4-16-8510/5

4-16-8510 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-8510 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi M.S-i kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse 22.11.2016 otsusele väärteoasjas nr 2302,16,016639 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: M.S (isikukood XXX; elukoht: XXXX; töökoht: XXXX OÜ) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 22.11.2016 otsus muutmata ja M.S-i kaebus rahuldamata. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
2. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1
3. 22.11.2016 otsusega väärteoasjas nr 2302,16,016639 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik M.S-ile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 259 lg 1 järgi rahatrahvi 4 trahviühikut, s.o 16 eurot. Otsuse kohaselt ületas M.S jalakäijana 22.11.2016 kell 16.29 Tallinnas Tehnika tänaval (Kitseküla rongipeatuse juures) sõidutee reguleeritaval ülekäigurajal foori keelava punase tule korral. Sellise tegevusega eiras M.S LS § 25 lg 3 nõudeid.
4. M.S esitas otsuse peale kaebuse, kuna leiab, et ei ole pahatahtlik liikluseeskirja rikkuja, vaid hoolitses selle eest, et ei segaks autode liikumist. Tee juurde jõudes nägi ta, et lähim auto oli vähemalt 100 meetri kaugusel ning tal oli piisavalt aega, et kedagi segamata tee läbida. Kui ta oleks liikluseeskirja täitnud, siis oleks ta põhjustanud mõttetu kütuseraiskamise ja saastanud keskkonda. Võib-olla oleks ta pannud ka juhid närveerima ning see oleks põhjustanud omakorda liiklusõnnetuse. Kaebaja sai trahvi selle eest, et täitis liikluseeskirja põhimõtteid – hoolitses selle eest, et liiklus oleks ohutu, säästis keskkonda ja ei takistanud teisi liiklejaid. Kaebuse täienduses märgib M.S, et ükski reegel ei ole universaalne ja ei pruugi töötada sama hästi erinevates tingimustes. Internetist otsides ei leidnud ta ühtki juhtumit, kus sellel ülekäigurajal oleks keegi viga saanud või põhjustatud liiklusõnnetus. Juba aastaid rikutakse selle valgusfoori juures liiklusreegleid ja see ei ole põhjustanud liiklusõnnetusi. Eeltoodust lähtudes leiab kaebaja, et mõistetud karistus ei ole asjakohane, esmalt võinuks piirduda suulise hoiatusega ja selgitava vestlusega. Temale aga selgitati õigusi ning seda, kui kiiresti trahv tuleb ära maksta. Kaebaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
5. Kohtuväline menetleja oma vastuses kaebusele leiab, et otsuse muutmiseks puudub alus ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja osutab liiklusseaduse § 25 lg-le 3, § 7 lg 1 p-le 4, § 6 lg-le 1 ja § 2 p-le 29 ning märgib, et seadusandja on liiklusreegleid kehtestades juba arvestanud, et kahjud keskkonnale oleksid minimaalsed. Erandeid liiklusreeglite täitmisest kõrvale põikamiseks seadusandja ette näinud ei ole. Jalakäijatega Tallinna linnas liiklusõnnetuste ja selles hukkunud ning vigastada saanute arvu seostatakse suures osas keelavate fooritulede eiramisega, mistõttu esineb avalik menetlushuvi ning alused kaaluda menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel puuduvad. Karistuse määramisel on menetleja arvestanud KarS § 56 sätestatuga, sh asjaoluga, et karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
6. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
7. Asjaolu, et M.S ületas keelava fooritule ajal reguleeritavat ülekäigurada, on tõendatud kaebaja enda ütlustega ning videosalvestisega toimepandud rikkumisest. M.S on tunnistanud, et ületas otsuses märgitud ajal punase tulega ülekäigurada ja tema käitumine on jäädvustatud ka politseikaamera videosalvestisele. Seega on tõendamist leidnud, et reguleeritud ülekäiguraja ületas M.S foori keelava tulega, sellega rikkus ta LS § 25 lg 3 nõudeid ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud 2 LS § 259 lg 1 järgi. Süüdlane on oma teo toime pannud tahtlikult, st teadis, et rikub liiklusreegleid ja möönas seda. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud.
8. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt arvestatakse lisaks isiku süüle ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 259 lg-s 1 sätestatud rikkumise eest on võimalik karistada isikut rahatrahviga 3-10 trahviühikut (12-40 eurot). M.S-i karistati rahatrahviga neli trahviühikut, s.o sanktsiooni miinimummäära lähedaselt. Seega on kohtuväline menetleja arvestanud sellega, et menetlusalune isik liiklusohtlikku olukorda ei tekitanud, on toimepandud tegu tunnistanud ning ühtki teist jalakäijat samal ajal ülekäigurada ületamas ei olnud. M.S on leidnud, et kohtuväline menetleja ei oleks pidanud teda üldse karistama, sest ta hoolitses selle eest, et liiklus oleks ohutu. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu ning juhib kaebaja tähelepanu sellele, et oma liikluskäitumisega annab kaebaja eeskuju ka teistele, eelkõige lastele, kes ohtlikku olukorda ei oska kaebajaga võrreldes sama hästi hinnata. Nii võib täiskasvanute käitumine lastele tekitada arusaama, et foori keelava tulega ei peagi arvestama. Kohus märgib, et videosalvestise põhjal ei veendunud ka M.S selles, et tema läheduses ei ole alaealisi, kes ehk tema eeskujul võiks punase tule ajal teele lipsata. Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et seadusandja ei ole ette näinud erandeid liiklusreeglite täitmisest kõrvale hoidumiseks. Lisaks märgib kohus, et liiklusseaduse üheks eesmärgiks on kindlate liiklusreeglitega ohutuse suurendamine ja liiklejatele õigusselguse tagamine. Olukord, kus igaüks kehtestab omad reeglid, ei suurenda ohutust. Vastupidi, massiliste rikkumiste korral on väga raske kaasliikleja käitumist ette aimata ning õnnetuste arv võib suureneda. Kaebaja rõhutab keskkonna säästmise vajadusele ning nimetatud ülekäigurajal rikkumiste igapäevasusele. Kohtu hinnangul oleks keskkonna huvides tulusam ülekäigurajal reegleid järgida. Nimelt kui isikud alatasa ületavad selles kohas keelava fooritule ajal teed, siis ei saa autojuhid kunagi olla kindlad, et ülekäigurajale ei ilmu jalakäija. Seega peavad autojuhid ka reguleeritava ülekäiguraja ees hoo maha võtma ning selline ebaühtlane sõidustiil saastab keskkonda enam, kui sujuv liikumine. Käesoleva juhtumi puhul oli tegemist hämara ajaga ning autojuhtidel ei olnud lihtne jalakäijaid tee ääres märgata. Tallinna linnas on punase fooritule ees peatumine (sh sellise, kus ükski jalakäija teed ei ületa) autojuhtide jaoks tavapärane ning puudub igasugune alus väita, et peatumine põhjustab autojuhtides ülemäärast närvilisust. Küll aga häirib iga autojuhti see, kui kaasliiklejad ei järgi liiklusreegleid ning käituvad vastutustundetult. Lõpetuseks märgib kohus, et kui kaebaja oleks oma valest käitumisest aru saanud ja toimepandut kahetsenud, siis oleks kohtuväline menetleja võinud piirduda üksnes suulise hoiatuse tegemisega. Kui kaebaja oleks teo etteheidetavusest saanud aru kohtule kaebust esitades, siis oleks kohus rikkumise asjaolusid arvestades kaalunud väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamist. Käesoleval juhul on aga kaebaja siiani veendunud, et ta käitus õigesti, säästis kütust ja keskkonda ning ei seganud kedagi. Seega on M.S-i karistamine õige ning see peaks mõjutama teda edaspidi taoliste süütegude toimepanemisest hoiduma. See on vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. 3 Kaebajale määratud karistus on põhjendatud ning tema taotlus otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 1, 133,
9. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4