← Eesti

1-12-6369/40

1-12-6369 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2013. a Tallinn Kohtuasja number 1-12-6369 Kohtukoosseis Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla

§ 345lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 6.

märtsi

  1. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava M.U kaitsja vandeadvokaat Kaire Aus Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Elle Keeman Süüdistatav M.U isikukood XXX elukoht XXX XXX tee X-XXX, ei tööta, karistatus puudub Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu
  2. märtsi
  3. a kohtuotsus M.U suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Pärnu Maakohtu
  5. märtsi
  6. a kohtuotsusega üldmenetluses tunnistati M.U süüdi ja karistati

§ 345

lg 1 järgi rahalise karistusega summas 150 (ükssada viiskümmend) 4.24 euro suurust päevamäära, s.o. kogusummas 636 (kuussada kolmkümmend kuus) eurot. 2.

§ 345

lg 1 järgi tunnistati M.U süüdi selles, et tema olles AS Jart Konsult juhatuse liige, esitas 02.09.

  1. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale tsiviilasjas nr 2-10-27670 vastuväite lisana kolm võltsitud dokumenti. Veenmaks kohut, et AS Jart Konsult ei ole maksejõuetu ning ettevõttel puudub võlgnevus OÜ Baltlux Ehitus ees summas 485 451,35 krooni, esitas M.U koopiad muuhulgas võltsitud võlausaldaja käsikirjalisest kinnitusest sularaha vastuvõtmise kohta A. L poolt järgmiselt: 1) 15.08.
  2. a kinnitus 50 000 krooni saamise kohta; 2) 19.08.
  3. a kinnitus 80 000 krooni saamise kohta ning 3) 04.09.
  4. a kinnitus 48 189,40 krooni saamise kohta. Kuivõrd tegemist oli dokumentidega, millega kinnitati maksmisele kuuluvate arvete tasumist sularahas, oli tegemist raamatupidamise algdokumentidega, millega omandatakse õigus kajastada kulusid ja mille võltsimisega kahjustatakse dokumendi puutumatust. Kindlaks tehti, et K. L-E kasutas dokumente selleks, et tõendada AS Jart Konsult võlgnevuse puudumist OÜ Baltlux Ehituse ees ning seeläbi vabastada ettevõte kohustusest dokumentides märgitud summade tasumisest. Lisaks omandas M.U soovitud kohtulahendiga AS Jart Konsult õiguse jätkata oma varade käsutamist ja valitsemist, kuna pankroti väljakuulutamisel oleks see õigus läinud pankrotihaldurile.
  5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotleb süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Apellant leiab, et asjas läbi viidud ühekülgse ja puuduliku kriminaalmenetluse tagajärjel on kohus jõudnud ebaõigetele järeldustele, mis on kaasa toonud M.U süüdimõistmise. 3.1 Kaitsja leiab, et käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et M.U oleks 02.09.
  6. a esitatud dokumendid võltsinud, seega on võltsija tuvastamata. Süüdistatav esindas tsiviilasjas nr 2-10-27670 juriidilist isikut AS-i Jart Konsult, mitte ennast ning seega esitas tegelikult Pärnu Maakohtule dokumendid juriidiline isik AS Jart Konsult ning juriidilise isiku enda huvides. Samas puuduvad asjas tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks iseenda huvides ja eesmärgiga vabaneda iseenda kohustustest või juriidilisel isikul AS-il Jart Konsult olnuks kohustus, millest saanuks vabaneda võltsitud dokumente esitades. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on käesolevas asjas esitatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-3177, mille lk 5 ja 6 esitatud võlausaldajate nimekirjas ei kajastu OÜ Baltlux Ehitus ega OÜ Kronos. Kaitsja hinnangul on ilmselgelt põhjendamatu ja oletuslik kohtu seisukoht, et süüdistatav tegutses tahtlikult esitades kohtule võltsitud dokument ilmselge eesmärgiga vabastada AS Jart Konsult vastu esitatud rahalistest nõuetest ja vältida sellega aktsiaseltsi pankrotimenetlust ja pankroti väljakuulutamist. Seda kinnitavad tõendid puuduvad. Samuti puudus AS Jart Konsult vara, mida käsutada enne pankroti väljakuulutamist. Samuti puuduvad tõendid, et OÜ Baltlux Ehitus oleks pankrotimenetlusse oma nõuded esitanud või esitanud hagiavalduse AS Jart Konsult või süüdistatava suhtes. Nimetatud tõendid tõendaksid OÜ Baltlux Ehituse nõuet, millest olnuks süüdistataval või ASil Jart Konsult tahe vabaneda. Süüdistatav leiab, et eluliselt usutav on A. L poolt võltsitud dokumentide AS Jart Konsult raamatupidamisse toimetamine, kuivõrd A. L käes olid mõlema ettevõtte rahad, milliseid oli tal 2

(5)võimalus kasutada ja käsutada. Ei saa välistada ka võimalust, et A. L võttis tegelikult sularaha ühe ettevõtte nimel, kuid pidi seda kajastama teise ettevõtte nime all, mistõttu tekkis vajadus vastavad dokumendid ka koostada. Apellant leiab, et kohus on rajanud kaudsetele tõenditele seisukoha, et süüdistatav teadis esitatud dokumentide võltsitusest. Süüdistatav esitas kohtule raamatupidamise algdokumendid, kuid see ei tõenda iseenesest tahtlust esitada võltsitud dokumenti ja soovi vabaneda seeläbi kohustusest või omandada õigusi. Käesolevas asjas on tunnistajad andnud ütlusi selle kohta, et kõigil AS-iga Jart Konsult koostööd teinud ettevõtete esindajatel (mh ka AS Jart Konsult enda töötajatel) oli juurdepääs nii raamatupidamise dokumentidele kui ka kopeerimis-, skanneerimis vahenditele ja arvutitele. Asjaolu, et käesoleva kriminaalasja raames ei ole tuvastatud dokumentide tegelikku võltsijat ei tähenda, et süüdistataval oli huvi esitada võltsitud dokumente. Apellant viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-36-03, mille kohaselt võltsitud dokumendi kasutamine ei tähenda veel selle võltsimist, nimetatud teod tuleb reaalkogumi korral täpselt määratleda ja kohtualusele omistada. Apellant leiab, et kohtuotsuses on konkreetselt määratlemata kust pärines süüdistatava teadmine dokumentide võltsitusest ning millise õiguse süüdistatav omandas või millisest kohustusest vabanes dokumente esitades.
  1. Prokurör esitas apellatsiooni peale vastulause ning palus jätta Pärnu Maakohtu otsus K. LõppElmeste süüdi mõistmises ja karistamises muutmata.
  2. Süüdistatav esitas ringkonnakohtule oma seisukohad, milles märgib, et ei ole teadlikult kohtule võltsitud dokumente esitanud ja ei ole selle tegevusega saanud mingit kasu ega vabanenud ühestki kohustusest ning palub maakohtu otsus tühistada ja teda õigeks mõista. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium, tutvunud käesoleva kohtuasja materjalide ja apellatsiooni väidetega ning prokuratuuri vastuväidetega apellatsioonile leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. 6.1 Esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Siinkohal osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite väga põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja M.U suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks. 3
(5)6.2 Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et K. LõppElmeste oleks 02.09.2010. a esitatud dokumenti võltsinud ning seega on võltsija tuvastamata, märgib kohtukolleegium, et

§ 345

lg 1, mille alusel süüdistatav maakohtu otsusega süüdi mõisteti, ettenähtud koosseis näeb ette vastutuse võltsitud dokumendi kasutamise eest, mille puhul ei oma tähtsust asjaolu, kes dokumendi võltsis. Sellele on maakohus otsuses ka sisuliselt vastanud ning seega on apellandi etteheide ainetu. Kaitsja väidab, et tegelikult esindas süüdistatav tsiviilasjas nr 2-10-27670 juriidilist isikut AS Jart Konsult, mitte ennast ning seega esitas tegelikult Pärnu Maakohtule dokumendid juriidiline isik AS Jart Konsult ning juriidilise isiku enda huvides. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-7-04 märkinud, et juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu. Seetõttu eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud juriidilise isiku organi liikmete või juhtivtöötaja (füüsilised isikud) käitumises (

§ 14lg 1).

Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (

§ 14lg 1).

Selleks, et juriidilist isikut karistada, tuleb esmalt tuvastada füüsilise isiku käitumises koosseisupärane tegu ning alles seejärel saab rääkida juriidilise isiku karistamisest. 6.3 Apellant väidab, et käesolevas asjas puuduvad tõendid, et süüdistatav oleks dokumente esitanud iseenda huvides, teadlikult ja eesmärgiga vabaneda iseenda kohustustest või omandada õigusi ning asjas puuduvad tõendid, et juriidilisel isikul AS-il Jart Konsult olnuks kohustus, millest saanuks vabaneda võltsitud dokumenti esitades. Kohtukolleegium märgib, et vaidlus puudub selles, et M.U oli AS Jart Konsult seaduslikuks esindajaks ning esindas tsiviilasjas nr 2-1027670. Kuna juriidiline isik tegutseb füüsilise isiku kaudu, siis tulebki karistusõigusliku vastutuse eeldused tuvastada konkreetse teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-77-06 märkinud, et

§ 345

lg 1 sätestab vastutuse võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest üksnes juhul, kui toimepanija tegutses eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega tuleb tuvastada võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eesmärk. Mis eesmärgil toimus võltsimine, ei oma selle kuriteokoosseisu puhul tähtsust. Kohtukolleegiumi hinnangul, on maakohus põhjalikult tuvastanud

§ 345

lg 1 tulenevad koosseisulised tunnused M.U käitumises ja nimelt tegutsemise esindatud juriidilise isiku huvides, et vähendada võltsitud dokumentide esitamisega võlgnevust ning sellega vältida pankrotimenetlust ja pankroti välja kuulutamist. Selle tulemusena jättiski kohus OÜ Baltlux Ehituse avalduse ajutise pankrotihalduri nimetamiseks ja AS Jart Konsult pankroti väljakuulutamise rahuldamata. Dokumentidega, mille võltsitus on tuvastatud 20.04.

  1. a ekspertiisiaktiga nr 12EDM0018, on tuvastatav OÜ Jart Konsult kohustuse olemasolu OÜ Baltlux Ehituse ees, kuid kuna dokument raha kättesaamise kohta on võltsitud, siis on alus ka järelduseks, et kohustus oli täitmata. Kohtukolleegium nõustub ka sellega, et olemasolevate tõendite pinnalt on alust lugeda tõendatuks, et M.U tegutses tahtlikult nimetatud dokumente kohtule esitades eesmärgiga vabastada AS Jart Konsult vastu esitatud rahalistest nõuetest ja vältida sellega äriühingu pankrotimenetlust ja pankroti väljakuulutamist. Apellatsioonis viidatud tsiviilkohtu määrus nr 2-11-3177 ei tõenda kohtukolleegiumi hinnangul seda, et süüdistataval puudus OÜ Baltlux Ehituse poolt esitatud pankrotiavalduse arutamisel tsiviilkohtumenetluses M.U poolt esitatud võltsitud dokumentide esitamise ajal kohustus, millest võltsitud dokumentidega vabaneda. Kaitsja poolt viidatud 25.03.
  2. a määrusega kuulutati välja AS Jart Konsult pankrot ning loetletud olid võlausaldajad. Väljakuulutatud pankrotimenetlus jääb süüdistuse piiridest välja ning seega ei oma 4

(5)tähtsust kas määruse nimekirjas kajastuvad OÜ Baltlux Ehitus või OÜ Kronos, kui võlausaldajad. Käesolev süüdistus hõlmab OÜ Baltlux Ehitus poolt esitatud pankrotiavalduse menetlemise käigus 02.09.2010. a vastuväidete tõendamiseks esitatud võltsitud dokumentide esitamist kohtule, et vältida pankroti väljakuulutamist. 6.4 Kaitsja väidab, et eluliselt on usutav, et just A. L võltsis nimetatud dokumente ning maakohus on rajanud süüdistatava teadmise dokumentide võltsimise kohta kaudsetele tõenditele. Kohtukolleegium kaitsja seisukohaga siiski ei nõustu. Tõendeid kogumis hinnates on maakohus põhjendatult märkinud, et ei ole eluliselt usutav, et A. L või keegi teine võis neid dokumente võltsida. Küll aga tuleb nõustuda sellega, et just M.U oli selleks motiiv olemas ning tõendeid kogumis hinnates on ka eluliselt usutav, et M.U oli teadlik, et dokumendid on võltsitud. Seda tõendavad tunnistaja (AS Jart Konsult raamatupidaja) ütlused, et M.U korraldas aktsiaseltsi finantsküsimusi ning tegeles ainuisikuliselt sularaha väljamaksetega, samuti tegeles ta isiklikult OÜ Baltlux Ehitus ja OÜ Kronos esindaja A. L ning andis talle raha üle ning võttis vastu seda kinnitavaid dokumente, mille hiljem andis raamatupidajale. Sellise tegutsemise tagajärjel tundub eluliselt usutav teadlikkus, et dokumente on võltsitud, kuna M.U ise võttis need vastu ning pidi seega nägema, et kinnitatud oli OÜ Baltlux Ehitus poolt raha kätte saamist. Samuti räägib M.U kahjuks asjaolu, et mingil põhjusel on kaduma läinud nimetatud dokumentide originaalid, kuigi ainult M.U võttis neid vastu ja esitas raamatupidajale. Kohtukolleegium ei nõustu apellandi väitega, et maakohus on otsuse langetanud lähtudes ainult elulisest usutavusest ning seega jätnud tõenditega arvestamata. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus lisaks elulisele usutavusele otsese tegemisel kõiki tõendeid kogumis hinnanud, maakohtu otsus on põhistatud ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Otsuses on selgelt ära näidatud, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ta seejuures tugines. Asjaolu, et kohus ei jõudnud tõendite hindamisel samale järeldusele, mis süüdistatav, ei tee kohtuotsust ebaseaduslikuks. Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et M.U on põhjendatult süüdi tunnistatud

§ 345lg 1 järgi võltsitud dokumendi kasutamise eest. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu

  1. märtsi
  2. a otsuse M.U suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Urmas Reinola 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.