Kohtuvälise menetleja esindaja taotles T.I-le karistuseks LS §
Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ja palus asendada arest üldkasuliku tööga. Ta seletas, et juhtis sõidukit septembrikuus arvates, et juhtimisõigus juba kehtib. Tehnoülevaatus ununes ära. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati T.I sõiduki juhtimiselt 29.09.2016, sest ta juhtis sõidukit Volvo V70 reg.nr XXXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - Tunnistaja Keidi Purde ütluste kohaselt täites tööülesandeid 29.09.2016 kell 20:43 Tallinnas, Ahtri 2 juures peatas mootorsõiduki Volvo V70 reg.nr XXXX, mis liikus Mere pst suunas. Sõiduki juhtis T.I ik. XXX, kes esitas juhiloa nr XXXX ja mootorsõiduki tehnilise passi. Kontrollides andmeid selgus, et isiku juhtimisõigus on karistusena äravõetud 25.04.2016-24.10.2016 ja sõidukil puudub tehniline ülevaatus alates 01.08.
T.I käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on T.I varem väärteokorras karistatud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga, mis on tasumata. Sellise käitumisega on T.I näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Kohus leiab, et arvestades T.I süü suurust ning asjaolu, et teda on varem karistatud liiklusrikkumise eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga sanktsiooni keskmäära ulatuses, mille kohus asendab üldkasuliku tööga 15 tundi. Eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T.I LS §
S § 63 lg 1 alusel mõista arest 15 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 15 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata T.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.