4-15-8898/12

4-15-8898 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-8898 (2315,15,006753) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi O.E kaitsja Ivo Kauriti kaebus Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Marina Vahersalu 25.09.2015 otsusele nr 2315,15,006753 O.E karistamises NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Kristi Vares RESOLUTSIOON
4. Jätta O.E kaitsja Ivo Kauriti kaebus Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Marina Vahersalu 25.09.2015 otsusele nr 2315,15,006753 O.E karistamises NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot V™S § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd kaebus ja selle lisad on kohtule esitatud e-posti vahendusel, ei saa kohus esitatud kaebust koos sellele lisatud täienduse ja vaidlustatud otsuse koopiaga kaebuse esitajale tagastada ning jätab seetõttu elektrooniliselt edastatud dokumendid väärteotoimikusse. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv summas 80 eurot ja menetluskulu summas 215 eurot tuleb määruskaebuse esitamise tähtaja, so 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse tegemisest tasuda vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri
5. Edasikaebamise kord Vastavalt V™S § 189, 192, 193 sätetele võib kohtumenetluse pool esitada määrusele määruskaebuse määruse koostanud kohtule viieteistkümne päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Marina Vahersalu 25.09.2015 otsusega nr 2315,15,006753 karistati 1 O.E NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles taotletakse kohtuvälise menetleja tehtud otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotletakse menetluse lõpetamise korral riigieelarvest eraldatud vahenditest menetlusaluse isiku kasuks tema poolt tehtud õigusabikulutuste väljamõistmist. Kaebusele esitati täiendused, mille sisulised argumendid on järgmised. Toimiku materjalide järgi on menetlusalusele isikule tehtud indikaatorvahendiga narkotest. Selle protseduuri läbiviimise kohta koostatud protokolli kohaselt ei olnud menetlusalune isik tema suhtes indikaatorvahendi kasutamisega nõus, mis tähendab, et ta taotles ekspertiisi läbiviimist. Temalt võeti uriiniproov ning saadeti ekspertiisi. Samas tehti tema suhtes joobeseisundi kirjeldamise akt, milles ta avaldas, et oli eelmine päev tarvitanud Xanaxit, s.o ravimit, mis sisaldab alprazolaami ning et kõik aktis kirjeldatud nähud võivad esineda selle ravimi tagajärjel. Xanaxi kirjutas talle välja perearst ravimina (isik esitas tõendi politseile). Toimikust nähtuvalt on ekspertiisi tulemuse kohta märgitud, et uriinist leiti APB, EAPB ja Alprazolaami jääke. Tulemust pidi täpsustama lisa 2, mida kaitsja toimikust ei leidnud. Seega, jääb tõend (ekspertiisiakt) paljasõnaliseks, kuna puuduvad mistahes viited uimastavate ainete jääkide suuruse kohta. Menetlusalune isik on ütluste andmisel teatanud, et „tarvitas eelmisel päeval narkootilist ainet“. Samas ei selgu, millist ainet menetlusalune isik selle all silmas pidas, kuna joobeseisundi kirjeldamise aktis märgitu kohaselt ta tunnistas eelmine päev Xanaxi tarvitamist, mida laiemas mõttes võib samuti uimastavaks aineks (sisaldab bensodiazepiine) pidada. Kokkuvõttes leiab kaebaja, et menetlusaluse isiku suhtes tehtud otsuse aluseks olevad tõendid on vastuolulised ning ei tõenda üheselt kaebajal olnud joovet ehk temapoolset uimastava aine tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud teise väärteo toimepanemine ehk narkootilise aine omamine ei ole kaebaja arvates samuti tõendatud. Selle süüdistuse aluseks on olnud seisukoht, et kui aine (toimiku materjalide järgi - GHB) leiti autost, millega menetlusalune isik oli sõitnud, siis pidi see aine kuuluma menetlusalusele isikule. Lisaks oli märgitud, et kuna isikut on varem karistatud vastava aine tarvitamise eest, siis on piisav alus ka järeldamiseks, et see aine kuulub menetlusalusele isikule. Kaebaja asub seisukohale, et nimetatud asjaolud ei ole piisavad, et pidada autost leitud pudelikest ainega GHB menetlusalusele isikule kuuluvaks. Selle vastu räägib kasvõi näiteks asjaolu, et autos viibisid patrulli poolt vaatluse läbiviimise ajal mitu inimest, keda seejuures aine omamises ei süüdistatud. Samas ei ole toimiku materjali kohaselt menetlusalune isik ka seda asjaolu omaks võtnud. Vastupidi, ta väitis kindlalt, et leitud pudelike ei kuulu talle. Kaebuse kohtulik arutamine määrati 09.11.2015 kell 11.00 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja saalis nr 305 Liivalaia 24 Tallinnas. Menetlusalune isik O.E kohtuistungile ei ilmunud, kuid ilmus kaitsja. Kohus lükkas väärteoasja arutamise edasi 19.11.2015 kell 10.00 ning kohtuistungile ilmusid nii menetlusalune isik kui ka kaitsja. Pärast menetlusaluse isiku ülekuulamist taotles kohtuvälise menetleja esindaja uuringu nr 1725T läbi viinud eksperdi ülekuulamist tuvastatud ainete osas selgituste saamiseks ja menetlusalusele isikule tehti kohustuseks esitada kohtule temale retseptide aluselt näidustatud ravimite andmed, et kohus saaks kontrollida menetlusaluse isiku väiteid erinevate ainete tarvitamise kohta arsti ettekirjutusel. Kohus lükkas väärteoasja arutamise täiendavate tõendite kogumiseks edasi 20.11.2015 kella 11.00ks ja kutsus kohtuistungile eksperdi. Kohtuistungile ilmusid kohtuvälise menetleja esindaja ja kohtusse kutsutud EKEI ekspert Milana Liiv, kuid menetlusalune isik ega tema kaitsja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ilmumata jätmise põhjustest, samuti ei esitanud nad taotlust kaebuse arutamise edasilükkamiseks. Kohus püüdis menetlusaluse isiku ja tema kaitsjaga ühendust võtta telefoni teel, kuid kohtu kõnele menetlusalune isik ei vastanud ja kaitsja telefon oli sootuks välja lülitatud. Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd vastavalt V™S § 125 lg 3 sätetele kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu V™S § 125 lg 1 sätestatud korras edasilükatus asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Antud juhul lükkas kohus väärtoeasja arutamise edasi kohtuistungil, millel osalesid nii menetlusalune isik kui ka tema kaitsja, mistõttu olid nii menetlusalune isik kui ka tema kaitsja teadlikud kohtuistungi ajast ja kohast. Kuivõrd ei menetlusalune isik ega tema huvides kaebuse esitanud kaitsja ei ilmunud kohtuistungile, leiab kohus, et kaebus tuleb V™S § 125 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/