Obsah (6)

§ 68§ 2§ 15§ 16§ 56§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Väärteoprotokolli number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Viru Maakohus 22.september 2016.a, Jõhvi kohtum

§ 68

lg 2 alusel arvata kinnipidamise aeg 18.08.2016 kell 11.55 kuni 20.08.2016 kell 11.55, s.o 2 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub 18 päeva aresti. Aresti kandmise aja algust arvata D.D alates tema saabumisest arestimajja karistuse kandmisele. KrMS § 414 alusel saadab kohus teatise millal ja kuhu ta peab karistust kandma ilmuma. Määrus saata D.D-le ning PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 23.09.2016.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates

1. oktoobrist 2016.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 18.08.2016 koostatud väärteoprotokolli AB 1484665 kohaselt süüdistatakse D.D ´t selles, et tema xxx km-l juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Oma tegudega rikkus D.D Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 sätet. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris D.D teo LS § 201 lg 2 järgi. Kohtuistungile D.D ei ilmunud, paludes asi arutada ilma tema osavõtuta. Kaitsja sõnade kohaselt tunnistab isik ennast süüdi. Kohus avaldas järgmised tõendid: Väljavõte Maanteeameti registrist (lk 6), mille kohaselt puudub D.D kehtiv juhiluba. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 7), mille kohaselt otsus võeti vastu 18.08.2016 ning D.D kõrvaldati sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel alates 18.08.2016 kell 11-52 kuni aluse äralangemiseni. Otsus on allkirjastatud D.D ja koostaja poolt. Päring maanteeametile (lk 8) D.D juhtimisõigus kohta. Maanteeameti vastus (lk 9), mille kohaselt on D.D-lt juhtimisõigus ära võetud 6 kuuks 02.07.2015 – 01.01.
2. D.D juhtimisõigus on taastamata ning tema juhiluba on kehtetu vastavalt LS § 98 lg
3. Otsus väärteoasjas 2440,15,003521 (lk 10), millega D.D tunnistati süüdi LS § 227 lg 3 järgi ning talt oli ära võetud juhtumisõigus 6 kuuks kohtuotsuse jõustumisest. Otsus jõustus 02.07.
4. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (lk 12), mille kohaselt 18.08.2016 teisaldati sõiduauto xxx hoiukohta, kuna sõiduki juhil D.D puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Isiku kinnipidamise protokoll (lk 13), mille kohaselt peeti 18.08.2016 kell 11.55 kinni D.D , kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. D.D vabastati 20.08.2016 kell 11.
5. Karistusregistri väljavõtte (tl 15-17), kust tuleneb, et D.D on 3 korda kriminaalkorras karistatud ning 13 korda väärteokorras karistatud.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et väärteoprotokollis kirjeldatud teod LS § 201 lg 2 järgi on aset leidnud, teo pani toime D.D ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele 2 tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Väärteoasjas kogutud kirjalike tõenditega (sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 7), sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (lk 12), isiku kinnipidamise protokoll (lk 13)) on leidnud kinnitust, et D.D juhtis xxxkm-l juhtis mootorsõidukit. D.D ise tunnistas ennast süüdi. Ida Prefektuuri 08.06.2015 otsusega (lk 10), väärteroasjas 2440,15,003521 mõisteti D.D-le LS § 227 lg 3 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Otsus jõustus 02.07.

1. Maanteeameti vastuse (lk 8-9), kohaselt oli D.D-lt juhtimisõigus ära võetud 02.07.2015 – 01.01.
2. Maanteeameti registrist väljavõte (lk 6) kohaselt puudub D.D kehtiv juhiluba. LS § 129 lg 1 kohaselt kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi - või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Asja materjalidest ei nähtu, et D.D oleks sooritanud edukalt liiklusteooriaaksamit, et taastada oma juhtimisõigus, mis oli temalt ära võetud Ida Prefektuuri 08.06.2015 otsusega. Sellest tulenevalt oli juhtimisõigus peatatud alates 02.07.
3. Seega on tõendatud, et D.D juhtis 18.08.2016 mootrosõidukit ajal, mil tal oli juhtimisõigus ära võetud. Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, D.D juhtis xxx km-l juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. D.D pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 201 lg 2 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 sätet. ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätestab: Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusseaduse § 64 lg 1 sätestab: Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestab: Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Liiklusseaduse §- ga 201 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga. Liiklusseaduse § 201 lg 2 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhtimises ajal, mil isikul oli juhtimisõigus ära võetud ning ta on juhtimiselt kõrvaldatud. Käesoleval juhul tuvastati, et D.D juhtis xxx km-l juhtis mootorsõidukit 3 omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et D.D juhtis mootorsõidukit ajal, mil temal puudus vastava kategooria juhtimisõigus vastavalt Liiklusesaduse § 90 lg-le 1 p
4. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

§ 15lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et D.D pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokooseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. D.D teadis, et tal on juhtimisõigus ära võetud kuid vaatamata selle juhtis 18.08.2016 mootrosõidukit. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ja ettevaatamatu tegu.

§ 56lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava s karistuse liigis ja määras nii üld - kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või aresti. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ja menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimine oli sihikindel ja kavatsetud käitumine. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes teadlikult väärteokoosseisu tunnused. Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab järeldada, et liiklusseaduse rikkumise osas on D.D ka väga suur kogemus olemas. D.D on 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 13 kehtivat väärteokaristust. D.D-le on karistusena määratud nii rahatrahvi, aresti kui ka juhtimisõiguse äravõtmist. Viimati karistati D.D samalaadse väärteo toimepanemise eest Viru Maakohtu 04.02.2016 kohtuotsusega 4 (tegu oli 03.02.2016) arestiga 8 päeva. D.D pani toime järjekordse väärteo kuue kuu möödumisel peale kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist . D.D pani toime väärteo otsese tahtlusega. Kergendavad ja raskendavad asjaolud pole tuvastatud. Kohtu hinnangul on D.D süü suur. Kõik eelnevad rahalised karistused on tasumata, seega pole rahalise karistuse mõistmine teda vajalikul määral mõjutanud ning ta jätkas süütegude toimepanemist. Kaitsja taotles kohtuistungil küll üldkasuliku töö (ÜKT) määramist D.D-le, kuid kohus märgib, et ÜKT-d saab isikule

§ 69lg 1 kohaselt määrata vaid süüdlase nõusolekul.

Kuna D.D ise kohtuistungile ei ilmunud ning oma nõusolekut ÜKT tegemiseks ei andnud, siis ei ole kohtul võimalik ka temale mõistetud aresti asendada üldkasuliku tööga. Arvestades süüdlase tegu iseloomu ja tehiolusid, menetlusaluse isikut, tema varasemad karistused, süü suurust, leiab kohus, et rahalise karistuse või üldkasuliku töö määramine ei ole tulemuslik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul karistuse liiki – arest sanktsiooni keskmisest määrast veidi suuremas määras ning D.D tuleb karistada arestiga 20 päeva. Arvata karistuse hulka kinnipidamise aeg 18.08.2016 kell 11.55 kuni 20.08.2016 kell 11.55, s.o 2 päeva, ärakandmisele kuulub 18 päeva aresti. Kohtuotsuse lõpposa vormistamisel tegi kohus ilmse ebatäpsuse, märgates edasikaebamise korra osas kohtuotsuse kättesaadavaks kuupäevaks – 14.09.2016. KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kuna on tegemist ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta kohtuotsuse sisu, kohus parandab motiveeritud kohtuotsusega tekkinud ebatäpsuse, a lugedes õigeks, et apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 14. oktoobrist 2016.a (digitaalselt allkirjastatud) Larissa Prokopenko Kohtunik 5