xxx, isikukood xxx, xxx D.G Txxx Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik D.G Txxx 17.09.2016 kiirmenetluse otsus nr.10220151173960 D.G karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.
lg.1 alusel Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi rahatrahviga 155 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 620 (kuussada kakskümmend) eurot - tühistada osaliselt, s.o. karistuse suuruse osas. Mõista D.G-le Liiklusseaduse §227 lg.
lg.1 alusel Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi karistuseks rahatrahv 88 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot. D.G kaebus rahuldada osaliselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kirjalikult teatama maakohtule 7 kuulutamisest. kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa 1 Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 23.11.2016.. on otsuse avalikult kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liikluspolitseinik D.G Txxx 17.09.2016 kiirmenetluse otsusega nr.10220151173960 määrati D.G-le Liiklusseaduse §227 lg.
lg.1 alusel Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi karistuseks rahatrahv 155 trahviühiku ulatuses. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik xxxndal kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 127 km/h +/- 5 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 70 km/h. Seega ületas juht lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h. Juht juhtis mootorsõidukit, sooritas möödasõitu vasakult poolt pärisuunas otse liikuvast sõidukist, üle teekattemärgise pidev- ja katkendjoone ühendi. Seega rikkus märgi Möödasõidukeeld nõudeid. Sellega rikkus D.G Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3, §14 lg.2 ning Majandusja Kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse §12 §25 lg.5, §9 lg.1 p.31 nõudeid ning pani toime väärteod Liiklusseaduse §227 lg.
Sama kiirmenetluse otsusega võimaldati rahatrahv menetlusalusel isikul tasuda ositi. D.G esitas 30.09.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada süü tõendamatuse ning menetlus- ja materiaalõiguse normide rikkumise tõttu. Juhul, kui kohus otsustab jätta karistuse muutmata, taotles menetlusalune isik võimaldada tasuda rahatrahv ositi. Kaebuse kohaselt ei ole menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi määr kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja kehtiva praktikaga. Kaebuse esitaja leidis, et kohtuväline menetleja oleks pidanud aluseks võtma keskmise karistusmäära ja sellest maha arvama karistust kergendavad asjaolud 45 trahviühiku ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei oleks saanud karistuseks määrata rahatrahvi mitte rohkem kui 55 trahviühiku ulatuses. Seega on karistus määratud valesti. Teisel juhul tuleb lähtuda arvust, mille võrra oli kiirust ületatud, s.o. 52 km/h. Arvestades asjaolu, et sanktsioonimäär ühe piirkiirust ületava kilomeetri kohta on 10 trahviühikut, ei oleks karistus saanud olla suurem kui 120 trahviühiku ulatuses, millest tuleb maha arvata karistust kergendava asjaolu eest 45 trahviühiku ulatuses. Sel juhul ei oleks karistus saanud olla suurem kui 75 trahviühiku ulatuses. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, et oleks kohaldatud KrMS §256-5 lg.2 ettenähtud võimalust vähendada sundraha suurust, kuid mitte vähem kui poole võrra. Kaebuse esitaja leidis ka, et Mõõtevahendi taatlustunnistust ei ole võimalik võrrelda kohtuvälise menetleja poolt koostatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolli andmetega, kuna selles puuduvad igasugused täpsemad andmed kiirusmõõturi kohta. Kaebuse esitaja leidis, et mõistetud karistus on ebaproportsionaalne ja ei ole kooskõlas toimepandud rikkumisega ning on määratud valel alusel. Samuti puuduvad tõendid väärteo toimepanemise kohta. Kaebuse esitaja märkis täiendavalt, et kiiruse ületamine toimus möödasõidul. Kaebuse kohaselt nõustub selle esitaja asja kirjaliku menetlemisega. 2 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskond oma 11.11.2016 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/30758-5 on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Oma vastuses märgib kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik tunnistas süüd õiguserikkumise toimepanemises ja tal puudusid kehtivad karistused. Menetlusalune isik nõustus kiirmenetluse kohaldamisega ja andis ütlusi süüteo toimepanemise kohta. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud ning puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et menetlusalune isik on olulisel määral ületanud lubatud sõidukiirust, tuvastatud kiirusel 127 km/h ei ole lubatud liigelda ka tavaoludes põhimaanteel. Sõidukiiruse ületamine on toime pandud teelõigul, kus lubatud sõidukiirust on vähendatud liiklusohutuse tagamiseks. Lisaks sellele on mõlemale poole teeserva paigaldatud möödasõidu keeldu tähistavad liiklusmärgid ning teel on ka teekattemärgistus. Menetlusalusel isikul puudusid liikluskorraldusvahendite nägemist segavad ja takistavad asjaolud. Menetlusalune isik teostas lisaks lubatud sõidukiiruse ületamisele ka möödasõitu keelatud kohas, millega oht kasvas kordades. Karistuse määrast nähtub, et kohtuväline menetleja on kõigi nende asjaoludega arvestanud. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et menetlusalune isik küll tunnistas oma süüd, kuid ei väljendanud kahetsust toimepandud tegude üle. Ka esitatud kaebusest ei nähtu süüteo toimepanemise kohta kahetsust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteomenetluses kiirmenetluse kohaldamisel ei ole kohustust juhinduda KrMS §256-5 lg.2 ja §179 lg.1. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kiiruse mõõtmisel kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR 2X DP021150. Mõõtevahendi taatlustunnistusest nr.TTRS16/00063 nähtub, et taatlus on teostatud kiirusmõõturile Stalker DSR 2X vahemuunduriga nr.DP021150. Seega on kiirusmõõturi kasutamise protokolli kantud andmed ja taatlustunnistusel olevad kiirusmõõturi andmed ühesed. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlus- ja materiaalõiguse norme rikutud ei ole ning menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud ja vastab toimepandud tegude raskusastmele. Kiirmenetluse otsusega on menetlusalusele isikule juba võimaldatud rahatrahvi ositi tasumine. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et D.G kaebus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 3 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 11.11.2016 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/30758-5 Viru Maakohtu 07.11.2016 päringule nr.4-16-7130 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on kiirmenetluse otsus koostatud Liiklusseaduse §227 lg.
lg.1 rikkumise eest ja karistus on määratud Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega. Liiklusseaduse §227 lg.3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 – 60 kilomeetrit tunnis. Liiklusseaduse §242 lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §201 - §203, §205 - §207, §209, §211, §212, §214 - §219, §221 - §224 ja §226 - §241 sätestatud väärteokoosseis. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik mootorsõidukijuhina ületas lubatud sõidukiirust ja kui palju ning kas ta seejuures rikkus liiklusnõudeid, samuti kas määratud karistus vastab toimepandud väärtegudele ja juhi isikule. Nagu nähtub 17.09.2016 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.110220151173960, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr.12 nõudeid. Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 sätestab, et liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. juht ei tohi sõita kiiremini Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr.12 Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele §25 lg.5 sätestab, et märgise 914 Pidev- ja katkendjoone tähendused on järgmised: eraldab suunavööndeid kaherajalisel teel, eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis ja tähistab sõidutee suunavööndeid eraldava pidevjoone katkestust kohas, kus seda joont tohib ületada ainult ühelt poolt, ning ühesuunalist sisse- ja väljasõidukohta. Sama määruse §9 lg.1 p.31 sätestab, et märk 352 Möödasõidu keeld keelab mööda sõita, välja arvatud möödasõit üksikust sõidukist, mille sõidukiirus ei ületa 30 km/h. Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et xxx juhtis D.G xxx kilomeetril mootorsõidukit xxx) kiirusega 127 km/h +/- 5 km/h, kusjuures suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 70 km/h, ning sooritas möödasõidu vasakult poolt pärisuunas liikuvast sõidukist üle teekattemärgise pidev- ja katkendjoone ühend, millega rikkus märgi Möödasõidukeeld nõudeid. Nimetatud tuvastatud asjaolu üle käesolevas väärteoasjas vaidlust ei ole. 4 Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise kohta on koostatud Kiirumõõturi kasutamise protokoll. Käesoleva asja materjalides asuvast Kiirusmõõturi kasutamise 17.09.2016 protokollist nähtub, et D.G poolt xxx xxx-ndal kilomeetril juhitud sõiduauto xxx liikumiskiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X DP021150, seadme testid tehti 17.09.2016 kell 15.10, seade oli töökorras ning seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeteta, kuiva kattega 2 sõidureaga kahesuunalisel teel. Kiiruse mõõtmisel liikus patrullauto esimesel sõidurajal kiirusega 82 km/h, kiirust mõõdeti statsionaarselt paigaldatud seadmega. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti järgmine mõõterežiim: samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist, kiirema objekti jälgimine. Mootorsõiduk liikus teisel pärisuunalisel sõidurajal, eemaldus patrullautost, kiirendas ja sooritas möödasõitu. Teel liikus mitu sõidukit. Kiiruse mõõte hetkel segavaid asjaolusid ei täheldatud, kiirus mõõdeti sirgel teelõigul. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev e. kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 127 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +- 5 km/h. Lõplik mõõtetulemus 122 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h. Juhile näidati seadmel lukustatud näitu. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat Digital Ally. Asjaolu, et menetlusalust isikut tutvustati seadme näidu ja protokolliga, on viimane kinnitanud omakäeliselt koos allkirjaga. Maakohus peab eelnimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Nimetatud Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda ütlused ja kaebuse väited. Oma 17.09.2016 seletuses märkis menetlusalune isik, et nägi möödasõiduks head võimalust, otsustas möödasõidu sooritada ja selle käigus kasvas kiirus lubatust kiiremaks, 70 km/h ala ei pannud ta tähele ning tunnistab, et ületas kiirust. Ka maakohtule esitatud kaebuses ei ole menetlusalune isik nimetatud asjaolusid eitanud. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 lg.
lg.1 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §50 lg.5 p.3 ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr.12 sätteid. Nende tuvastatud asjaoludega on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda seisukoht, mille kohaselt ta ei vaidlusta väärtegude toimepanemist ka maakohtule esitatud kaebuses. Maakohus nõustub kiirmenetluse otsuses tooduga ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust ja rikkus märgi Möödasõidukeeld nõudeid, siis kiirmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis ud käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kiirmenetluse muutmata. otsus rahatrahvide määramise osas jätta 5 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse §227 lg.3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni ja Liiklusseaduse §242 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas on kiirmenetluse otsusega määratud menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §227 lg.
lg.1 sätestatud väärtegude eest Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §227 lg.3 alusel karistuseks rahatrahv 155 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud süü tunnistamist ja kehtivate karistuste puudumist Liiklusseaduse rikkumise eest ning raskendavad asjaolud puudusid. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule kahe väärteo eest määranud karistuse tunduvalt üle raskeima sanktsiooni keskmise määra. Kuigi väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse §227 lg.
lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas ei ole kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine või juhtimisõiguse äravõtmine ei ole põhjendatud, kuid rahatrahvi määr on käesolevas väärteoasjas ilmselgelt põhjendamata. Vaidlustatavas 17.09.2016 kiirmenetluse otsuses ei ole ühtegi põhjendust karistuste määramise osas konkreetsele menetlusalusele isikule ja sellest otsusest ei nähtu, missugustel kaalutlustel on just konkreetsele menetlusalusele isikule vajalik määrata maksimaalsele lähedase suurusega rahatrahv. Vastupidi, nimetatud kiirmenetluse otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja arvestanud vähemalt kahte karistust kergendavat asjaolu ja mitte ühtegi karistust raskendavat asjaolu. Maakohus nõustub siinkohal menetlusaluse isiku poolt kaebuses väljendatud seisukohaga, et karistus käesolevas väärteoasjas on määratud valesti ja ei ole arusaadav, kuidas on saadud kohaldatud trahvimäär, mille tõttu kuulub kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on rahatrahvide suuruste vähendamiseks käesolevas asjas seaduslik alus olemas. Kuna käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt menetlusalust isikut varem Liiklusseaduse rikkumise eest karistatud, siis tuleb kõigepealt lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ning menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisest. Maakohus leiab, et seega tuleb menetlusalusele isikule mõista karistus sanktsioonide keskmistest määradest 6 väiksemates määrades. Maakohus arvestab siinjuures menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist mõlema väärteo toimepanemises alates esimesest ülekuulamisest. Lisaks sellele arvestab maakohus ka seda, et antud juhul on tuvastatud sõidukijuhi poolt kiiruse ületamine, kiiruse mõõtmise hetkel sooritas menetlusalune isik möödasõitu. Möödasõit on iseenesest ohtlik manööver, kui aga seejuures ületatakse lubatud sõidukiirust, kasvab oht kordades. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvide suuruste osas tühistada. Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus otsus rahatrahvide suuruste osas, vähendada rahatrahvide suurust ning mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmistest väiksemates määrades. Ülaltoodu alusel mõistab maakohus menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §227 lg.3 järgi karistuseks rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses ja Liiklusseaduse §242 lg.1 järgi rahatrahvi 8 trahviühiku ulatuses. Karistusseadustiku §63 lg.1 alusel kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Ülaltoodu alusel mõistab maakohus menetlusalusele isikule Liiklusseaduse §227 lg.
lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §227 lg.3 alusel karistuseks rahatrahvi 88 trahviühiku ulatuses. Karistusseadustiku §66 lg.2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lg.3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse tähtaeg ületada ühte aastat. Käesolevas väärteoasjas esitatud kaebuse kohaselt taotleb selle esitaja võimalust tasuda rahatrahv ositi 6 kuu jooksul. Maakohus leiab, et nimetatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Ida Prefektuuri 17.09.2016 kiirmenetluse otsusest nr.10220151173960 nähtub, et kohtuväline menetleja on juba võimaldanud menetlusalusel isikul tasuda rahatrahvi ositi. Maakohus ei pea põhjendatuks seda teha teistkordselt. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks rõhutada, et Karistusseadustiku §66 lg.2 sätestab ositi tasumise võimaluse vaid mõjuvate põhjuste olemasolu korral. Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusalune isik oma kaebuses viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mida maakohus saaks hinnata mõjuva põhjusena. Vastupidi, menetlusaluse isiku kaebuses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust ega lisatud ühtegi tõendit rahatrahvi osalise tasumise teistkordseks võimaldamiseks. Vastuseks kaebuse väitele KrMS §256-5 lg.2 kohaldamise kohta märgib maakohus, et nimetatud säte väärteomenetluses kohaldamisele ei kuulu. Tegemist on sundraha vähendamise võimalusega kiirmenetluses kriminaalasjades. Käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalasjaga ja samuti mitte sundrahaga. Kiirmenetlus väärteomenetluses on reguleeritud Väärteomenetluse seadustiku 10.peatüki 2.jaos, mistõttu ei kuulu kohaldamisele ka menetlusaluse isiku poolt kaebuses viidatud Väärteomenetluse seadustiku §2. 7 Kaebuse väitega, mis puudutab mõõtevahendi taatlustunnistuse võrdlemise võimatust kiirusmõõturiga, maakohus ei nõustu. Kiirusmõõturi kasutamise 17.09.2016 protokolli kohaselt kasutati kiiruse mõõtmisel kiirusmõõturit Stalker DSR 2X DP021150. Mõõtevahendi taatlustunnistuselt nr.TTRS-16/00063 nähtub, et taatlus on teostatud kiirusmõõturile Stalker DSR 2X DP021150. Seega on üheselt võimalik tuvastada, et käesolevas väärteoasjas kasutatud kiirusmõõtur oli nõuetekohaselt taadeldud. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.