4-16-6486/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2016.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-6486 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi G.R-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.

1. 2016.a. kiirmenetluse otsusele nr 2316,16,011661 kirjalikus menetluses Vaidlustatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.08.2016.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,16,011661, millega G.R karistati LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o. 120 eurot. Menetlusalune isik G.R; isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: Eesti; õppeasutus: XXXX Kaitsjata RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-st 120 lg 1; § 132 p 1; § 134 lg 3 kohus otsustas:
2. Jätta G.R-i kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.08.2016.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,16,011661 muutmata.
3. Kohtuotsuse lõpposa edastada G.R-ile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsuse võib vaidlustada kassatsiooni korras V™S
4. peatüki
5. jao kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, v. a. V™S § 156 lõikes 11 ettenähtud juhul. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis
6. päeval kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud 1.
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 21.08.2016.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2316,16,011661 karistati G.R selle eest, et 21.08.2016.a. kell 03:35 Tallinnas Paldiski mnt 135 maja juures, kus lubatud suurim kiirus oli (on) 50 km/h, juhtis ta mootorsõidukit kiirusega 71 km/h (+/- 3 km/h), ületades lubatud suurimat sõidukiirust „mitte vähem kui 68 km/h“. Nagu nähtub Kiirmenetluse otsuse ebaselguste lahendamise määrusest (21.08.2016.a.), on otsuses, täpsemalt rikkumise kirjelduses viga ning silmas on peetud kiiruse ületamist mitte vähem kui 18 km/h. Karistuseks määrati Liiklusseaduse § 227 lg 1 alusel rahatrahv 30 trahviühikut ehk 120 eurot. 1.2.Harju Maakohtusse saabus G.R-i kaebus nimetatud otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt: 1) ei tutvustatud G.R-ile kiirmenetluse otsuse koostamisel tema õigusi ja kohustusi; 2) on otsuse sisu vastuoluline, kuivõrd väidetavalt ületas G.R lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 68 km/h, mis vastab LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritavale teole, ometi on tema tegu kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi; 3) menetlusse ei kaasatud tõlki, mis on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine V™S § 150 lg 1 p 9 mõttes. Kaebaja märkis, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. 1.3.Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha. Kirjalikus seisukohas: 1) nõustutakse kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses; 2) juhitakse tähelepanu, et G.R-ile on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, ta on nõustunud kiirmenetluse kohaldamisega, tal on võimaldatud anda ütlusi ja talle on tehtud teatavaks edasikaebamise kord – seda kõike on G.R kinnitanud oma allkirjaga; 2) juhitakse tähelepanu, et kiirmenetluse otsuses „väärteo kirjelduse“ kohta käiv „68 km/h“ on viga, mis parandati Kiirmenetluse otsuse ebaselguste lahendamise määrusega. Kokkuvõttes palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2.1.Kuigi väärteo tõendatust ei ole vaidlustatud, märgib kohus, et G.R-i poolt toime pandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud (rikutud on LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, väärtegu vastab LS § 227 lg 1 tunnustele, s.o. mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis). Samuti on väärteo toimepanemine G.R-i poolt leidnud tõendamist menetlusaluse isiku ütlustega, milles ta põhjendab kiiruseületamist tähelepanematusega; kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, kes ja millal, missugustes oludes ning missuguse mootorsõidukiga sõites lubatud suurimat sõidukiirust ületas; Asja materjalidest nähtuvalt on G.R nõustunud kiirmenetlusega ja tunnistanud rikkumist. 2.2.Kohus on seisukohal, et kaebuses esile toodud „vastuolu“ G.R-ile etteheidetava teo (lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 68 km/h võrra) ja väärteo kvalifikatsiooni (LS § 227 lg 1) vahel ei kujuta endast sisulist vastuolu, veel vähem väärteomenetlusõiguse rikkumist, vaid on pelgalt kirja- või arvutusviga, mis V™S § 212 juhindudes korrektselt parandati. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kiirusmõõturi lugem oli 71 km/h, laiendmääramatus 3 km/h ja lõplik mõõtetulemus 68 km/h. Nimetatud protokollile on G.R alla kirjutanud. 2.
8. Kiirmenetluse otsuse lk 2 algab lõiguga „Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on mulle teatavaks tehtud…“ Nimetatud lõigule on G.R alla kirjutanud. Otsuse lk 2 pöördel on eraldi väljavõte V™S §-st 19, s.o. menetlusaluse isiku õigustest ja kohustustest, ja ka siin on (originaalil, erinevalt koopiast) menetlusaluse isiku allkiri olemas. 2.
9. Puutuvalt kaebuses esitatud väidetesse, nagu ei oleks G.R-ile tagatud tõlgi abi, juhib kohus tähelepanu V™S § 24 lg-le 2: „Tõlk kaasatakse kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning kohtumenetluses.“ Väärteotoimikust (ega ka kaebusest) ei nähtu, et G.R oleks kohtuvälises menetluses tõlgi osavõttu taotlenud. Taotluste esitamise õigus kajastub ka õiguste väljavõttel, millele G.R on alla kirjutanud. 2.5.Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja G.R-ile karistust määrates arvestanud süü suurust, üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ning määranud põhjendatud karistuse. Kergendavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Eelöeldut arvesse võttes leiab kohus, et G.R-ile ette heidetav väärtegu on tõendamist leidnud ja kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab süü suurusele ning tegu ja isikut iseloomustavatele asjaoludele. G.R-i süü suurust iseloomustab see, et ta ületas kiirust LS § 227 lg 1 sätestatud kiiruse ülemmäärale lähedases piiris. Ta sõitis öisel, pimedal ajal linnas, kus liiklus on igal juhul ka öisel ajal tihedam kui mujal. Arvestades eeltoodut on temale määratud karistus põhjendatud. G.R on esitanud kaebuse, milles juhib ta tähelepanu peaasjalikult sellele, et tema õigusi on rikutud, politsei ei ole teinud oma tööd korrektselt. Ta ei ole oma kaebuses tunnistanud rikkumist ega avaldanud toimepandu pärast kahetsust. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Asja materjalide põhjal on alust asuda seisukohale, et G.R pani väärteo toime tahtlikult – ei ole eluliselt usutav, et kiiruseületamine nii suurel määral võis tuleneda ettevaatamatusest. Subjektiivne teokoosseis on täidetud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Anne Rebane Kohtunik