lg 5 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. (tl 6-7, 69-71) Eelpool märgitud otsusele esitas F.V 06.10.2015.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse, millises viimane juhindudes V™S § 132 p 3 palub tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 17.09.2015.a otsus väärteoasjas nr 2302,15,012495 ja lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. 2 Kaebuse esitaja F.V selgitab, et 08.08.2015.a toimus Rannasüdame tee, VäänaJõesuu külas, Harku vallas, Harjumaall asuva Lohusale lahe rannaäärses parkimisplatsil liiklusõnnetus, kus parkivale sõidukile Mazda reg nr XXXtagurdati sisse. Seejuures olevat õnnetuse põhjustanud sõidukijuht sündmuskohalt teatamata lahkunud. Paar tundi pärast õnnetuse eeldatavat juhtumist saabus kohale politsei, kes registreeris nimetatud õnnetuse ning koostas sündmuskoha vaatlusprotokolli. Samuti koostati sündmuskohal kahjustatud sõiduki omaniku ülekuulamise protokoll ning 19.08.2015.a kuulati üle sündmust näinud tunnistaja, kes oli jätnud sündmust ja kaebuse esitaja autonumbrit sisaldava teabe Mazda esiakna peale. Väärteomenetluse käigus on koostatud ka kaebuse esitaja sõiduki vaatluse protokoll ning koostatud on väärteootsus. Otsusele on märgitud, et olemas on ka väärteoprotokoll, mida aga kaebuse esitajale antud ja tutvustatud ei ole. (tl 2 ja 2 pöördel) Kohtule esitatud kaebuses F.V on asunud seisukohale, et väärteootsuses märgituga ta nõustuda ei saa nimelt tema arvamuse kohaselt käesoleva väärteoasja menetluse käigus on oluliselt rikutud õigusnorme ning väärteo toimepanemine ei ole üheselt tõendatud. Nimelt on kaebuse esitaja temale väljastatud väärteomaterjalide pinnalt tuvastanud vastuolusid, mis tekitavad kahtlusi väärteootsuse õigsuses. Kaebuse esitaja F.V on kohtule esitatud kaebuses juhtinud tähelepanu sellele, et tema parkis oma mootorsõidukit parkimisplatsil vasakul lahepoolsel küljel tagumises nurgas küljega. Tema vasakul küljel parkis järgmine mootorsõiduk ning kaebuse esitaja sõiduki taga parkis veel üks sõiduauto. Seega oli temal väga keeruline tagurdada kahe ümbritseva sõiduki vahelt. Kohtu tähelepanu juhitakse teadmisele, et kahjustatud Mazda parkis teiselpool parklat esiotsaga lahe poole. F.V märgib kohtule esitatud kaebuses, et tema tagurdas äärmiselt aeglaselt ning sõidukil olid tol hetkel korras tagurdamisandurid, mis kokkupõrke eest hoiatavat häält ei teinud. F.V kinnitab, et tema ei kuulnud ega tundnud kokkupõrget kahjustatud Mazdaga ning märgitut võib kinnitada ka tunnistaja XXX. (tl 2 pöördel) Samuti on kaebuse esitaja F.V juhtinud tähelepanu sellele, et väärteotoimikus sisalduvatelt fotodelt on näha, et tema sõidukil esinevad tagasihoidlikud kriimustused, millised asuvad märgatavalt kõrgemal kui kahjustatud sõidukil, arvestades fakti, et kahjustuse jäljed ei klapi oleks menetlejal pidanud tekkima põhjendatud kahtlus, kas tegemist on ikka õige autoga. Kahtlused oleks pidanud tõlgendama tema kasuks. Samuti on F.V asunud seisukohale, et käesolevas väärteoasjas ülekuulatud tunnistaja poolt antud ütlused on vastuolulised ning märgitust tulenevalt arvab ta, et 3 väärteoasjas kogutud tõendid ei anna ühest selgust teo toimepanijas. Samuti ei ole käesolevas väärteoasjas välja selgitatud, kui suur on sõiduauto Mazda omanikule tekitatud varaline kahju. Kaebuse esitaja F.V on asunud seisukohale, et isegi kui leiab tõendamist, et tema põhjustas sõiduauto Mazdale kahju ning on tõe poolest õnnetuse põhjustamisest süüdi, siis jääb siiski mõistmatuks, kuidas on talle omistatud rikkumine ka politseile mitteteatamise eest, kuna mitteteatamine on tahtlik tegevus, kuid antud väärteoasjas tahtlust pole tuvastatud. (tl 3) Kaebuse esitaja F.V selgitab, et käesoleva väärteomenetluse käigus ei ole talle edastatud väärteoprotokolli, millise tõttu ei ole saanud ta ka oma seadusest tulenevaid õigusi kasutada s.t esitada vastulauset vaid on pidanud esitama oma õiguste kaitseks kaebuse kohtusse. Samuti asub ta seisukohale, et väärteomenetluse käigus koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis esinevad puudused ning koostatud protokoll ei vasta seaduses välja toodud nõuetele. (tl 3 pöördel) Nimelt protokollis välja toodud kirjeldav osa on väga pinnapealne ega edasta asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kirjeldatud ei ole ilmastikuolusid ning samuti puudub kirjeldus kohapeal tuvastatud kahjustuste olemasolu kohta. Ka vaatlusprotokolli lisaks oleval – liiklusõnnetuse skeemil – puudub arusaadav märge, millist liiklusreegli rikkumist kaebuse esitajale omistatakse. Võttes arvesse väärteoprotokolli puudumist ning vaatlusprotokolli puudujääke kogumis asub ta seiskohale, et väärteoasja menetlemisel on oluliselt rikutud menetlusnorme ja nõudeid. (tl 3 pöördel) Menetlus kohtus: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 09.11.2015.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja F.V kinnitas, et esindajat ta kutsuda istungile ei soovi, saab ise hakkama selgitades, et tema jääb kohtule esitatud kaebuse ja selles toodud põhjenduste juurde. Aleksandr F.V juhtis kohtu tähelepanu sellele, et sündmuskoha vaatlusprotokollis ei ole kajastatud kõik nii nagu see oli siis kui tema ära sõitis nimelt kui tema ära sõitis oli seal kaks autot kõrvuti, tema ei oleks saanud oma autoga kahjustatud sõiduautot riivata. Kinnitab ta seda, et tema F.V olid juba oma sõiduautol paremal pool vigastused peal. F.V juhtis ka kohtu tähelepanu sellele, et tema autol on parkimisandurid, millised hakkaksid signaali andma, kui takistus hakkab tulema, kuid seda signaali tol korral ei olnud. Kui vaadata ka sõidukitel olevaid kriimustusi, siis kõrgused ei klapi. Samuti ei ole tuvastatud, kes oli roolis, kas meeste – või naisterahvas. (tl 22 ja 22 pöördel) Kohtuvälisele menetleja esindaja esitatud küsimustele kaebuse esitaja F.V märkis, et tema ei saa öelda, kas sõiduauto Mazda oli seal, kuid seal oli palju autosid ja 4 tagurdades ta ei näinud autonumbrit. Kinnitab ta seda, et seal oli tegemist väga ebatasase pinnaga, kõrguste vahe sellises mahus ei näita seda, et sõidukid ei ole omavahel kokku läinud. Ta ei vaidle selle üle, et võis olla kokkupuude, kuid ta kahtleb selles. Ta vaidleb selle üle, et ta läks ära niisama, politseile teatamata. Kaebuse esitaja F.V märkis kohtuistungil, et ka tunnistaja võib anda ütlusi selle kohta, et kas oli kokkupuude või mitte. (tl 22 pöördel) Kohtulike vaidluste käigus F.V märkis, et tema jääb eeltoodu juurde, kinnitab ta seda, et tema ei läinud kuritahtlikult sündmuskohalt minema, ta ei teadnud, et oli kokkupuude, see on väga kahtlane, kuid selle peale ta suurt ei vaidle. (tl 31 pöördel) Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 09.11.2015.a toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle XXX, kes andis kaebuse esitaja küsimustele selgitusi selle kohta, et 08.08.2015.a oli nad rannas ja, kui seal oleks olnud mingi kokkupõrge, siis ei oleks olnud neil põhjust ära sõita. Kinnitab ta seda, et ka tema oli autos ja vaatas selja taha ning mingigi kokkupõrget ega ebatavalist ta ei tundnud. Ühte meesterahvast ta nägi, kuid mingit signaali, et seisma jääda nad ei saanud. (tl 22 pöördel) Kohtuvälise menetleja esindaja poolt esitatud küsimustele tunnistaja XXX kinnitas, et nende auto oli pargitud teiste autode vahel, millised autod seal olid, seda ta tähele ei pannud ning välja saamiseks pidid nad tagurdama, parkimisandur töötas, andis vahepausidega helisid. Seda, kas Aleksandri autol ka kriimustusi oli ta ei vaadanud. Kinnitab ta seda, et seal oli ka üks meesterahvas, kes lihtsalt vaatas, kuidas nad välja sõidavad. (tl 23) Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 07.12.2015.a toimunud kohtuistungil kuulati üle tunnistaja XXX, kes andis ütlusi selle kohta, et kaebajat ta isiklikult ei tunne. Kinnitab ta seda, et 2015.a augustis kasutas ta sõiduautot Mazda 6 reg nr XXX. 08.08.2015.a kella 15.00 paiku, oli see sõiduk pargitud Vääna-Jõesuu rannaparklas. Märgib ta seda, et sõidukil oli kahjustatud tagumine raud, ning tagurdamise anduri taga olid sügavad kriimustused, kuidas need tekkisid ta ei tea, kuna oli ise sel ajal rannas. Auto esiklaasi vahele oli pandud paber infoga selle kohta, kes põhjustas vigastused, kuna auto oli lahkunud siis ta kutsus politsei. (tl 30) Tunnistaja XXX kinnitas kaebuse esitajale kohtus, et enne kui ta randa läks sõidukil vigastusi ei olnud, kuidas sellised vigastused võisid tekkida, seda ta ei oska selgitada. (tl 30 ja 30 pöördel) Tunnistaja XXX kinnitas kohtus kohtuvälisele menetlejale, et ka tema autol on olemas kaskokindlustus ning tal on ka omavastutus. Kui palju tal taga kaitseraua remont maksma läheb, seda ta ei tea, kuid remonti see vajab. (tl 30 pöördel) Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 07.12.2015.a toimunud kohtuistungil kuulati üle tunnistaja XXX, kes andis ütlusi selle kohta, et kaebuse esitajat ta ei tunne 08.08 kell 15.00 5 paiku oli ta Vääna – Jõesuu rannas ning seal parklas nägi ta, kuidas üks auto tagurdas otsa teisele ja lahkus sündmuskohalt. Tegemist oli halli värvi Audiga, milline tagurdas otsa teisele autole. Alguses ta mõtles, et see auto sõidab eemale ja jääb seisma või jätab teate, ootab inimese ära, kuid seisma ei jäädud. Tema – XXX nägi selle auto numbrit, märkis selle üles ning jättis kirja selle auto kojamehe vahele, kellele otsa sõideti, pannes ka kirja enda kontaktandmed. Auto omanik helistas talle natukese aja pärast. (tl 30 pöördel) Kaebuse esitaja esitatud küsimustele tunnistaja XXX kinnitas, et tema oli autode kokkupõrkest maksimum 2 meetri kaugusel võib-olla isegi vähem, ta nägi seda kokkupõrget ja kuulis ka. (tl 31) Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu asus kohtulike vaidluste käigus seisukohale, et kaebuse esitaja F.V on väärteod toime pannud. Seda, et isik mootorsõidukit juhtis ja tagurdas on kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt tõendatud isiku enda ütluste ja tunnistajate ütlustega märgitud ütlustest nähtub ka see, et tagakaitserauale tekkisid vigastused, milliseid autoomaniku sõnul varasemalt seal ei olnud s.t liiklusõnnetus on täielikult tõendamist leidnud. Sõiduki liikumise tagajärjel tekitati ka varaline kahju. Kuna tõendatud on, et sündmuskohal toimus kahe auto kokkupõrge, siis seda pidi kuulma ja tundma ka autojuht ning kui lahkutakse sündmuskohalt ilma autost välja tulemata, siis see on juba teatamisnõuete rikkumine, mille tõttu tuleb jätta kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebus rahuldamata. (tl 32) Kohtuistungil avaldas ja uuris kohus järgmisi väärteoasjas originaal väärteomaterjalide hulgas olevaid, kogutud tõendeid ja nimelt (tl 31 pöördel): • Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik M. Grünberg 08.08.2015.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli koos selle lisaks olevate liiklusõnnetuse skeemi ning fototabelitega; (tl väärteotoimik 1-8, kohtutoimik 39-49) • Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteomenetleja H. Roos 26.08.2015.a koostatud sõiduki vaatlusprotokolli koos fototabelitega; (väärteotoimik tl 13-15, kohtutoimik tl 59-61) • Käesoleva väärteomenetluse käigus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo väärteomenetleja H. Roos 26.08.2015.a koostatud väärteoprotokolli AB 1473858; (väärteotoimik tl 18, kohtutoimik tl 67-68) 6 • Käesoleva väärteomenetluse käigus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 17.09.2015.a koostatud väärteootsust nr 2302,15,012495; (väärteotoimik tl 19-21, kohtutoimik tl 6971) • Tunnistaja XXX poolt kirjutatud kiri, milline jäeti viimase poolt 08.08.2015.a tunnistaja XXXsõiduauto kojamehe vahele; (tl 33) • Kaebuse esitaja F.V kohtuistungil esitatud fotod garaažist ning kaskokindlustuse lepingu koopia; (tl 34-38) • 09.11.2015.a käesoleva kaebemenetluses toimunud kohtuistungi kohta koostatud kohtuistungi protokoll; (tl 22-23) Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid menetlusosalised lubatavaks. Kohtuotsuse motiivid Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, olles üle kuulanud tunnistajad XXX, XXXja XXXi ning uurinud ja hinnanud kohtuistungil avaldatud kirjalikke, dokumentaalseid tõendeid kogumis, asub seisukohale, et F.V esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele ning seda alljärgnevatel põhjustel: Väärteoasjas kogutud tõenditega on kohtu hinnangul tõsikindlalt tõendamist leidnud, et F.V juhtides 08.08.2015.a kella 15:00 kuni 15:30 ajal mootorsõidukit Rannasüdame teel, Vääna – Jõesuu külas, Harku vallas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit, põhjustas tagurdamisel liiklusõnnetuse, sõitis otsa pargitud sõidukile, millega tekitas varalise kahju XXX. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata, rikkudes selliselt LS §
lg 5 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Sõiduki registreerimismärgiga 980 BGL juhtimise fakti õnnetuse toimumise ajal ja kohas F.V poolt on kinnitanud menetlusalune isik F.V ise ning temaga kaasas olnud tunnistaja XXX. Seda, et F.V poolt juhitud sõiduk sõitis tagurdades otsa XXX kuuluvale sõidukile Mazda, tekitades sellele sõidukile vigastused ja lahkus sündmuskohalt on tõendatud tunnistaja XXXpoolt kohtulikul uurimisel antud ütlustega, samuti XXX’i poolt kohtule esitatud käsikirjalise märkmepaberiga (tl 33), mille kohta XXXandis ütlusi, et see on tema poolt kirjutatud kiri, millise ta jättis 08.08.2015.a kannatanu sõiduauto kojamehe vahele. Tunnistaja XXX selgitas kohtule, et tema nägi, kuidas sõiduauto, mille margi ja registreerimisnumbri ta meelde jättis ja märkmepaberile kirjutas, tagurdas vastu pargitud 7 sõiduki tagumist stanget. Tunnistaja vehkis autojuhile kätega ja ka hüüdis midagi, kuid juht ei märganud seda ja tagurdas ikkagi vastu pargitud autot. Tunnistaja kinnitab, et tema seisis autodest umbes 2 meetri kaugusel, kuulis kokkupõrke poolt tekitatud heli. Nägi ka Mazdale tekitatud vigastusi. Pärast kokkupõrget tunnistaja eeldas, et liiklusõnnetuse põhjustanud auto juht pargib auto eemale ja tuleb sündmuskohale tagasi, kuid ta sõitis peatumata minema. Seda, et tema kasutuses olnud sõidukile Mazda registreerimismärgiga XXXolid 08.08.2015.a tekitatud vigastused ning varaline kahju, on tõendamist leidnud tunnistaja XXX’i poolt kohtuistungil antud ütlustega. Kaebuse esitaja väide selles, et kuna sõidukite vigastused asuvad erineval kõrgusel, siis ei ole võimalik, et tema juhitud sõidukiga tekitati vigastused sõidukile Mazda, on kohtu hinnangul paljasõnaline ning ümber lükatav sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega, millest nähtub, et sündmuskohal on pinnas liivane ja ebatasane ning see võib olla põhjuseks, miks sõidukite vigastused olid erinevatel kõrgustel. Kogutud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et toimus kokkupõrge kahe auto vahel, mis tekitas mõlemale sõidukile vigastusi ning sellega kaasnes ka heli, mida kirjeldas tunnistaja XXX, seega peaks kohtu hinnangul seda kuulma ja tajuma ka autojuht ja temaga koos sõidukis viibinud reisija. Sõidukis viibinud isikud – menetlusalune isik F.V ja tunnistaja XXX on andnud erinevaid ütlusi selles, mis puudutab sõiduki parkimisanduri helisignaali. F.V kinnitas kohtule, et parkimisandur ei andnud signaali, tunnistaja Tšernenko selgitas kohtule, et parkimisandur töötas, andis vahepausidega helisid. Samas kinnitavad nii menetlusalune isik F.V, kui ka tunnistaja XXX, et nad ei tundnud kokkupõrget. Kohtu hinnangul ei ole see eluliselt usutav. Tunnistajana liiklusõnnetuse sündmuskohal viibinud XXXkinnitas, et lisaks kokkupõrkele oli kuulda ka kriipivat heli ning tema eeldas, et sõiduki juht pidi seda tajuma. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja sellekohastes ütlustes. Tunnistaja XXX on kaebuse esitaja jaoks võõras, tal puudub asjas isiklik huvi, kohtul pole alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Seega F.V põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju teise auto juhile ning lahkudes pärast liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata, rikkus oma käitumisega LS §
lg 5 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Kaebuse esitaja on väitnud, et tema õigusi on väärteoasja kohtuvälise menetluse käigus rikutud sellega, et talle ei edastatud väärteoprotokolli, seega ei saanud ta kasutada oma seadusest tulenevaid õigusi. Kohtule esitatud väärteoasja originaalmaterjalidest nähtub, et menetlusalune isik on 26.08.2015.a omakäeliselt kirjutanud väärteoprotokollile, et „protokolliga tutvunud ja otsus soovin E-meili teel.“ Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et isikule on tema 8 õigusi ja väärteoprotokolli tutvustatud ning tal on olnud kõik seadusest tulenevad võimalused oma õiguste kaitseks. Kohus leiab, et F.V-le väärtegude eest mõistetud karistus on kooskõlas karistuspraktikaga ning selle muutmiseks või vähendamiseks puudub alus. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109 – 111; § 133-135. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.