4-15-9582/5

4-15-9582 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-9582 (2315,15,010236) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja S.B, ik xxx, elukoht: xxx Marina Vahersalu, Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON 1
2. S.B süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.
3. Mõistetud arest 5 (viis) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.01.
4. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning mõistetud ja ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates tema aresti ärakandmisele toimetamisest.
5. S.B-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena: „S.B, 4-15-9582, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel S.B-le posti teel tema poolt avaldatud elukoha aadressile.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva 1 jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 10.12.
7. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 18.10.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1415236 nähtuvalt peeti 18.10.2015 kell 11.50 Tallinnas Majaka 28 maja juures kinni S.B, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli, amfetamiini, metamfetamiini, alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ja toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli teadlik kohtuistungi ajast ja kohast. Seejuures oli menetlusalune isik kohtukutse kätte saanud ja taotles kohtuistungi edasilükkamist. Kohus lükkas väärteoasja arutamise edasi, kuid menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik on teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast, tema ilmumist ei ole kohustuslikuks tehtud, siis peab kohus võimalikuks väärteoasja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälisel menetlusel on menetlusalune isik tunnistanud väärteo toimepanemist nii menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kui ka väärteoprotokolli märgitud selgituses. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks 5 päeva aresti. Samuti välja mõista menetluskulu 35 eurot. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütlustega, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirja, mille kohaselt tuvastati uuringu tulemusel menetlusaluse isiku organismis narkootilise aine fentanüüli, amfetamiini, metamfetamiini, alfapürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) ja lisaks veel klonasepaami metaboliidi sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 03.11.2015 tehtud uuringu tulemusena menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja, amfetamiin, metamfetamiin ja alfa-pürrolidinovalerofenoon (alfa-PVP) I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootiliste ainete fentanüüli ja amfetamiini tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, 2 sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt erinevate väärtegude, sh ka samalaadse väärteo toimepanemise eest korduvalt karistatud rahatrahviga. Seejuures on menetlusalust isikut samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud 21.05.2015 otsusega. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise ja rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Aastate jooksul määratud rahatrahvid samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ning ka varasem vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ning korduvad vangistused ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ja menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuna menetlusalusele isikule mõistetud vangistust on asendatud üldkasuliku tööga ning see ei ole ennast õigustanud, sest menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist, puudub ka alus mõistetava aresti üldkasuliku tööga asendamiseks, kuivõrd selline asendamine ei sunni menetlusalust isikut süütegude toimepanemisest loobuma. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult V™S § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu kulu. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3