1-11-13529 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruaril 2013.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi
- Kriminaalasja number 1-11-13529 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla J.T Isikukood: XXX; elukoht: XXXX; EV kodanik Kinnipeetav Kaitsja Adv. Rainer Objartel Prokurör Kirjaliku arvamusega Margit Luga RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras Jätta vabastamata J.T (isikukood XXX) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 20.04.2012.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Välja mõista J.T-lt kaitsjatasu 96.- eurot (üheksakümmend kuus eurot), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber
- Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. 1 Põhjendused Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 20.04.2012.a otsusega tunnistati J.T süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 07.05.2012.a ja lõpp on 07.07.2013.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 07.12.2012.a. J.T on varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral: 1) 04.11.1987 Jõgeva Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 108 lg 2 p 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 2 aastat; 2) 09.04.1991 Tartu Linnakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 2 p 2 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 2 aastat katseajaga 3 aastat; 3) 04.02.1993 Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 6 kuud; 4) 14.03.2002 Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 6 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; 5) 11.11.2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 424 alusel mõisteti tingimisi vangistus 8 kuud katseajaga 2 aastat koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; 6) 12.04.2004 Viljandi Maakohtu poolt KarS § 424 alusel mõisteti rahaline karistus 120 päevamäära, so 6000 EEK koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; 7) 26.04.2006 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 424 alusel mõisteti vangistus 6 kuud, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 2 kuud koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, vabastati tingimisi enne tähtaega 24.09.2007.a; 8) 19.05.2009.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 424, § 329 järgi liitkaristus 1 aasta 6 kuud 4 päeva vangistust, KarS § 69 alusel asendatud 1088 tunni ÜKT-ga tähtaeg 1 aasta 2 kuud, töö sooritatud ajavahemikul 03.06.2009.a. kuni 12.07.2010.a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole J.T vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes asub elama endisesse elukohta XXXXvallas. Hetkel osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Väidetavalt olemas töökoht XXXX. Tartu Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 4100 euro. Enne vangistust tarvitas alkoholi, korduvalt karistatud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. 2010.a läbis liiklusohutusprogrammi. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%. Lähtudes riskivalemi tulemist Tartu Vangla toetab J.T ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetaval vabaduses olemas elukoht Pauastvere külas Põltsamaa vallas. Vabaduses käitumist mõjutavaiks riskifaktoreiks on varasem karistatus ja alkoholi tarvitamine. Ametnik palub juhul, kui J.T vabastatakse, määrata talle käitumiskontrolli ajaks kohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu poolt määratud tähtajaks; alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks nõusoleku andnud; osaleda sotsiaalabiprogrammis ning alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud J.T vanglast vabastamine ennetähtaegselt, kuna teda on karistatud 9-l korral, mis näitab, et varasemad karistused, s.h. ka korduvad kriminaalhoolduse rakendamised ei ole talle kuritegelikust käitumisest hoidumiseks mõju avaldanud. Samuti on olemas maandamata riskid seoses kinnipeetava alkoholisõltuvusega. J.T avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. 2 Kaitsja arvamuse kohaselt tuleks anda J.T-le võimalus ennetähtaegse vabastamisega oma elu korraldama hakata. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse leiab, et J.T tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud J.T kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused, s.h. ka reaalsed vangistused ning korduvad kriminaalhoolduse rakendamised ilma positiivse tulemuseta ja alkoholi sõltuvusprobleemid. Tööle saamise võimalus on sellest tulenevalt ebamäärane ja seda kahandavad veelgi arvestatava töökogemuse ja eriala puudumine ning 05.07.2012.a. tuvastatud 30%-line töövõimetus. Vaatamata J.T-le antud võimalustele, aga ka reaalsete vangistuste kohaldamisele on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi ja ilmutanud aastaid süstemaatilist hoolimatust seaduskuuleka elu suhtes. Kohus nõustub prokuröri arvamusega. Nendel asjaoludel jääb väheks J.T lubadustest, viidetest võimalikule tööle saamisele, perekonnale ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest, läbitud programmidest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega elektroonilise valve alla.. Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.