MS § 426 lg 1, § 432 lg 2 Jätta vabastamata F.D temale Viru Maakohtu 04.10.2012.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista F.D-lt 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank AS-s, viitenumber
järgi ning karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust.
lg 2 suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.09.2010 otsusega mõistetud karistuse võrra, s.o 3 aasta võrra, mõistes F.D-le liitkaristuseks 3 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistusaeg algas 20.05.2010.a ja lõpeb 20.06.2013.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabanemist tekkis 09.06.2012.a. F.D on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 04.03.2010 Tartu Maakohtu otsusega
lg 2 p 7 järgi 3 aastat vangistust, millest kuulus
lg 1, 2 alusel 2 kuud kohesele ärakandmisele, 2 aastat 10 kuud vangistust jäeti tingimisi kohaldamata 3-aastase katseajaga; 2) 06.09.2010 Tartu Maakohtu otsusega
MS § 238 lg 2,
17.11.2008.a Tartu Maakohtu otsusega
p 1, 4 järgi,
alusel karistusest vabastatud ning allutatud käitumiskontrollile üheks aastaks; Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on F.D vanglas distsiplinaarkorras karistatud 5-l korral, viimati 05.11.2012.a noomitusega. Vabanedes asub elama ema juurde XXXXX Vabaduses kuritarvitas alkoholi. 2012.a läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osaleb majandustöödel, 2011.a XXXX. Enamus kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes, v.a viimane. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 54% ja uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 61%. Riskivalemist lähtudes Tartu Vangla ei toeta F.D ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on kinnipeetaval vabaduses olemas elukoht ema juures Tartus. Kindel töökoht puudub. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem karistatus, käitumiskontrolli nõuete rikkumine ja alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; hiljemalt 2 nädala jooksul vabanemisest asuda ametlikult tööle või võtta end töötuna arvele; alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud, s.o pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kriminaalhooldusametniku eelneva loata kriminaalkorras karistatud isikutega. F.D seletas kohtuistungil, et ta vajab vabanemisel tuge ja soovib tingimisi enne tähtaega vabanemist. Vabaduses otsib endale töö ja läheb õppima kutsekooli. Vangistuse ajal lõpetas põhikooli. Tahab tegelda alkoholiprobleemidega. Kriminaalhooldaja ütles, et ei tohi suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Prokurör andis kirjaliku arvamuse. Ta nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta F.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist järgmistel põhjustel: • F.D on kriminaalkorras karistatud neljal korral, käesoleval ajal kannab vangistust teist korda, karistatud röövimise, avaliku korra raske rikkumise eest, sealhulgas relva kasutamisega ning vägivallateo eest • F.D ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi ja on jätkanud uute kuritegude toimepanemist, sealhulgas talle määratud katseajal käitumiskontrolli tingimustes, aga veel enam – ka vanglas karistuse kandmise tingimustes on toime pannud uue kuriteo • F.D vabaduses töökoht puudub, seega iseseisev sissetulekuallikas puudub • F.D suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, sealhulgas bioloogiline isa, kelle juurde on ta plaan tulevikus elama asuda; endised sõbrad, kellega koos kuritegusid toime panevad, kannavad vanglakaristust ja on pärit XXXX – kohast, kuhu esialgselt peale vabanemist F.D plaanib elama asuda • F.D on toime pannud kuriteod alkoholijoobes olles, korduvalt karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest, ka ise näeb vangla positiivset mõju seoses sellega, et puudub juurdepääs alkoholile • F.D on vanglas viibides pannud toime 5 distsipliinirikkumist, mille eest teda karistati distsiplinaarkorras, mis näitab, et ka range järelevalvetingimustes ei suuda ta distsipliinile alluda • Vangla hinnangul on F.D ohutase tema vabanemisel ühiskonnale, avalikkusele kõrge. Eeltoodu annab alust arvata, et F.D tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks riskantne ühiskonnale. Risk uute kuritegude toimepanemiseks on kõrge, mida kinnitab ka Tartu Vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele. Puudub veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik tagada tema õiguskuulekas ning ühiskonnale ohutu käitumine, kuna varasemalt ei ole täitnud temale määratud kriminaalhooldusnõudeid ega karistuse kandmisel vanglas seatud reegleid. Seetõttu palun jätta F.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kaitsja leiab, et F.D tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik. Kriminaalhoolduse toel saab ta oma probleemidega paremini tegeleda. Emaga on läbi räägitud tööle ja õppima asumine. F.D on väga noor inimene ja seetõttu on kriminaalhooldus teda toetav.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et F.D tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka materiaalset alust, kuid süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 2/3 karistusajast. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. Töökohta ei ole. Kutsehariduse puudumise tõttu võib töökoha leidmine osutuda keeruliseks ja seetõttu puudub elatusallikas. Ainuüksi elukoha olemasolu ei ole küllaldane materiaalne alus. F.D vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks tema senised eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. Vaatamata oma noorele eale kannab F.D liitkaristusena vangistust. Esimese kuriteo toimepanemise järel vabastati ta
Käitumiskontrollile allutamine ei hoidnud teda uuest raskemast kuriteost. Katseajal kordas ta oma esimest kuritegu. Eeltoodust lähtudes ei ole F.D kergesti mõjutatav isik. Vangla hinnangul on tema uute kuritegude toimepanemise risk suur. Nendel asjaoludel nõustub kohus prokuröri arvamusega selles, et kantud karistus ei ole täitnud
F.D käitumist karistuse kandmise ajal iseloomustab uue kuriteo toimepanemine. Kuritegu ta õigustab. Lisaks on tal karistuse kandmise ajal korduvad distsipliinirikkumised. F.D on karistuse kandmise ajal saanud teadlikuks oma eluviisidest, mis teda kuritegudele on viinud. Ta teab vajadusest hoiduda kriminaalkorras karistatud isikutest ja vajadusest tegelda alkoholiprobleemidega. Viimane tegevus on võimalik ka ilma kriminaalhoolduseta AA-Polikliinikusse pöördumisega. Karistuse lõpuni kandmisel jääb ära võimalik töise tegevusega täitmata vaba aeg. Vabanemise järel on võimalik kiiresti minna kutseharidust omandama. See on vajalik töö leidmiseks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisega kaasneb kulu õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 57,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. Arvestades asjaolu, et F.D kannab veel pool aastat karistust, ei ole tal võimalik KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul tasuda menetluskulusid. Kohus määrab KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumise ositi 1 aasta jooksul kohtumääruse jõustumisest. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.