4-16-7330 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsembril 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-7330 (2302,16,014101) Kohtunik Küll

§ 15

lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus.

Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema (

§ 18lg 3).

Teo kvalifitseerimise seisukohast ei ole tähtsust asjaolul, kui pikka aega kaebaja vastassuunas sõitis ning kas ta märkas liiklusmärki või mitte.

1. Eeltoodust tulenevalt on T.A poolt ühesuunalisel teel vastassuunavööndis sõitmine ning liiklusmärgi 523 „sõit ühesuunalisele teele“ (LS § 16 lg 2 ja MKM 22.02.2011 määruse nr 12 § 15 p 5) nõuete rikkumine tõendatud ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 231 ja § 242 lg 1 järgi. Kaebaja süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
2. Mis puudutab kaebajale määratavat karistust, siis vastassuunavööndis sõitmise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut ning liiklusmärgi eiramise eest liiklusnõuete muu rikkumisena rahatrahv kuni 20 trahviühikut.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Õigesti on T.A-le kahe süüteo eest määratud üks karistus, sest ühe teoga on ta realiseerinud kahe süüteo koosseisu. Süü suurust hinnates arvestab kohus seda, et isik pani teo toime hooletusest, ta sõitis vastassuunas vaid lühikest aega ning et tegemist oli ajutise liikluskorralduse muudatusega, mida navigaator ei pruugi näidata ja millele vastassuunavööndis sõites ei viita ükski liiklusmärk. Menetlusalune isik oma süüd tunnistas ja kahetses, et ei märganud ajutist liiklusmärki ning sattus seetõttu vastassuunavööndisse. Enda sõnul oli ta teel raskelt haige isa juurde Hiiu 4 haiglasse. Seega on menetlusaluse isiku süü väike ning tema teos esinevad karistust kergendavad asjaolud, karistust raskendavad asjaolud aga puuduvad. Kohtuväline menetleja on oma vastuses rõhutanud, et mõistetud karistus peaks T.A mõjutama edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul piisab varem karistamata isiku mõjutamiseks ka leebemast karistusest. Seetõttu kohus tühistab otsuse T.A-le määratud karistuse osas ja teeb selle kohta uue otsuse. Süü suurust, karistust kergendavaid asjaolusid ja varasemate karistuste puudumist arvesse võttes mõistab kohus karistuseks rahatrahvi 15 päevamäära, s.o 60 eurot. Selline karistus on piisav süüdlase mõjutamiseks olla edaspidi tähelepanelikum ja ohutum liikleja ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 2, 133-135. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/