) § 118 lg 2 p 1 kohus m ä ä r a s: 1.) Jätta I.T taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamises rahuldamata. 2.) Jätta I.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.09.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,014127 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab kaevata. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 Kohus selgitab, et määruskaebus peab vastama
§-s 192 lg 2 ja 3 esitatud nõuetele. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.09.2015 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,15,014127 tunnistati I.T süüdi LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos ning talle määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. 20.11.2015 laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale I.T taotlus kaebetähtaja ennistamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 29.09.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,014127. Taotluses esitatud argumendid on kokkuvõtvalt alljärgnevad: 1) kaebaja sõnul sai ta väärteoasjas nr 2302,15,014127 tehtud otsusest teada alles 16.11.2015.a, seoses Maanteeameti ettekirjutusega lubade loovutamisega. Politsei-ja Piirivalveameti poolt koostatud otsust ei ole ta endale saanud e-postile ega ka koju. 2) invaliidsuse tõttu on juhtimisõigus talle väga vajalik (aitab igapäevaselt eluga toime tulla). On 41 aastat osalenud liikluses ilma avariisid tegemata. Palub taotlus ennistada ning võtta esitatud kaebus arutusele. Kohtu seisukoht:
lg 4 järgi esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja otsusele 15 päeva jooksul arvates päevast, mil üldmenetluses tehtud väärteootsus on menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Käesoleval juhul tuvastas kohus, et kaebaja sai kohtuvälise menetleja otsusest teadlikuks hilinenult olukorras, so 16.11.2015.a mil tuli talle teade Maanteeameti poolt seoses lubade loovutamisega. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt seisnes kaebaja pingutus vaid oma e-kirju ning posti vaadates. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et viimane täitis omalt poolt vajaliku hoolsuskohustuse ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
lg 4 järgi peab kohtuvälise menetleja lahend olema kättesaadav 30 päeva möödumisel arvates menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisest.
lg 5 kohaselt märgitakse
lg 4 sätestatud juhul väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seaduse loogika kohaselt peab üldmenetluses tehtud otsuse kättesaamise eest hoolitsema seega menetlusalune isik, mitte kohtuväline menetleja. Kohtuväline menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku, millest nähtuvalt on I.T väärteoasjas LS § 227 lg 2 järgi 07.09.2015 koostatud väärteoprotokollis nr 20150907371102 on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 07.10.2015.
lg 2 alusel kehtestatud JM 24.06.2013 jõustunud määruse „süüteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise korra“ § 3 lg 1 kohaselt edastatakse menetlusdokument isikule elektronpostiga või e-toimiku süsteemi kaudu, kui isik on selleks nõusoleku andnud. 07.09.2015.a koostatud väärteoprotokollis on küll märgitud, et isik soovib lahendit saada menetlusposti aadressile, samas on ka protokollis märgitud, et kohtuvälise menetleja lahendit isikule kätte ei toimetata. Isik saab lahendi kätte otsuse teinud kohtuvälise menetleja juures. 3 Kohtu hinnangul on küll I.T avaldanud väärteoprotokollis soovi saada lahend kätte menetlusposti aadressile, kuid hoolsust sealjuures ta dokumendi saamiseks näidanud ei ole. Väärteoprotokollis on märgitud, et otsus on menetleja juures kättesaadav alates 07.10.2015. Kaebusest nähtuvalt oli kaebaja tegevus kuni Maanteeameti teate saamiseni passiivne, so kaebaja ootas oma e-posti aadressile teavitusi, mida ei saabunud. Kohtu arvates pidanuks kaebaja alates 08.10.2015 teavituse mittesaamise korral tundma huvi menetluse käigu vastu ning uurima, kas lahend on e-posti aadressile saadetud või on selle mittesaamise põhjuseks e-posti andmebaas. Kohtu hinnangul ei viita käesoleval juhul kaebaja ühelegi takistusele, mis ei võimaldanud tal vahetult peale otsuse teatavakstegemise tähtaega (milline kuupäev pidi kaebajale kohtu arvates väärteoprotokolli allkirjastamisega teada olema) menetlejalt uurida, mis on pooleliolevast väärteoasjast saanud. Kohtu hinnangul on mõistlik eeldada, et pärast väärteoprotokollis märgitud otsuse kättesaadavaks tegemise tähtaja möödumist teeb menetlusalune isik ka omalt poolt mingisugusedki pingutused, selgitamaks välja, kas asjas on lahend tehtud või mitte. Antud juhul kaebaja seda ei teinud. Kohtu arvates ei täitnud kaebaja oma hoolsuskohustust ning otsusest hilinenult teadasaamise riski kannab sellisel juhul kaebaja ise.
lg 2 p 1 järgi jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui kaebus on esitatud peale
lg 4 aätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlus jäetakse rahuldamata. Kohus leiab, et I.T taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamises tuleb jätta rahuldamata ning I.T kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.