← Eesti

1-15-10700/4

Obsah (7)§ 424§ 68§ 65§ 69§ 75§ 50§ 74

Kriminaalasi nr. 1-15-10700 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 18.detsember 2015.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Mariken Arro Kaitsja advokaat Karl Sa

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav L.G, IK XXX; sünniaeg: 15.veebruar 1978.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: vahistamine, viivb alates 30.oktoobrist 2015.a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.G

§ 424järgi ja mõista karistuseks seitse

(7)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.G eelvangistus 30.oktoobrist 2015.a kuni 18.detsembrini 2015.a, s.o üks

(1)kuu üheksateist
(19)päeva ja lõplikuks karistuseks mõista viis
(5)kuud üksteist
(11)päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust L.G-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.märtsi 2015.a kohtuotsusega nr. 1-15-2283 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kahe

(2)kuu kahekümne kaheksa
(28)päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista kaheksa
(8)kuud üheks
(9)päeva vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel asendada L.G-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kakssada nelikümmend üheksa

(249)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha ühe

(1)aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab L.G järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75lg 1 sätestatule: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata L.G-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75lg 2 p 5 alusel määrata L.G-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus pöörduda kuue

(6)kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist psühhiaatri vastuvõtule ja alluda vajadusel arsti määratud ravile.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata L.G-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda joobes juhtimise eest karistatutele mõeldud sotsiaalprogrammis. L.G poolt temale

§ 75

lg 2 p 8 alusel määratud lisakohustuse – kohustus joobes juhtimise eest karistatutele mõeldud sotsiaalprogrammis osalemiseks – täitmise korral lugeda temale mõistetud üldkasuliku töö tunnid kolmekümne

(30)tunni ulatuses sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks ning määrata, et sel juhul tuleb L.G ühe
(1)aasta pikkuse tähtaja jooksul ära teha kakssada üheksateist
(219)tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata L.G Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. L.G suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta L.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks

(4)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on L.G kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.G-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha viissada kaheksakümmend viis
(585)eurot ja kaitsjatasu ükssada nelikümmend neli
(144)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et L.G on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99915700092100. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus L.G süüdistatakse selles, et tema juhtis 30.oktoobril 2015.a kella 11:25 paiku XXXX kinnistu juures mootorsõidukit Nissan registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli L.G poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 1,17 mg/l kohta. L.G rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani L.G toime

§ 424järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus L.G-le karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 30.oktoober 2015.a, s.o 1 kuu 19 päeva (seisuga 18.detsember 2015.a) ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud 11 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada L.G-le käesoleva kuriteo eest mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.märtsi 2015.a otsusega nr. 1-15-2283 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud 9 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada L.G-le mõistetud 8 kuu 9 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 249 tundi üldkasulikku tööd, mis

§ 69lg 3 alusel tuleb ära teha 1 aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab L.G järgima talle kooskõlas

§ 75

pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks on L.G käitumiskontrolli ajal kohustatud täitma järgmisi

§ 75

lg 2 tulenevaid kohustusi: osalema joobes juhtimise eest karistatutele mõeldud sotsiaalprogrammis; mitte tarvitama alkoholi; pöörduma 6 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist psühhiaatri vastuvõtule ja alluma vajadusel arsti poolt määratud ravile. L.G poolt temale

§ 75

lg 2 p 8 alusel määratud lisakohustuse – kohustus osaleda joobes juhtimise eest karistatutele mõeldud sotsiaalprogrammis – täitmise korral lugeda

§ 69

lg 4 alusel temale mõistetud üldkasuliku töö tunnid 30 tunni ulatuses sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks ning määrata, et sellisel juhul tuleb L.G 1 aasta pikkuse tähtaja jooksul ära teha 220 tundi üldkasulikku tööd.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.G tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. Menetluskuludena kuulub L.G-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning samuti süüdistatava enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.