§-des 48 lg 1, 33 lg 2 p 8 sätestatud nõudeid ja pani toime
Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskus tegi väärteoasjas otsuse 06.08.2015. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tõendatud, et Z.O rikkus
§-des 33 lg 2 p 8 ka 48 lg 1 sätestatud nõudeid. Asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole tekkinud kahtlusi selles, et Z.O ei reastunud enne parempööret kooskõlas
Menetleja märkis, et
lg 3 annab võimaluse lg-s 1 sätestatust kõrvale kalduda, kuid üksnes juhul, kui see ei takista ega ohusta teist liiklejat. Menetleja arvates täidab
lg 1, 3 eesmärki selles, et teised juhid oleksid õigeaegselt ja tõeselt teavitatud manöövrit sooritava juhi kavatsusest ning saaksid sellest tulenevalt vastu võtta õige tegutsemisotsuse. Asjaolu, et Fiati juht jättis nõuetekohased kohustused täitmata, kinnitavad tunnistajate ja menetlusaluse isiku enda ütlused, sõiduki kokkupõrke järgne asend sõiduteel ning sõidukitele tekkinud vigastuste asukoht, so sõiduauto BMW vigastused algavad tagatelje piirkonnast, mis viitab üheselt, et kokkupõrke hetkeks oli BMW Fiatist juba suures osas möödunud ning seega oli möödumiseks piisavalt ruumi. Kuigi Z.O on märkinud, et tal oli suunamärguanne õigeaegselt sisse lülitatud ning arvestas, et teised juhid ei tohi temast paremalt poolt mööduda, sätestab
lg 1, 5 üheselt, et juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et sõidu jätkamine kavatsetud suunas on ohutu ja hoiatusmärguande andmine ei anna juhile eesõigust ja ei vabasta juhti kohustusest veenduda manöövri ohutuses. Menetleja arvates ei saa hoiatusmärgande andnud juht ilma selles kindlalt veendumata eeldada, et märguanne on teistele liiklejatele nähtav ja üheselt arusaadav. Menetleja märkis, et õnnetuse teise osapoole – sõiduauto BMW r/n XXX juhi käitumises liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi väärteoasjas kogutud materjalidest ei nähtu;
lg 2 p 3 kohaselt ei tohi üldjuhul pärisuunavööndis mööda sõita aeglustus- või kiirendusraja, teepeenra või ühissõiduki peatuskoha teelaiendi kaudu, v.a juhul kui sõidetakse mööda sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel. Menetleja leidis, et väärteoasjas kogutud materjalide pinnalt nähtuvalt võis BMW juhil tema ees aeglasemalt liikuv ja sõidutee telgjoone poole ümberreastuv sõiduk õigustatult tekitada eksiarvamuse Fiati juhi kavandatavast sõidusuunast. Karistuse mõistmisel arvestas menetleja eelnevate rikkumiste puudumist ning märkis, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse alusel karistati Z.O
Kaebaja seisukoht ja taotlus: Z.O esitas kohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja 06.08.2015 otsuse tühistamist ja asjas väärteomenetluse lõpetamist VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses esitatud keskseks argumendiks on see, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduauto BMW juht. Kaebuse kohaselt on kohtuvälise menetleja otsuses märgitud, et sõiduauto BMW liikus otse. Kaebaja hinnangul on väide ebaõige, sest BMW paiknes Fiati taga. Vaidlusaluses kohas on üks pärisuunaline sõidurada, kuid otsuses olevast väärkirjeldusest nähtuvalt on tegemist mitme pärisuunalise sõiduteega. Sõiduauto BMW väljus sõidutee laiema koha peal, st Veerenni 24 maja lõpus sõidurajalt Fiatist paremalt küljelt ja alustas möödasõitu. BMW juht ei veendunud selles, et Fiati juht valmistub manöövriks. Fiatil oli aegsasti sisse lülitatud parem suunatuli, sõiduk vähendas kiirust alustamaks liikumist parema teeääre lähedale. BMW möödasõit takistas Fiati manöövrit ja sündmus lõppes kokkupõrkega. Edasi märgib kaebaja, et (kirjapilt muutmata)
lg 1 järgi tohib mööda sõita eesliikuvast sõidukist vasakult, kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav tuleb mööda sõita paremalt. Kaebaja leiab, et mitte kusagilt ei järeldu, et BMW juhil oli arusaam Fiati vasak- või tagasipöörde kavatsusest, vastupidi – Fiatil oli sisse lülitatud parempoolne suunatuli ja sõiduk oli alustanud manöövrit. Kaebaja viitab, et sama väidab ka menetleja oma otsuses ning tsiteerib: „väärteoasjas kogutud materjalidest nähtub, et ei ole tekkinud kahtlusi selles osas, et Fiati juht ei reastunud enne parempööret vastavalt eeltoodud nõuetele sõidutee parema ääre lähedale“. Kaebaja arvates ei anna BMW juhile mingit õigust alustada möödumist paremalt asjaolu, et Fiat vähendas enne parempööret kiirust, nimetatud õigus oleks BMW juhil
Kaebaja leiab, et otsuses kirjeldatud faktist, mille kohaselt oli BMW kokkupõrke hetkeks juba suures osas Fiatist möödunud ja möödumiseks oli piisavalt ruumi, saab vaid järeldada, et BMW kiirus oli nii suur, et ta suutis peaaegu n.ö läbi lipsata; piisava ruumi olemasolu ei anna õigust mööduda sealt, kus võimalik. BMW takistas oma tegevusega otseselt Fiati parempööret, sõites Fiatile ette. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse ja esitatud taotluse juurde. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja oli seisukohal, et väärteokoosseis on täidetud. Menetleja märkis, et otsuses on põhjendatud, miks seal kirjeldatud järeldustele jõuti. Kohtuistungil tõenduslikus baasis muudatusi ei olnud ning asjas kogutud tõendid, sh kaebaja enda ütlused viitavad sellele, et menetleja on teinud asjas õige otsuse. Karistuse määramisel on arvestatud, et kaebaja on varem karistamata, isiku süü suur ei olnud – kahju ei olnud märkimisväärne. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning 06.08.2015 otsus tuleb jätta muutmata. Kohtus uuritud tõendid: 1) 26.06.2015 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt teatati 26.06.2015 kella 13:44 Harjumaal Tallinnas Veerenni 29 vastas toimunud liiklusõnnetusest. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et sündmuskohaks on Veerenni tn teelõik Veerenni tn 29 maja vastas sõidusuund Liivalaia tn poolt Tehnika tn poole. Antud teelõigul on mõlemas sõidusuunas üks sõidurada, mille laius on mõlemal 3,2m. Sõidusuunal Liivalaia tn poolt Tehnika tn suunas on sõiduraja paremal pool osaliselt kulunud teekattemärgistus, mis eraldab sõidurada ja äärekivi. Antud eraldatud raja laius on 1,5m. Sõidusuund Tehnika tn poolt Liivalaia tn suunas asub sõiduraja paremal pool eraldatud rada, mille laius on 1,5m. Veerenni 26 juurepääsu laius on 17,9m. Sõlmpunktiks on võetud Veerenni tn ja Veerenni tn 26 juurdepääsu ristumiskoht, mis jääb Liivalaia tn ja Veerenni tn 29 poole. Sõlmpunktist mõõdetuna piki Veerenni tn Liivalaia tn poole 1,8m kaugusel ning parempoolsel sõidutee äärekivist mõõdetuna 1,8m kaugusel asub s/a Fiat (r/n XXX) parempoolne tagaratas. Sõlmpunktist mõõdetuna piki Veerenni tn Tehnika tn poole 0,4m ning parempoolsest sõidutee äärekivist mõõdetuna Veerenni 29 poole 1,3m kaugusel asub s/a Fiat parempoolne esiratas. Piki Veerenni tn edasi mõõdetuna Tehnika tn poole 24,2m kaugusel ning parempoolsest sõidutee äärekivist Veerenni tn 29 poole mõõdetuna 0,6m kaugusel asub s/a BMW (r/n XXX) parempoolne tagaratas. Sõiduauto BMW parempoolne esiratas asub samast sõidutee äärekivist Veerenni tn 29 poole mõõdetuna 0,7m kaugusel. Mõlemad sõidukid on suunaga Tehnika tn poole. Sündmuskohta pildistati, sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud skeem; 2) Liiklusõnnetuse aktist nr 1357 nähtuvalt osalesid liiklusõnnetuses Z.O juhitud sõiduauto Fiat 500 r/n XXX ning XXXpoolt juhitud sõiduauto BMW 520i r/n XXX. Sõiduautol Fiat (omanik Swedbank Liising AS) olid järgmised kahjustused: parempoolne esitiib, esistange nurk; sõiduautol BMW (omanik XXX) olid järgmised kahjustused: tagastange vasak nurk, vasakpoolne tagatiib, vasakpoolne tagumine külg; 3) Fototabeli fotodel nr 1 – 4 on vaade sündmuskohale piki Veerenni tn suunaga Liivalaia tn poolt Tehnika tn poole; fotodel nr 2, 3, 4 on näha sõiduauto Fiat paiknemine. Fototabeli fotodel nr 5-8 on vaade sündmuskohale piki Veerenni tn suunaga Tehnika tn poolt Liivalaia tn poole; fotodel nr 5-6 on näha sõiduauto BMW paiknemine ja fotodel 7-8 sõiduauto Fiat paiknemine. Fototabeli fotodel nr 9-10 on vaade sündmuskohale Veerenni tn 29 poolt Veerenni tn 26 poole; fotodel nr 9-10 on näha sõiduauto Fiat paiknemine. 4) Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXandis ütlusi, mille kohaselt asub tema kontor Veerenni 29. Ta tuli linnast, läks kontori välisukse juurde ning tegi trepimademel suitsu. Mööda Veerenni tn suunaga Järvevana poole sõitis valge Fiat, mis aeglustas ning oli tema arusaamist mööda keset teed, telgjoonest paremale poole, kuid põhimõtteliselt keset teed. Tagant lähenes vist halli värvi BMW, mis sõitis Fiatist paremalt poolt mööda. Enne Fiatist möödumist kostis kriiks. Tunnistaja märkis, et BMW võis tulla kiirusega 35-40 km/h, s.o lubatust kiiremini BMW kindlasti ei sõitnud. Fiati suunatuld ta ei näinud, sõiduki liikumise kohta ta midagi öelda ei oska – kas sõiduk pööras või mitte, kuid tema jaoks oli manööver arusaamatu. Kohas, kust BMW sõitis, olid äärekivid, isik riskis mööda äärekivisid sõita, ju siis ruumi oli piisavalt. Fiati kiirust ei oska hinnata, sõiduk aeglustas, praktiliselt seisis juba. Selles kohas ei olnud Fiatil võimalik vasakule pöörata, oleks saanud vasakule keerata 10-15m enne. Tunnistaja sõnul tema Fiati juhi manöövritest aru ei saanud, Fiat oli keset teed – jämedalt oma sõidusuuna vasak- mitte parempoolses osas, vastassuunavööndis Fiat ei olnud. Ta ei näinud Fiatil ei vasakut ega paremat suunatuld. Tunnistaja selgitas, et on kindel selles, mida nägi – ta oli ca 15-20m kaugusel; 5) Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXandis ütlusi, mille kohaselt toimus liiklusõnnetus suvel, lõuna paiku. Ta sõitis oma sõiduautoga BMW kesklinnast, mööda Veerenni tänavat Magasini tn 35 poole. Sõidusuund oli Järvevana poole, seal on üherealine sõidutee, tema sõitis oma sõidusuunas. Veerenni 29 piirkonnas oli tema ees Fiat, mis liigutas ennast tee keskele. Juht näitas ühe korra vasakule suunatulega, seal oli sissesõit parklasse. Vasakul oli parkla, Fiati juht liikus tee keskel ja vabastas talle rea. Ta möödus Fiatist otse, midagi ei seganud. Kui ta oleks teepervele läinud, siis seal olid kõrged äärekivid, mis oleks tema auto veljed ära lõhkunud. Paremal ei asu mitte midagi, ca 10m edasi on parkla. Fiati juht näitas, et sõidab vasakule, tema sõitis otse. Fiatist möödudes tundis ta lööki. Ta sõitis maksimaalselt 20 km/h, sest enne sündmuskohta oli valgusfoor ning nad seisid punase tule taga. Fiat liikus enne valgusfoori tema ees. Fiatist möödudes tegi ta väikese suunamuutuse paremale. Ta ei saanud aru, et Fiat tahab keerata. Fiat liikus sama kiirusega, kui sõiduk hakkas vasakule keerama, siis pidurdas peaaegu hoo maha. Ta kuulis, et toimus liiklusõnnetus, lööki ta peaaegu ei tundnud. Selleks, et mitte liiklust segada, jäi ta paremale poole seisma. Sõidukil olid kriimustused vasakul tagumisel tiival, võib-olla ka pamperil, kuid pole võimalik aru saada, kas need olid varem või seoses selle avariiga. Hiljem ta pesi auto, siis ei olnud midagi. Fiat jäi seisma keset teed. Fiat jäi seisma nii nagu seisaks telgjoonel – jäi seisma keset teed, sõitis natuke ette. Fiat ei pidurdanud äkitselt, peale kokkupõrget auto natukene liikus, need polnud meetrid vaid sentimeetrid. Sündmuskohal ei ole teepeenart, seal on äärekivi. Ta oli veendunud, et Fiat hakkab pöörama vasakule ning oli veendunud piisavas külgvahes. Ta ei näinud, et Fiat oleks täielikult seisnud – ta jälgis teed. Ta nägi, et Fiat aeglustas, nägi suunatuld. Tema tee oli vaba, ta sõitis edasi. Tol päeval oli liiklus tihe, kui ta oleks tahtnud Fiatist mööduda, mööduks ta vasakult. Ta ei liikunud kiiremini, kui Fiat, ta sõitis Fiatile järele. Kohe ei jäänud ta seisma seetõttu, et kokkupõrge oli Fiatist möödudes, see oli peaaegu märkamatu; 6) Kaebaja Z.O andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis ta 26.06 Veerenni tn, suunaga Tehnika tn poole. Ta plaanis sõita Veerenni 24 parklasse, ta sõidab seda teed igapäevaselt. Peale valgusfoori sõitis ta otse edasi, pani parempoolse suunatule sisse ja hakkas liikuma paremale poole tee äärde, et sooritada parempööre. Eelnevalt kontrollis ta paremast küljepeeglist, et teel poleks jalakäijaid ega rattureid, keda seal tihtipeale liigub. Ta ei näinud kedagi, ta kontrollis igaks juhuks ka paremat külge ning alustas manöövrit paremale. Ta ei saanud manöövrit lõpetada, kuna tema teele jäi ette BMW, mis takistas tema manöövrit paremale. Ta riivas BMW tagumist nurka. Tema kiirus oli tunduvalt väiksem BMW kiirusest ning BMW oli jõudnud temast mööduda paremalt ilma, et BMW oleks veendunud manöövrites ja sõiduohutuses. Kuna antud tee on küll laiem, siis ta ei leia, et sinna oleks jäänud piisav külgvahe. Ta ei andnud BMW-le põhjust hakata teel keerama vasakule, sest antud teelõigul on see võimatu. Ta ei näidanud kindlasti mitte vasakut suunatuld. Peale kokkupõrget jäi ta kohe seisma, kuna tal oli kokkupõrge suurem. BMW liikus veel edasi ja jäi seisma alles siis, kui ta autost väljus. BMW liikus edasi vähemalt 10m. Tunnistaja XXXei valetanud, selle maja ees on palju kanalisatsiooniauke, mida ta proovis vältida. Tunnistajale võis jääda mulje, et ta on keset teed. Ta soovis alustada manöövrit paremale. Ta on tunnistaja XXXseal ka enne näinud, kuid antud juhul tegi tunnistaja väljas suitsu ning võib-olla keskendus tunnistaja pigem oma sigaretile, mitte sellele, mis teel toimus. Ta oli parema teeserva lähedal enne manöövrit. Tunnistaja maja ees oli ta oma sõidurajal, telgjoone lähedal. Enne manöövrit hakkas ta hoidma paremale, et alustada manöövrit paremale. Ta oli tee parempoolse katkendjoone lähedal. Foori taga ta seisis küll, ta ei vaadanud, kes oli selja taga. BMW-d märkas ta esimest korda siis, kui ta manöövrit alustas, marke ta ei vaadanud. Seda, et tegemist oli BMW-ga, märkas ta siis, kui kokkupõrge oli toimunud. Enne manöövri alustamist ta nägi, et tema selja taga on autod, kuid seda, et keegi hakkaks temast mööda sõitma, ta ei näinud. Sellist asja polnud, et ta ei märganud – ta nägi, et selja taga on autod, kuid seda, et keegi hakkaks mööda sõitma, ei olnud. Tema autol oli parem esinurk mõlkis. BMW oli kokkupõrke hetkeks temast jah, peaaegu möödunud. BMW ei liikunud väga kiiresti, kuid võrreldes tema autoga väga kiiresti; 7) kaebaja, Z.O karistusregistri õiend, mille kohaselt ei ole kaebajal kehtivaid karistusi. Kohtu seisukoht: V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; kaebuse lahendamiseks selgitab kohus VtMS §-s 133 sätestatud küsimused. VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus
tähenduses juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et 26.06.2015 kella 13:30 paiku toimus Tallinnas, Veerenni tn 29 juures liiklusõnnetus, milles osalesid Z.O poolt juhitud sõiduauto Fiat r/n XXXja tunnistaja XXXpoolt juhitud sõiduauto BMW r/n XXX. Nimetatud asjaolu on tõendatud kaebaja, tunnistajate XXXja XXXütlustega, liiklusõnnetuse aktiga nr 1357, 26.06.2015 sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning sellele lisatud fototabeliga. Asjas puudub vaidlus ka selles, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju. Nimetatud asjaolu on tõendatud liiklusõnnetuse aktis nr 1357 märgituga selles, et sõiduautol Fiat olid järgmised kahjustused: parempoolne esitiib, esistange nurk; sõiduautol BMW olid järgmised kahjustused: tagastange vasak nurk, vasakpoolne tagatiib, vasakpoolne tagumine külg. Õnnetuses osalenud Fiati ja BMW vigastused on fikseeritud ka 26.06.2015 sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelil (vt siinkohal Fiat fotodel nr 14-19 ja BMW fotodel nr 23-34). Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et tema sõidukil oli parem esinurk mõlkis, tunnistaja XXXselgitas istungil, et sõidukil olid kriimustused vasakul tagumisel tiival, võib-olla ka pamperil, kuid pole võimalik aru saada, kas need olid varem või seoses selle avariiga; hiljem ta pesi auto, siis ei olnud midagi. Kohus märgib siinkohal, et tunnistaja XXXküll kõhkles, kas vigastused olid varem või seotud 26.06.2015 õnnetusega, kuid fototabeli fotodelt nr 15-19 nähtuvalt on sõiduautol Fiat mh ka tugevad värvikahjustused ning fototabeli fotol nr 34 nähtub sõiduauto BMW vasakpoolsele tagaküljele nakkunud värv. 08.07.2015 koostatud väärteoprotokollis nr AB1473767 heidetakse Z.O-le ette liiklusõnnetuse põhjustamist ja varalise kahju tekitamist Swedbank Liising AS-le ja XXXele. Liiklusõnnetuse aktist nr 1357 nähtuvalt on Z.O poolt juhitud sõiduauto Fiat omanik Swedbank Liising AS ning XXXpoolt juhitud sõiduauto BMW omanik XXX. Kohtu hinnangul on tunnistaja XXXütlustega tõendatud asjaolu, et sõiduautol BMW ei olnud vaatamata liiklusõnnetuses osalemisele selliseid kahjustusi, mis annaks alust väita, et sõiduki omanikule tekkis varaline kahju; tunnistaja sõnul eemaldusid kõik kraapejäljed pärast sõiduki pesemist. Kohtule teadaolevalt võivad kergemad nühkevõi kraapejälgede eemaldumine auto pesu- ja poleerimisjärgselt tõepoolest eemalduda. Samas on asjas üheselt tõendatud fakt, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduauto Fiat kahjustada selliselt, et varalise kahju tekkimist sõiduki omanikule – s.o Swedbank Liising AS-le – tuleb jaatada. 08.07.2015 koostatud väärteoprotokollis nr AB1473767 heidetakse Z.O-le ette liiklusõnnetuse põhjustamist. Z.O on seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustas tunnistaja XXX. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu – kaebaja esitas kohtuistungil omapoolse versiooni toimunust, kuid see ei riimu teiste asjas uuritud tõenditega. Kaebaja väitis, et ta sõitis peale valgusfoori edasi, pani parempoolse suunatule sisse ja hakkas liikuma paremale poole tee äärde, selleks, et sooritada parempööre. Kaebaja ütluste kohaselt kontrollis ta eelnevalt paremast küljepeeglist, et teel poleks jalakäijaid ega rattureid, ta kontrollis igaks juhuks ka paremat külge ning alustas manöövrit paremale; manöövrit lõpetada ta ei saanud, sest tema teele jäi ette BMW, mis takistas parempööret. Kaebaja märkis, et tema kiirus oli tunduvalt väiksem BMW kiirusest ning viimane oli jõudnud temast paremalt mööduda, ilma et BMW juht oleks veendunud manöövrites ja sõiduohutuses. Kaebaja ütlustest võiks seega järeldada, et ta täitis nõuetekohaselt
§-des 33 lg 2 p 8, 48 lg 1 sätestatud hoolsuskohustust, s.o veendus igakülgselt enne manöövrit, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ning suundus enne parempööret aegsasti sõidutee parema ääre lähedale. Tunnistaja XXXja XXXütlustest seevastu nähtub, et Z.O poolt juhitud sõiduk paiknes sõidutee keskel; tunnistaja XXXväitis, et Fiat oli keset teed, jämedalt oma sõidusuuna vasak-, mitte parempoolses osas. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabeli fotol nr 4 on näha Fiati õnnetusejärgne paiknemine; fotode, sündmuskoha vaatlusprotokolli ning sellele lisatud skeemi kohaselt paikneb Fiat parempoolse esiotsaga tõepoolest paremale poole, Veerenni tn 26 asuva parkla sissesõidu suunas, kuid sõiduki parempoolne esiots on tee äärest 1,3m kaugusel ning parempoolne tagumine ots on tee äärest 1,8m kaugusel. Kohtu hinnangul on tunnistajate XXXja XXXütlustega, sündmuskohal tehtud fotode, vaatlusprotokolliga ja skeemiga tõendatud, et Z.O ei liikunud aegsasti enne parempööret sõidutee parema ääre lähedale. Kohtu arvates on kaheldava väärtusega kaebaja väited selles, et ta veendus enne manöövrit selle ohutuses. Tunnistaja H. Amburi, tunnistaja XXXning kaebaja enda ütlustega on tõendatud, et vahetult enne õnnetust oli Z.O poolt juhitud Fiati liikumiskiirus väga väike, kõik isikud kinnitasid üheselt, et sõiduauto BMW liikumiskiirus oli alla lubatu (vt siinkohal tunnistaja XXXütlused – BMW võis tulla kiirusega 35-40 km/h, lubatust kiiremini BMW kindlasti ei sõitnud; tunnistaja XXXütlused – ta sõitis maksimaalselt 20 km/h, enne sündmuskohta oli foor ning nad seisid punase tule taga; kaebaja ütlused – BMW ei liikunud väga kiiresti, kuid võrreldes tema autoga väga kiiresti). Kohus ei kahtle kaebaja ütluses, mitte kohaselt tundus talle BMW liikumiskiirus väga kiire – peaaegu seisvast sõidukist mööduv ning ka alla lubatud sõidukiirusega liikuva sõiduki liikumiskiirus võib sellises olukorras kindlasti tunduda kiire. Samas – kui võtta aluseks kaebaja ütlused, mille kohaselt ta enne parempöörde alustamist veendus põhjalikult manöövri ohutuses, tuleb nentida, et selline tegevus võtab teatava aja ning hoolsuskohustust täitvale, keskmisele mõistlikule juhile ei saa paremalt mööduma hakkav sõiduk tulla sarnases olukorras üllatusena. Kohtu veendumust selles, et Z.O ei veendunud nõuetekohaselt manöövri ohutuses süvendab ka asjaolu, et õnnetuse toimumise hetkeks oli BMW Fiatist juba praktiliselt möödunud (vt sõidukitel tuvastatud vigastused LÕ aktis nr 1357 ja fotod, millelt nähtuvad mõlema sõiduki vigastused). RKKKo on oma lahendites korduvalt märkinud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (vt siinkohal 3-1-1-23-13, 3-1-1-85-12, 3-1-1-2-05, 3-11-79-06) ning nentinud oma lahendis nr 3-1-1-23-13, et liiklusõnnetuste puhul vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve. Kohtuvälise menetleja hinnangul tunnistaja XXX26.06.2015 liiklusnõudeid ei rikkunud, kuna Z.O poolt juhitud sõiduki ümberreastumine andis tunnistajale ebaselgeid signaale Fiati kavandatavast sõidusuunast. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et tunnistaja XXX möödus oma sõidukiga BMW Z.O poolt juhitud sõidukist Fiat paremalt sõidutee äärest. Vaidlus puudub ka selles, et sündmuskohal oli mõlemas suunas üks sõidurada (vt ka sündmuskohal tehtud fotod, vaatluse protokoll ning skeem).
lg 2 p 3 kohaselt ei tohi juht pärisuunavööndis mööda sõita aeglustus- või kiirendusraja, teepeenra või ühissõidukipeatuskoha teelaiendi kaudu, välja arvatud juhul, kui sõidetakse paremalt mööda sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel. Tunnistaja XXX selgitas, et tema arusaamist mööda kavatses Z.O poolt juhitud sõiduk pöörata vasakule – juht aeglustas, paiknes keset teed ja andis korraks vasaku suunamärguande. Tunnistaja XXX andis ütlusi, et ta kahjuks üldse ei märganud seda fakti, s.o Fiati suunatulesid - ei vasakut ega paremat. Kaebaja kinnitas, et ta ei andnud vasakut suunamärguannet. Tunnistaja XXX ja kaebaja ütlused on seega diametraalses vastuolus. Kohus ei saa tunnistaja XXX üldiselt usaldusväärsete ütluste pinnalt hakata järeldama, et tunnistaja valetas: tunnistaja XXX ja juhusliku pealtnägija XXX ütlused on üldjoontes riimuvad, tunnistaja XXX kirjeldus sündmuse osas ühtib ka asjas kogutud kirjalike tõenditega. Tunnistaja XXX ütlustest ja sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud skeemist nähtub, et antud lõigul ei olnud kaebajal võimalik keerata vasakule ning seega poleks justkui eluliselt usutav, et kaebajal tekkis vajadus näidata vasakut suunatuld. Kaebaja esitatud versioon õnnetusest on kohtu jaoks ebausaldusväärne ning kaebaja selgusetut liikluskäitumist silmas pidades ei saaks üheselt välistada, et ta võis kogemata vasaku suunamärguande anda. Samas ei saa kohtu arvates antud juhul üle ega ümber sellest, et vasaku suuna näitamine antud olukorras ei ole eluliselt usutav ning väide, et kaebaja siiski vasaku suunamärguande andis, kindlustab oluliselt tunnistaja XXX positsiooni selles, et tema ei olnud liiklusõnnetuse põhjustaja. Kohus ei saa märkimata jätta, et ka kohtuväline menetleja on oma otsuses võimalikust vasakust suunamärguandest n.ö sujuvalt üle libisenud. Kokkuvõtvalt jääb kohtu arvates kahtlus selles, kas kaebaja näitas/ei näidanud vasakut suunatuld kõrvaldamata ning kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada kaebaja kasuks, s.o antud juhul tuleb lähtuda eeldusest, et kaebaja siiski ei näidanud vasakut suunatuld. Kohus nõustub menetlejaga selles, et kaebaja poolt juhitud sõiduki paiknemine teel ja käitumine (aeglustamine) võis tunnistaja XXX luua eksliku mulje selles, et Fiat kavatseb sooritada vasak-, mitte parempööret; sündmust juhuslikult pealt näinud tunnistaja XXX selgitas samuti, et talle jäid Fiati juhi kavatsused selgusetuks. Kohtu hinnangul on asjas tõendatud, et Z.O poolt juhitud Fiat paiknes tee keskel, s.o telgjoone pool, mitte tee parempoolses osas, mis annaks märku kavandatavast parempöördest. Kuigi kaebaja ja tunnistaja XXX osundasid, et nimetatud kohas ei ole võimalik vasakule pöörata ning see võimalus oli veidi varem, ei pea kohtu hinnangul tagant tulija hindama seda, kas tema eesliikuval sõidukil on üldse võimalik sooritada vasakpööret, kohus märgib, et eeldatavasti püsib taga liikuva sõiduki juhi tähelepanu siiski eesliikuval sõidukil ning viimase juhi kavandatavate manöövrite prognoosimisel, mitte sellel kas ja kuhu on üldse võimalik ees paikneval sõidukil antud kohas pöörata. Kohus märgib, et tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et Fiati käitumine oli ebaselge. Kahtlemata tuleb selliste sõidukite puhul teistel liiklejatel olla eriliselt hoolikas ning pigem veidi oodata omapoolsete, planeeritavate tegevustega – ebaselgeid signaale edastava sõiduki roolis võib olla kogemusteta või miks mitte ka ebakaines olekus juht. Antud juhul nähtub tunnistajate XXX ja XXX ütlustest fakt, et XXX võttis võrdlemisi kiiresti ja sujuvalt vastu otsuse Fiatist paremalt möödumiseks. Samas selgitas XXX, et tema oli veendunud Fiati plaanis pöörata vasakule: sõiduk oli tee keskel ja aeglustas. Kohus ei saa välistada, et see veendumine võis jääda mõnevõrra pealiskaudseks. Paremalt mööda sõitmine
lg 2 p 3 märgitud, lubatud juhtudel on samuti manööver (vt siinkohal ka tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et ta tegi Fiatist möödudes väikese suunamuutuse paremale), mille sooritamisel kehtib juhile samamoodi
lg 2 p 8 sätestatud kohustus veenduda selle ohutuses ning selles, et see ei takista ega ohusta teisi liiklejaid. Kohus leiab, et isegi kui nõustuda tunnistaja XXX seisukohaga selles, et kaebaja vilgutas korraks vasakut suunatuld, võinuks XXX enne möödasõidu alustamist siiski hetke oodata – nt kas juht lülitab sisse püsiva iseloomuga suunamärguande või alustab manöövrit. Suunatulega korraks vilgutamist ei saa
lg 1 sätestatu valguses pidada kohaseks suunamärguandeks, millest teised liiklejad saaksid oma tegevuste planeerimisel lähtuda. Osundatud sätte kohaselt peab juht andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist; suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit. Kuigi kohtu hinnangul on käesoleval juhul tuvastatavad ka minetused tunnistaja XXX käitumises, ei ole need kohtu arvates käesoleval juhul sellise kaaluga, mis annaks aluse väita, et XXX käitumine tingis liiklusõnnetuse toimumise. Kohus leiab, et juhul, kui Z.O oleks täitnud nõuetekohaselt
Kohtul puudub alus kahelda XXX ütlustes selle kohta, et paremalt möödumiseks oli võimalus tekkinud ning see ei olnud ohtlik: tunnistaja XXX ja XXX ütlustega on tõendatud, et Z.O sõiduk paiknes sõidutee keskel. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud skeemilt on näha, et sõidukite kokkupõrge toimus üksnes seetõttu, et Fiat liikus paremale pärast seda, kui BMW oli temast peaaegu möödunud (vt ka mõlema sõiduauto kahjustused); Z.O ütlused selle kohta, et ta suundus juba aegsasti sõidutee parema ääre poole (so ta täitis
lg 1 sätestatud kohustust) ei ole õiged – sündmuskoha vaatlusprotokoll, fotod ja skeem kaebaja väidet ei kinnita. Kaebaja ütlused selles, et ta andis aegsasti parema suunatulega oma kavandatavast manöövrist märku, ei saa olla tõsiselt võetavad. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et tagant liikuv sõiduk otsustab hakata ees liikuvast, parema suunatulega märku andvast ning paremale poole tee äärde suunduvast sõidukist paremalt mööduma seda enam veel olukorras, kus tee äär on palistatud kõrge äärekiviga. Tunnistaja XXX ütlused selles, et tal oli piisavalt ruumi möödumiseks, on kohtu arvates õiged. Fakt, et BMW oli Fiatist kokkupõrke hetkeks juba peaaegu möödunud, viitab asjaolule, et Z.O ei veendunud enne manöövri sooritamist ilmselgelt selle ohutuses. Kohus nõustub menetleja seisukohaga selles, et suunamärguande sisselülitamine ei vabasta juhti kohustusest veenduda manöövri ohutuses. Kaebaja ise viitas asjaolule, et teel liiguvad sageli jalakäijad ja ratturid (viimased sageli sõidutee ääres) ning sisuliselt jaatas seda, et tal oli kohustus veenduda ka selles, et paremalt kedagi ei tule. Kohus märgib, et uuritud tõendite pinnalt on tuvastatav, et Z.O keeras sõiduki tee keskelt paremale, sõidukite kahjustuste paiknemise pinnalt (Fiatil vigastused esiosas ja BMW-l tagaosas) saab üheselt järeldada seda, et Z.O keeras paremale, manöövri ohutuses eelnevalt veendumata ning liiklusõnnetuse põhjustas tema, mitte XXXmittenõuetekohane käitumine. Juhul, kui Z.O oleks tõepoolest käitunud nii nagu ta kohtus selgitas, oleks kohtu hinnangul saanud õnnetust vältida.
lg 1 näeb ette mootorsõidukijuhi vastutuse liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Antud juhul nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et Z.O rikkus
§-des 48 lg 1, 33 lg 2 p 8 nimetatud kohustusi, põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline kahju Swedbank Liising AS-le. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud; isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-11-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 31-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus - rahatrahv kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja
lg-s 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Z.O-le on menetleja otsuse alusel määratud
Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et Z.O karistust kergendavaks asjaoluks on varasemate karistuste puudumine, raskendavad asjaolud puuduvad, lisaks arvestas kohtuväline menetleja, et liiklusõnnetuse tagajärjel ei tekkinud märkimisväärset kahju. Kohus ei nõustu menetlejaga selles, et antud juhul on Z.O karistust kergendavaks asjaoluks varasemate karistuste puudumine. KarS § 57 lg 2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka lg-s 1 nimetamata asjaoludega, kuid kohtu hinnangul tuleb valitseva arvamuse kohaselt (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-70-98) tuleb seaduses nimetamata asjaolu täpselt kirjeldada ja põhistada, miks seda loetakse karistust kergendavaks asjaoluks. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja seda teinud, kohtule jääb selle asjaolu arvestamine ebaselgeks ja kohtu hinnangul ei saa nimetatud asjaoluga arvestada. Kohus märgib, et varasemate karistuste puudumise näol on tegemist isikut iseloomustavate andmetega, so varasemate karistuste puudumine võib viidata sellele, et kaebaja jaoks oli rikkumine juhusliku iseloomuga ning see annab kohtuvälisele menetlejale ja kohtule teatavaid pidepunkte, mis puudutab karistuse mõistmise eripreventiivseid aspekte nt karistusliigi valikul. Kohus nõustub menetlejaga selles, et käesolevas asjas ei saa rääkida ülemäärasest kahjust, veelgi enam – kohtuistungil kinnitas tunnistaja XXX, et tema poolt juhitud sõidukiga BMW oli peale pesu kõik korras. Samas ei saa süü vähenemisega kaasneda karistuse vähendamine: kohtu hinnangul Z.O karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse alusel Z.O-le mõistetud ja sanktsiooni keskmisest allapoole jääva karistuse näol on tegemist kohase ja isiku süüle vastava karistusega, mille revideerimiseks alused puuduvad. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et Z.O kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 06.08.2015 otsus tuleb jätta muutmata. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.