4-16-5193/11

(940015001454)Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Väärteoasi kaebemenetluses Roman Goršanov kalapüügiseaduse ( KPS) § 81 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles Roman Goršanov tunnistati süüdi KPS § 81 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot. Menetlusalune isik Roman Goršanov, isikukood 38601142222, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht xxx, elukoht xxx, e-post xxx RESOLUTSIOON V™S § 132 p 2, § 133-135 kohus, kohus OTSUSTAS: Rahuldada Roman Goršanovi kaebus Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo keskkonnainspektor Silver Vahi 15.06.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 940015001454 ja nimetatud otsus tühistada täies ulatuses. Väärteomenetlus Roman Goršanovi süüdistuses KPS § 81 lg 1 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alusel, väärteotunnuste koosseisu puudumise tõttu. Jätta Roman Goršanovi kaitsja Allan Valgu taotluse menetluskulude osas rahuldamata. Kohtuotsuse ärakirjad saata Keskkonnainspektsioonile, kaitsja Allan Valgule, ja menetlusalusele isikule xxx Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 28.11.2016 1 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ( menetlusaluse isiku puhul alates kohtuotsuse kättesaamisest) 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 17.05.2016 koostas Keskkonnainspektsioon Roman Goršanovile väärteoprotokolli, mille kohaselt Roman Goršanovile heidetakse ette, et 17.09.2015 teostas Roman Goršanov Peipsi järvel koordinaatidel 58050,738’ 27050,350’; 58050,350’ 27024,241’; 58049,988’ 27023,568’ kalapüüki kalapüügilubade PÕ150106, PÕ150107, TA150102, PÕ150054 alusel lubatud püügivahenditega, mis olid asetatud ühte jadasse, rikkudes selle teoga VV 09.05.

1. määruse nr 144 Kalapüügieeskiri § 11 p 12, mille kohaselt on kõikides veekogudes keelatud mitme kalapüügiõigust tõendava dokumendi alusel püügivahendite ühte jadasse asetamine. Püüdes kala püügivahenditega, mis olid seatud ühte jadasse püügile rohkem kui ühe loa alusel, rikkus Roman Goranov kalapüügiseaduse (KPS) § 9 lg 1 ja § 11 lg 5 alusel vastu võetud VV 09.05.
2. määrust nr 144 kalapüügieeskirja § 11 p 12, mille kohaselt on kõikides veekogudes keelatud mitme kalapüügiõigust tõendava dokumendi alusel püügivahendi või ühe kalapüügiloa alusel eriliiki püügivahendite ühte jadasse asetamine. Roman Goršanovi poolt toime pandud väärtegu kalapüügieeskirja § 11 p 12 rikkumisel on kvalifitseeritav KPS § 81 lg 1 järgi. 15.06.2016 koostatud väärteootsusega väärteoasjas nr 940015001454 on Roman Goršanovi tegu kvalifitseeritud KPS § 81 lg 1 järgi ning karistuseks on määratud rahatrahv 50 trahviühikut, so 200 eurot. 30.06.2016 esitas Roman Goršanovi kaitsja Allan Valk kohtule kaebuse, milles vaidlustab tervikuna Keskkonnainspektsiooni 15.06.2016 otsuse väärteoasjas nr 940015001454 ja taotleb väärteoasja lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu või alternatiivselt Roman Goršanovile määratud karistuse kergendamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja kaitsja on 30.06.2016 kohtule esitatud kaebuses seisukohal, et menetlusalune isik ei ole antud väärtegu toime pannud. Roman Goršanov ei viibinud 17.09.2015 otsuses nimetatud koordinaatidel ja nimetatud koordinaatidelt avastatud püügivahendid ei ole tema paigaldanud. Sellel kuupäeval oli Roman Goršanov järvel alusega, mille registreerimisnumber on XXX xxx ja viibis hoopis teistel koordinaatidel, mistõttu ei saanud tema otsuses märgitud väärtegu toime panna. Kohtuvälisel menetlejal oli võimalus ja on kohustus koguda tõendid, mis kahtlusteta tõendavad menetlusaluse isiku süüd. Antud juhul pole kohtuväline menetleja piisavalt tõendeid kogunud, kuna ainuüksi paadi koordinaatide väljavõtmine ning järvele mineku teateid uurides, oleks selge, et Roman Goršanov viibis sel päeval järvel hoopis teise paadiga ning otsuses toodud koordinaatidest palju eemal, kus püüdis kala täiesti seaduslike vahenditega ja seaduslikul viisil. Arvestades asjaolu, et pole võimalik tõsikindlalt väita, et Roman Goršanov otsuses nimetatud koordinaatidel viibis ja kala püüdis, tuleb eelnevat tõlgendada Roman Goršanovi kasuks ja Roman Goršanov tuleb õigeks mõista. Seega palub kaebuse esitaja tühistada Roman Goršanovi suhtes 15.06.2016 tehtud kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 940015001454 ning lõpetada menetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu Roman Goršanovi käitumises, arvestades kaebuses märgitud väärteomenetlusõiguse oluliste rikkumistega. Kaebuse esitaja leiab, et Keskkonnainspektsiooni poolt määratud väärteokaristuse suurus on ebaproportsionaalne. Juhul, kui kohus vaatamata kõigele leiab, et Keskkonnainspektsiooni 15.06.2016 otsus ei kuulu tühistamisele ja leiab siiski, et isik on väärteo toime pannud, palub kaebuse esitaja tühistada 2 Keskkonnainspektsiooni otsuse karistuse suuruse osas ja mõista Roman Goršanovile kergem karistus. Mõistetud karistus ei oleks isegi teo toimepanemisel proportsioonis teo raskusega. Kaebuse esitaja palub alternatiivselt, käesoleva kaebuse pu nktide 5.1 ja 5.2 rahuldamata jätmise korral tühistada väärteootsus karistuse suuruse osas ja mõista menetlusalusele isikule kergem karistus (tl 2-6). Roman Goršanov on esitanud kohtule kirjaliku teate, milles on nõus tunud käesolevas väärteoasjas kirjaliku menetluse kohaldamisega (tl 30-31). Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 24.10.2016, milles nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning kaebuse rahuldamata. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et Roman Goršanovile koostatud väärteootsus on seaduslik, põhjendatud, e-toimikus olevate tõenditega tõendatud ning määratud karistus on kooskõlas toimepandud teo raskusega. Kohtule esitatud tõendite alusel on kohtuväline menetleja veendunud, et Roman Goršanov teostas 17.09.2015 Peipsi järvel koordinaatidel 58050,738’ 27050,350’; 58050,350’ 27024,241’; 58049,988’ 27023,568’ kalapüüki võrgujadadega, igaüks tähistatud tähisega, millel olid kuue kalapüügiloa numbrid, rikkudes selle te oga VV 09.05.
3. a määruse nr 144 Kalapüügieeskiri § 11 p 12, mille kohaselt on kõikides veekogudes keelatud mitme kalapüügiõigust tõendava dokumendi alusel püügivahendite ühte jadasse asetamine. Roman Goršanovi tegu on kvalifitseeritud KPS § 81 lg 1 järgi. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et ka määratud karistus vastab toimepandud teole ning on igati kooskõlas KarS § -s 56 sätestatud karistuse määramise reeglitega. Roman Goršanovi tegu on kvalifitseeritud KPS § 81 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse kalapüügi eest püügivahendit kasutamata, käesolevas seaduses ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga, keelatud vahendiga või viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, või püügivahendite kohta esitatud muude nõuete rikkumise eest. Maksimaalse võimaliku karistusena on ette nähtud rahatrahv 300 trahviühikut. Karistuse määramisel on Keskkonnainspektsioon arvestanud: teo raskust. Kuivõrd tegemist on väheintensiivse rikkumisega, mis iseenesest keskkonnale negatiivset tagajärge kaasa ei too, peaks karistuse määr jääma alla 1/6 maksimaalsest, so vahemikku 3-50 trahviühikut. keskkonnale kahju tekitamist. Kuivõrd keskkonnale kahju ei tekitatud, peaks karistuse määr jääma alla 1/6 maksimaalset, so vahemikku 3-50 trahviühikut. korduvust. Väärteomenetluse portaali (e-toimiku) andmetel on Roman Goršanovi 20.03.2015 karistatud väärteoasjas 940015000404 KPS § 231 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut selle eest, et 17.03.2015 püüdis Roman Goršanov Lämmijärvel kaldast 970 meetri kaugusel kaheksa nakkevõrguga, mis olid tähistamata ja millest 4 silmasuurus oli 76 mm ja 4 silmasuurus oli 80 mm, rikkudes sellega kalapüügieeskirjas § 14 lg 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peavad püügivahendid olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga ning § 31 lg 2 p 2 keeldu Lämmijärves kaldast kaugemal kui 500 meetrit kasutada väiksemat silmasuurust kui 130 mm. Kirjeldatud otsus on jõustunud. Seega oli Roman Goršanovil menetletava teo toimepanemise ajal kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest ja määratud karistus ei ole muutnud Roman Goršanovi suhtumist kalapüügile kehtestatud nõuetesse hoolsamaks. Teo korduv toimepanek on süüd suurendavaks asjaoluks ja karistuse määr peaks jääma 1/6 lähedusse maksimaalsest. tahtlust. Roman Goršanov on talle etteheidetava teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Roman Goršanov on kogenud kutseline kalur. Riigikohtu praktika kohaselt kehtib kutsetegevuse raamest tegutsevale isikule kõrgendatud hoolsuskohustus, seega kalapüügile kehtestatud nõuetega kursisolemine ning nõuetest kinnipidamine on osa Roman Goršanovi igapäevasest tööst. Kasutades mitme loa märgistusega tähiseid enda jadade tähistamisel, pidi 3 Roman Goršanov kutselise kalurina teadma või vähemalt möönma, et sellise tähistuse kasutamine ei ole kooskõlas kehtiva kalapüügieeskirjaga. Arvestades, et Roman Goršanov pani talle etteheidetava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, peaks karistuse määr jääma 1/6 lähedusse maksimaalsest karistusest. kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtuvälise menetluse käigus kogutud materjalide põhjal saab teha järelduse, et asjas puuduvad nii karistust kergendavad kui karistust raskendavad asjaolud. õiguskorra kaitsmise huvisid. KPE § 11 p-s 12 kehtestatud nõue, mille kohaselt on keelatud mitme kalapüügiõigust tõendava dokumendi alusel püügivahendi või ühe kalapüügiloa alusel eri liiki püügivahendite ühte jadasse püügile asetamine, on vajalik kalapüügi jälgitavuse tagamiseks. Kuivõrd ühe kalapüügiloa alusel võib püügile asetada kümneid võrgujadasid, siis juhul, kui ühel jadal on tähistusel kirjas mitme loa numbrid, on riigil praktiliselt võimatu välja selgitada, kui palju püügivahendeid ühe või teise loa alusel püügile on asetatud ning kontrollimatus kujutab kaudset ohtu kalavarudele. Kuivõrd Peipsi järve kalavarud on tugeva surve all, mida näitab asjaolud, et koha püüki on mitmel aastal edasi lükatud, kuna enamus kalast ei ole saavutanud püügiks lubatud alammõõtu, on püügivahendite korrektne tähistamine Peipsi järvel äärmiselt oluline. Eeltoodut arvestades on kohtuväline menetleja seisukohal, et Roman Goršanovile karistusena määratud 50 trahviühikut, mis on 1/6 maksimaalsest määrast, on igati kooskõlas ja proportsionaalne toime pandud teoga ning Keskkonnainspektsioon palub jätta Roman Goršanovi kaitsja Allan Valgu kaebus rahuldamata ning Keskkonnainspektsiooni 15.06.2016 otsus väärteoasjas nr 940015001454 muutmata (tl 22-28). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Sõltumata kohtule esitatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, mille kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt KPS § 81 lg 1 (kalapüük püügivahendit kasutamata, KPS-s ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga, keelatud vahendiga või viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, või ) järgi. Kohus leiab, et vaidlust ei ole asjaolus, mis on tuvastatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, et 17.09.2016 püüti Peipsi järvel kala koordinaatidel, mis on kirjeldatud väärteoprotokollides,, lubatud püügivahenditega, mis oli asetatud ühte jadasse, kaalpüügilubade nr PÕ150106, PÕ150107, TA150102, PÕ150054 alusel. ( tlk 53 -61 ). Tegemist on väärteoga kalapüügiseaduse § 81 lg 1 mõttes- kalapüük keelatud viisil, sest kalapüügieeskirja § 11 p 12 järgi on kõikides veekogudes keelatud mitme kalapüügiõigust tõendava dokumendi alusel püügivahendite ühte jadasse asetamine. Järgmine VTMS § 108 p 1 tulenev küsimus, millele kohus peab vastama, kas teo toimepanija on menetlusalune isik. Kogu asja lahendamine taganebki küsimusele, kas R. väärteoprotokollis süüdistusena kirjeldatud teo. Goršanov pani toime talle Kohtuväline menetleja on kohtule esitatud seisukohas nimetanud järgmiseid tõendeid: 4 1)18.09.2015 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolli ja selle lisas olevad fototabelid, millega soovib tõendada, et väärteoprotokollis kirjeldatud koordinaatidel on püügil kolm võrgujada, millel igaühel on tähistusena märgitud kuue kalapüügiloa (TA-102, TA-112, TA-202, PÕ-54, PÕ-106 ja PÕ-107) numbrid (väärteotoimiku lk 55 -61). 2) Väljatrükid kalanduse infosüsteemist näitavad, et Kalapüügiloa TA150102 omanik on xxx, kaluritena on loale märgitud Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Roman Goršanov (väärteotoimiku lk 49) Kalapüügiloa TA150112 omanik on OÜ Xxx, kaluritena on loale märgitud Xxx Xxx ja Xxx Xxx (väärteotoimiku lk 51) Kalapüügiloa TA150202 omanik on OÜ Xxx, kaluritena on loale märgitud Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx (väärteotoimiku lk 52) Kalapüügiloa PÕ150054 omanik on OÜ xxx, kaluritena on loale märgitud Roman Goršanov, Xxx Xxx ja Xxx Xxx (väärteotoimiku lk 50) Kalapüügiloa PÕ150106 omanik on OÜ Xxx Xxx, kaluritena on loale märgitud Xxx Xxx, Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Roman Goršanov (väärteotoimiku lk 47) Kalapüügiloa PÕ150107 omanik on OÜ Xxx Xxx, kaluritena on loale märgitud Xxx Xxx, Roman Goršanov, Xxx Xxx ja Xxx Xxx (väärteotoimiku lk 48) 3) Väljatrükkidega veebikeskkonnast (OKAS) „Kalateated – Peipsi“ tõendavad kohtuvälise menetleja arvates, et kalapüügilaeva pardatähisega XXX-xxx kasutab Roman Goršanov ja et ainult Roman Goršanov on esitanud eelteateid kalapüügiloa PÕ150106 alusel kalapüügi kohta. 17.09.2015 on Roman Goršanov esitanud eelteate, et saabub Rannapungerja sadamasse kell 19.30 ning pardal on 95 kg koha (väärteotoimiku lk 41-46). Ülalnimetatud tõendeid sisalduvad kohtule esitatud Keskkonnainspektsiooni väärteotoimikus nr
4. Kohtuväline menetleja on kohtule esitatud seisukohas nimetanud ka järgmiseid tõendeid: - järelpärimine häirekeskusest, mis näitab, et 17.09.2015 kell 18.30 esitas eelteate häirekeskusele Roman Goršanov, millega teavitas kalalaeva XXX-xxx Rannapungerja sadamasse saabumisest kell 19.
5. - väljavõte Ecofleet süsteemist, mis salvestab Peipsi järvel olevate kalalaevade asukoha ning liikumise, mis näitab, et kalalaev XXX-xxx asus 17.09.2015 muuhulgas väärteo lühikirjelduses märgitud geograafilistel koordinaatidel. Ülalnimetatud tõendeid seisukoha juurde lisatud ei ole ning need ei sisaldu ka Keskkonnainspektsiooni väärteotoimikus nr
6. Kohtuväline menetleja ei taotlenud nimetatud tõendite väärteotoimikusse lisamist. Järelikult ei saa kohus neid kontrollida ega neile hinnangu anda. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Roman Goršanovile on süüdistus esitatud väärteos, mis on kvalifitseeritud KPS § 81 lg 1 järgi – kalapüük püügivahendite kohta esitatud nõudeid rikkudes. Kokkuvõtlikult seisneb Roman Goršanovile KPS § 81 lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et Roman Goršanov teostas 17.09.2015 kalapüügilaeva pardatähisega XXX xxx Peipsi järvel koordinaatidel 58050,738’ 27050,350’; 58050,350’ 27024,241’; 58049,988’ 27023,568’ 5 kalapüüki võrgujadadega, igaüks tähistatud tähisega, millel olid kuue kalapüügiloa numbrid, rikkudes selle teoga VV 09.05.
7. määruse nr 144 Kalapüügieeskirja § 11 p 12, mille kohaselt on kõikides veekogudes keelatud mitme kalapüügiõigust tõendava dokumendi alusel püügivahendite ühte jadasse asetamine. Nimetatud tegevusega rikkus ta süüdistuse kohaselt KPS § 80 lg 1 sätet, teostades kalapüüki keelatud viisil. KPS § 81 lg 1 näeb ette vastutuse kalapüügi eest püügivahendit kasutamata, käesolevas seaduses ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendiga, keelatud vahendiga või viisil, mis põhjustab kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, või püügivahendite kohta esitatud muude nõuete rikkumise eest ning nimetatud nõuete rikkumise korral on karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Järelikult, Roman Goršanovi vastutusele võtmiseks KPS § 81 lg 1 järgi tuleb kohtuvälisel menetlejal tõendada, et isik teostas 17.09.2015 kalapüügilaevaga, mille pardatähis on XXX xxx Peipsi järvel koordinaatidel 58050,738’ 27050,350’; 58050,350’ 27024,241’; 58049,988’ 27023,568’ kalapüüki võrgujadadega, igaüks tähistatud tähisega, millel olid kuue kalapüügiloa numbrid. Arvestades esitatud kaebuse sisu, analüüsib kohus esmalt asjaolu, kas Roman Goršanov püüdis 17.09.2015 Peipsi järvel kala, jaatava vastuse puhul kas ta tegi seda süüdistuses kirjeldatud kohas, ajal ja asjaoludel. R. Goršanovi ülekuulamisprotokollist nähtub, et septembris 2015 ei ole ta tegelenud Peipsi järvel kalaloa tähiste paigaldamisega püügivahendi lippudele. Sellega tegeles N.U kellega koos ta töötas. Kohus märgib, et menetlejal ei tekkinud huvi asjaolude vastu, mis on isikule esitatud süüdistuses kirjeldatud. Nimelt, isikult ei olnud küsitud, kas 17.09.2015 püüdis ta kala, kui jah, siis millistel asjaoludel. Ülekuulamisprotokollist on võimalik siiski aru saada, et iseenesest isik ei eita, et ta tegeleb kalapüügiga küül koos N.U-ga. Samas ülekuulamisprotokollist ei saa teha järeldust, et R. Goršanov oleks kalapüügil järvel 17.09.2015 koos Xxxiga. ( tlk 30-32 ) Kohus, tutvunud Roman Goršanovi kaitsja poolt esitatud kaebusega, leiab, et selles esitatud andmed on vastuolulised. Kaebuse punktis 3 on menetlusaluse isiku kaitsja väitnud, et Roman Goršanov ei viibinud 17.09.2015 otsuses nimetatud koordinaatidel ja nimetatud koordinaatidelt avastatud püügivahendid ei ole tema paigaldatud. Sellele kuupäeval oli Roman Goršanov järvel alusega reg nr XXX xxx ja hoopis teistel koordinaatidel, mistõttu ei saanud tema otsuses märgitud väärtegu toime panna (tl 4). Kaebuse esitaja kaebuse punktis 3.1 väitnud et Roman Goršanov viibis sel päeval teise paadiga ning otsuses toodud koordinaatidest palju eemal, kus püüdis kala täiesti s eaduslikul vahenditega ja viisil (tl 4). R. Goršanovi ütlustest ja kaebuse sisust on võimalik järeldada, et R. Goršanov tunnistab, et 17.09.2015 püüdis ta kala Peipsi järvel, seda aga süüdistuses esitatud koordinaatidest palju eemal. Ütlustest ja kaebusest ei tulene, et ta oleks püüdnud kala koos N.U-ga. Samuti ei saa teha järeldust, mis kalapüügilaevaga oli R. Goršanov kalapüügil – XXX xxx või muu laevaga. Kohtuvälise menetleja kohtule esitatud väärteotoimikus sisalduvad väljatrükid veebikeskkonnast (OKAS) „Kalateated – Peipsi“, millest nähtub, et kalapüügilaeva pardatähisega XXX xxx kasutab kolm kalurit - Roman Goršanov, N.U ja Xxx Xxx. (väärteotoimiku lk 41-45). 6 Samadest väljatrükkidest nähtub, et 17.09.2015 kl 18.31 oli Roman Goršanov esitanud eelteate, et saabub Rannapungerja sadamasse kell 19.30 laevaga XXXxxx ning pardal on 350 kg koha, xxx 5 kg, haug 20 kg, eelteade on tehtud telefoninumbrilt 536xxx44, kalapüügiloa number PÕ
8. ( tlk 41) Samadest väljatrükkidest nähtub, et 17.09.2016 kl 18.30 oli R. Goršanov esitanud eelteate, et saabub Rannapungerja sadamasse kell 19.30 laevaga XXX xxx ning pardal on 350 kg koha, xxx 19 kg, haug 25 kg, eelteade on tehtud telefoninumbrilt xxx, kalapüügiloa number TA
9. ( tlk 43) Nii kaebuse esitaja kaebuse punktis 3 kui ka Keskkonnainspektsioon kohtule esitatud seisukoha punktis 2.4 on väitnud, et Roman Goršanov viibis 17.09.2015 järvel kalapüügilaevaga, mille pardatähis oli XXX xxx. Seega, peaks kohtu arvates puuduma vaidlus selle üle, et Roman Goršanov viibis 17.09.2015 Peipsi järvel kalapüügilaevaga, mille pardatähiseks oli XXX xxx. Kaebuses sisalduvat vastuolu arvestades, ei peatu kohus pikemalt kaebuse punktil 3.1 ning lähtub asja lahendamisel kirjalikest tõenditest, milleks on väljatrükid veebikeskkonnast (OKAS) „Kalateated – Peipsi“. Nimetatud väljatrükkide alusel loeb kohus tõendatuks, et Roman Goršanov püüdis 17.09.2015 Peipsi järvel kala kalapüügilaevaga, mille pardatähiseks oli XXX xxx (väärteotoimiku lk 41, 43). Järgmisena analüüsib kohus, kas Roman Goršanov püüdis kala17.09.2015 kalapüügilaevaga, mille pardatähiseks oli XXX xxx, koordinaatidel 58050,738’ 27050,350’; 58050,350’ 27024,241’; 58049,988’ 27023,568’ ehk süüdistuses näidatud ajal ja kohas. Kohtuväline menetleja on üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 940015001454 väitnud, et Roman Goršanov teostas 17.09.2015 Peipsi järvel koordinaatidel 58050,738’ 27050,350’; 58050,350’ 27024,241’; 58049,988’ 27023,568’ kalapüüki võrgujadadega, igaüks tähistatud tähisega, millel olid kuue kalapüügiloa numbrid, rikkudes selle teoga VV 09.05.2003.määruse nr 144 Kalapüügieeskirja § 11 p 12, mille kohaselt on kõikides veekogudes keelatud mitme kalapüügiõigust tõendava dokumendi alusel püügivahendite ühte jadasse asetamine. Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses väitnud, et ta püüdis kala sellel kuupäeval hoopis teistel koordinaatidel, mistõttu ei saanud tema otsuses märgitud väärtegu toime panna. Keskkonnainspektsioon on kohtule esitanud väärteotoimiku, milles sisalduvad eelteadete väljatrükid andmetega, millise alusega Roman Goršanov järvele suundus. Nendega koostoimes R. Goršanovi ütluste ja kaebuses toodud faktiliste asjaoludega on kohus lugenud tõendatuks, et Roman Goršanov suundus 17.09.2015 järvele kalapüügilaevaga, mille pardatähiseks on XXX xxx. Selle kohta, millistel koordinaatidel nimetatud kalapüügilaev 17.09.2015 viibis, kohtuväline menetleja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Vastuses kaebusele on Keskkonnainspektsioon viidanud väljavõttele Ecofleet süsteemist, mis salvestab Peipsi järvel olevate kalalaevade asukoha ning liikumise ning näitab, et kalalaev XXXxxx asus 17.09.2015 muuhulgas väärteo lühikirjelduses märgitud geograafilistel koordinaatidel. Tõendina kohtuväline menetleja seda väljavõtet kohtule esitanud ei ole, mistõttu puudub kohtul võimalus tõendit uurida ja sellele oma hinnangut anda. Samas peab kohus vajalikuks selgitada, et kohtuväline menetleja andis oma nõusoleku asja arutamiseks kirjalikus menetluses ja arvestades kohtuvälise menetleja positsiooni ( ta on professionaalne süüdistaja) on ta teadlik, et kirjalikus menetluses teeb kohus otsustuse, tuginedes väärteoasja materjalidele ja poolte koos seisukohtadega lõplikult esitatud ja teisele poolele teatavaks tehtud tõendusmaterjalidele. 7 OKAS väljatrükkidest nähtub, et 17.09.2015 püüdis Peipsi järvel kala kalur N.U, kalapüügiloa TA150202 alusel, kl 17.58 esitas ta eelteate, et saabub Rannapungerja sadamasse kl 18.58 pardal on 380 kg koha, xxx 5 kg ja haug 13 kg, kalalaev on XXX , eelteade oli tehtud telefoninumbrilt xxx. ( tlk 46 ) Seega püüdis Peipsi järvel süüdistuses näidatud ajal kala N.U kalapüügiloa TA 150202 alusel, milline oli muuhulgas tähistatud sündmuskoha vaatlusel avastatud võrgujadal. Samuti ei ole välistatud, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas püüdis kalapüügilaevaga XXXxxx kala Peipsi järvel kalur N.U. Ülekuulamisprotokollist nähtub, et N.U tunnistab oma süüd väärteos, et ta püüdis kala ja pani ühte jadasse seotud võrkudele tähised mitme kalapüügiloa numbriga, mis on keelatud. N.U selgitas rikkumist sellega, et ta eeskirjad olid vahepeal muudetud ja ta eksis reeglite vastu. ( tlk 37 ) Kohus märgib, et N.U on sama väärteoasja raames sama süüdistuse alusel karistatud kohtuvälise menetleja otsusega. ( tlk 9 -12 ). Süüdistus N.U suhtes oli kaebemenetluses kohtus arutatud ( edasi kaevatud karistuse suuruse osas), kohtuvälise menetleja otsus on tühistatud osaliselt nimelt karistuse osas, kohtuotsus on käesolevaja ajaks jõustunud ( 4-16-5195). Samas OKAS väljatrükkidest ei nähtu, et N.U oleks kala püüdnud 17.09.2015, kuigi ta tunnistas süüdistuse üles ja tema suhtes on selles faktis olemas jõustunud kohtuotsus kaebemenetluses. R. Goršanovi suhtes ei ole esitatud ühtki kaalukat tõendit, mille alusel saaks kohus jõuda järeldusele, et menetlusalune isik püüdis kaka süüdistuses näidatud asjaoludel. Menetlusalune isik eitab, et ta oleks kala püüdnud süüdistuses näidatud ajal ja kohas. Samas teine isik, nimelt N.U, tunnistas ennast süüdi identses süüdistuses ja tema suhtes on kohtuotsus jõustunud. N.U kasutas esinevatel aegadel nii kalalaeva XXX xxx, mida kasutas ka R. Goršanov, samuti oli N.U kasutuses muud kalalaevad ( tlk 41-46 ). N.U pole kordagi avaldanud, et koos temaga süüdistuses näidatud ajal ja kohas püüdis kala R. Goršanov. Ainuke tõend, mis annab aluse vähemalt versioonile, et menetlusalune isik püüdis kala süüdistuses näidatuid ajal ja kohas, on OKAS väljatrükid, mille kohaselt esitas just R. Goršanov eelteate 17.09.2015 kalapüügi ja sadamasse saabumise kohta kalalaevaga XXXxxx. Kohtuväline menetleja jättis aga täitmata uurimiskohustuse ega tundnud huvi selle fakti vastu, et tegelikult selliseid teateid on kaks ( tlk 41 ja 43 ), mõlemad R. Goršanovi nimelt, üks ja sama kalalaev XXXxxx, teated on tehtud kl 18.30 ja 18.31, saagi kogused on veidi erinevad, teated on tehtud erinevatelt telefoninumbritelt. Kusjuures telefoninumber 536xxx44 on kogu väljatrükkidega kaetud ajal mainitud ühel korral 17.09.2015 kl 18.31, ülejäänud teateid on R. Goršanov teinud telefoninumbrilt xxx ( kaasa arvatud eelteate 17.09.2015 kl 18.30). Menetlejale ei pakkunud huvi fakt, miks peaks R. Goršanov tegema ühe minuti ajavahemikuga kaks eelteadet, kasutades kaks erinevat telefoninumbrit. Tähelepanuväärt on fakt, et kalapüügiloaga nr PÕ150106 (mis on mainutud kl 18.31 tehtud eelteatel) võib kallapüügiga tegeleda N.U ( tlk 47 ), kes püüdiski kala 17.09.2015 kella 17.58 paiku ( tlk 46), seda aga OKAS väljatrükis märgitud kalalaevaga XXX. Seega ei tulene R. Goršanovi, N.U, R. Xxxa ja N.U ütlustest ( viimane üldse esitab oma seost R. Goršanovi, N.U ja R. Xxxaga ühist kalapüüki tlk 28 ), samuti sündmuskoha vaatlusprotokollist ega OKAS väljatrükkidest edaldivõetuna ega nende kogumis asjaolu, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu, mis seisnes selles, et 17.09.2015 püüdis isik kala kalapüügi nõuete rikkumisega, oleks toime pannud R. Goršanov. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et R. Goršanov oleks kuidagi seotud väärteoprotokollis kirjeldatud teoga, välja arvatud tõendamist leidnud fakt, et teatud koordinaatidel oli 17.09.2015 Peipsi järvele asetatud püügivahendid, mis olid asetatud ühte jad asse ja tähistatud teatud 8 kalapüügiloa numbritega, nimelt PÕ150106, PÕ150107, TA150102 ja PÕ 150054, mille alusel on üheks kaluriks teiste seas nimetatud R. Goršanov. N.U ütlustest nähtub, et just tema püüdis kala 17.09.2015 kalapüügi nõuete rikkumisega. N.U ütlustest ei nähtu, et 17.09.2015 püüdis koos temaga kala R. Goršanov, kalapüügi nõuete rikkumisega. Kohus märgib ka sedagi, et antud juhul ei oma tähtsust väärteotoimepanemise ja rikkuja isiku tuvastamise seisukohalt, kas R. Goršanov liikus samal päeval väärteoprotokollis märgitud ajal ja koordinaatidest lähedal või mitte. Isiku liikumine paadiga järvel ei ole iseenesest väärtegu. See fakt ( viibimine järvel 17.09.2015) ei ole iseenesest välistatud, sest OKAS väljatrükkist nähtub, et R. Goršanov teatas telefoninumbrilt xxx kl 18.30 17.09.2015, et ta saabubki paadiga XXX xxx sadamasse kalasaagiga ( tlk 43) . Samas peaaegu samal ajal kl 18.31 teatati telefoninumbrilt xxx, mida R. Goršanov vastavalt OKAS väljatrükkidele pole kordagi kasutanud, et jällegi saabub R. Goršanov sadamasse kalasaagiga, mille maht on veidi erinev võrreldes varasema teatisega (tlk 41 ). See annab kohtule aluse nõustuda kaebuses sisalduva taotlusega ja jõuda järeldusele, et juhul, kui R. Goršanov püüdis kala 17.09.2015, ei ole see seotud talle süüdistuses formuleeritud asjaoludega. Kohus nõustub kaebuse esitaja väitega, et kohtuvälisel menetlejal oli võimalus ja kohustus koguda tõendeid, mis kahtlusteta tõendavad menetlusaluse isiku süüd ning kogutud tõendid kohtule esitada. Kohtuväline menetleja väljastas väärteotoimiku, milles sisalduvad järgmised asjasse puutuvad kirjalikud dokumendid: 1)18.09.2015 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolli ja selle lisas olevad fototabelid, millega soovib tõendada, et väärteoprotokollis kirjeldatud koordinaatidel on püügil kolm võrgujada, millel igaühel on tähistusena märgitud kuue kalapüügiloa (TA-102, TA-112, TA-202, PÕ-54, PÕ-106 ja PÕ-107) numbrid (väärteotoimiku lk 55-61), millega loeb kohus tõendatuks, et 17.09.2015 oli väärtegu toime pandud. 2) allolevate väljatrükkidega kalanduse infosüsteemist loeb kohus tõendatuks, et kalapüügiload oli väljastatud järgmiselt: Kalapüügiloa TA150102 omanik on xxx, kaluritena on loale märgitud Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Roman Goršanov (väärteotoimiku lk 49) Kalapüügiloa TA150112 omanik on OÜ Xxx, kaluritena on loale märgitud Xxx Xxx ja Xxx Xxx (väärteotoimiku lk 51) Kalapüügiloa TA150202 omanik on OÜ Xxx, kaluritena on loale mär gitud Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx (väärteotoimiku lk 52) Kalapüügiloa PÕ150054 omanik on OÜ xxx, kaluritena on loale märgitud Roman Goršanov, Xxx Xxx ja Xxx Xxx (väärteotoimiku lk 50) Kalapüügiloa PÕ150106 omanik on OÜ Xxx Xxx, kaluritena on loale märgitud Xxx Xxx, Xxx Xxx, Xxx Xxx ja Roman Goršanov (väärteotoimiku lk 47) Kalapüügiloa PÕ150107 omanik on OÜ Xxx Xxx, kaluritena on loale märgitud Xxx Xxx, Roman Goršanov, Xxx Xxx ja Xxx Xxx (väärteotoimiku lk 48) 3) Väljatrükkidega veebikeskkonnast (OKAS) „Kalateated – Peipsi“ loeb kohus tõendatuks, et kalapüügilaeva pardatähisega XXX-xxx vähemalt võis kasutada 17.09.2015 Roman Goršanov. Väärteotoimik sisaldab veel N.U, N.U, R. Goršanovi ja R. Xxxa ütlusi. Analüüsinud kohtutoimikus ja väärteotoimikus nr 940015001454 sisalduvaid dokumente ja isikute ütlusi, leiab kohus, et antud juhul on kohtuväline menetleja jätnud kohtule esitamata väga olulise tõendi, tõendamaks Keskkonnainspektsiooni väidet, et Roman Goršanovi kalapüügilaev 17.09.2015 rikkumise tuvastamise asukoha koordinaatidel viibis. Mitte üheski kohtule esitatud 9 dokumendis sellist infot ei sisaldu. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas kohtule teadaolevate kirjalike tõendite alusel ei saa kohus tõsikindlalt järeldada, et Roman Goršanov pani toime talle inkrimineeritava väärteo. Käesolevas väärteoasjas saab kohus lugeda küll tõendatuks asjaolu, et Roman Goršanov püüdis 17.09.2015 Peipsi järvel kala kalapüügilaevaga, mille pardatähiseks on XXX xxx, kuid kas nimetatud laev ka väärteo toimepaneku koha koordinaatidel sellel kuupäeval viibis, on kohtuvälise menetleja poolt tõendamata. R. Goršanov ise eitab sellist süüdistust. Eeltoodut arvestades Vastab kohus VTMS § 108 p 3 sätestatud küsimusele, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, eitavalt, mistõttu kohus ei siirdu järgmisele kontrolltasandile ning lõpetab väärteomenetluse väärteotunnuste puudumise tõttu. KOHTU MEE™ED Roman Goršanovi kaebus tuleb rahuldada. Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo keskkonnainspektor Silver Vahi 15.06.2016 otsus väärteoasjas nr 940015001454 tuleb tühistada täies ulatuses ning väärteomenetlus tuleb lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel. VÄÄRTEOMENETLUSE KULUD VTMS § 2 alusel kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetlus e sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Menetluskulude määramise ja väljamõistmise kohta ei ole VTMS -ga erisusi sätestatud ega menetluskulude määramise ja väljamõistmise kord reguleeritud. Järelikult, kohaldatakse KrMS sätteid. Käeolevas väärteo asjas on kaebuse esitaja leidnud, et menetlusaluse isiku õigusabi kulud tuleb jätta menetleja kanda. Samas ei ole kohtule esitatud dokumente, milles kajastuksid õigusabi kulude summad ning seetõttu jätab kohus Roman Goršanovi kaitsja Allan Valgu taotluse menetluskulude osas rahuldamata. Õigusabi kulusid puudutavad dokumendid ei ole lisatud ka kirjaliku menetlusega nõustumise avaldusele. ( kohtutoimik lk 30 ). /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 10