isik patrullautosse tuli, siis oli vastu, et nende tegevus on mõttetu ja vaadaku parem muid rikkumisi. Tee laiused ei vastavat nõuetele. Nad olid vahetult enne raudtee ülesõidukohta. Sõiduk jäi silma, kuna silmaga oli näha, et ületab kiirust. Ta tegeleb päevast päeva selle tööga ja oskab silmaga hinnata, kas auto ületab kiirust või mitte. Mõõtjal on binokliefekt, see tõmbab lähemale. Ta ei saanud valet autot mõõta ja peatada. Kiiruseületamine ei olnud suur ja koheselt ei tekkinud tunnet, et juhti peab karistama, aga juht oli kohe vastu, et tema kiirus see ei olnud. Tunnistaja Tauno Säälik töötas Lõuna Prefektuuris kuni juulini 2011.a. Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et lugu algas nii, et tema oli hõivatud menetlusega autos ja paarimees peatas sõiduki, kutsus isiku autosse ja näitas näitu. Nad ütlesid, et toimus rikkumine. Isik ei nõustunud rikkumise asjaoludega. Sellepärast koostas ta väärteoprotokolli. Ta pakkus kiirmenetlust, kuid isik ei olnud nõus. Lisaks on tunnistaja ülekuulamise protokoll. Ta koostas kiirusmõõtmise seadme kasutamise protokolli, kuhu sai kirja kiirus ja eriolud. Isik oli sel ajal närviline ja nõudis korduvalt skeemi materjali juurde. Liiklusskeemi ta juurde ei teinud, see ei olnud siis nõutav. Isik vaidles nendega ja läks peale materjalide tegemist minema. 10-15 minutit hiljem tuli sama isik tagasi ja ütles, et teeb ise liiklusskeemi. Nad andsid talle paberi ja lasid selle teha. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et rikkumine on tõendatud tunnistaja Vakki ütlustega, samuti liiklusjärelevalve kiirusmõõte seadme kasutamise protokolliga, kus on näha kiiruse mõõtmise tehiolud, see on kiirus 70 km/h. Kui seade taadeldakse, pannakse kleebised kohtadesse nii, et kui keegi selle lahti võtab, on kleebis rikutud. Nende tõendite alusel on ta seisukohal, et süü on tõendatud. Isiku poolt veerand tundi hiljem koostatud skeemil on kokku 11 sõidukit, ära on märgitud ka värvus ja mark. See paneb kahtlema tema sõnades. Vastulauset ei olnud liikluspolitseinik Kaido Iste arvestanud. Kahju, et nii läks, aga Z.H on saanud ennast teostada kohtuistungil. Väärteoprotokolli nr AB 1221550 kohaselt juhtis Z.H 17.03.2011.a. kella 09.24 ajal mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXX asulasisesel teel kiirusega 70±3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 17 km/h. Kiirus on fikseeritud seadmega TraffiPatrol 22 XR 507-208/
4. Z.H rikkus LE § 124 p. 1 nõudeid, väärteo kvalifikatsioon on LS § 74 lg 1 järgi. 17.03.2011.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti kiirust seadmega TraffiPatrol XR 507-208/08418 (laserkiirusemõõtja). Seade oli testitud 17.03.2011.a kell 06.
5. Seade oli töökorras. Patrullauto seisis Aardla 25 maja ees, sõiduki sõidukiiruse mõõtmine toimus paigal seistes. Seadme lugem 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatud +/- 3 km/h. Laserkiirusemõõtja kasutamisel vahemaa kiiruse fikseerimise hetkel oli 82,1 meetrit. Kohtuvälise menetleja poolt esitati tunnistus, mille kohaselt on Anvar Vakk läbinud Tartus 2005.a pädeva mõõtja koolituse. Koolitus hõlmas mõõteseadusest tulenevad nõudeid, mis on vajalikud mõõtja erialase pädevuse hindamiseks ja tõendamiseks. Samuti esitas kohtuväline menetleja AS Metrosert poolt väljastatud mõõtevahendi taatlustunnistuse, millest nähtuvalt kiirusmõõtur TraffiPatrol XR 507-208/08418 on taadeldud 08.10.2010.a ning vastab MKM 12.12.2006.a määruse nr 104 lisa 2 p 8.2 nõuetele. Veapiir taatlemisel kaudsel meetodil laboritingimustel +-1 km/h või +-1 % (kiirusel üle 100 km/h). Paigaldatud taatlusmärgised: 1 taatluskleebis vasakul küljel ja 2 sulgemiskleebist paremal küljel ja põhja all. Kohtu seisukoht Kohus, hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja Z.H kaebus rahuldamata. Z.H-le on kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistus selle eest, et ta rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, millega pani toime LS § 7422 lõikes 1 sätestatud väärteo. LE § 124 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 7422 lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 järgi on isiku süü karistamise alus. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vaidlust ei ole selles, et 17.03.2011.a. kella 09.24 ajal juhtis Z.H mootorsõidukit Mercedes Tartu linnas Aardla tänaval, ületades lubatud sõidukiirust. Vaidlus on selles, kas Z.H ületas kiirust nii suurel määral nagu kajastub liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ja väärteo kohta tehtud otsuses, s.o 70 ± 3 km/h. Sõidukiiruse ületamise aeg ja koht ning kiirust ületanud isik on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga 17.03.2011.a ja tunnistaja Anvar Vaki ütlustega. Menetlusalune isik on kindel, et ta ei ületanud kiirust rohkem kui 4 km/h ja on arvamusel, et politseinikud eksisid kiiruse mõõtmisel sõidukiga ja seadme kasutamisega ning seade ei vastanud mõõteseaduse nõuetele. Kohus leiab, et kaebaja väited on paljasõnalised ja ei ole millegagi tõendatud. Tunnistaja Anvar Vakk kinnitas kohtus, et tegemist oli Z.H sõidukiga ja fikseeriti just tema auto kiirus, mida mõõdeti mitu korda. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, kuidas toimub sõidukiiruse mõõtmine ning välistanud võimaluse, et mõõdeti mõne teise auto kiirust. Kaebaja ei ole kohtule esitanud selliseid tõendeid, millega oleks ümber lükatud, välistatud liikluspolitsei poolt tuvastatud asjaolud Z.H poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise ja kiiruse ületamise kohta ning politsei poolt esitatud põhjendus sõiduki peatamise asjaolude kohta. Tunnistaja Anvar Vakk on kogenud politseinik, kes kinnitas kohtus, et juba silmaga oli võimalik hinnata, et Z.H juhitud sõiduk ületas kiirust ja sellega äratas tähelepanu. Lisaks tõendab kiiruse ületamist kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Kohus ei pea teiste tõendite taustal usaldusväärseks kaebaja väidet selle kohta, et tema sõidukil oleva kiirusepiiraja tõttu ei saanud sõiduki kiirus olla suurem kui 54 km/h. Samuti ei nõustu kohus kaebaja väitega, et mõõteseadet ei olnud taadeldud vastavalt seadusele. Z.H sõiduki kiiruse mõõtmiseks kasutati lubatud kiirusmõõteseadet, s.o laserkiirusmõõtjat TraffiPatrol XR 507-208/
6. Mõõtevahendi taatlustunnistus kinnitab, et seade oli taadeldud, vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006.a määruse nr 104 lisa 2 p 8.2 ja sellele olid paigaldatud taatlusmärgised. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll kinnitab, et seade oli testitud 17.03.2011.a kl 06.25 ja töökorras. Seadme lugemiks oli 70 km/h. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h. Seega ületas rikkuja mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõendid kinnitavad, et Z.H rikkus LE § 124 punkti 1, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h. Vastutus on sätestatud LS § 7422 lõikes
7. Kohus ei tuvastanud Z.H süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Z.H väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Z.H ei ole varem väärteokorras karistatud. Lähtudes rikkumise raskusest on põhjendatult põhikaristuse kohaldamisel määratud rahatrahv sanktsiooni alammäära lähedal. Kohtunik: