S § 81 järgi. Vastavalt 13.10.2016 koostatud väärteoprotokollile nr AB1513281 (2302,16,014013) 02.10.2016 kell 21:53 (teade) Harjumaal, Rae vallas, Tallinna Ringtee 10 km-l juhtis N.S mootorsõidukit, ei hoidunud sõiduki juhina kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimest või vara, mistõttu sõitis teelt välja eraldusribale ja riivamisi otsa liiklusmärkidele, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜle XXXXja Maanteeametile. Tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus. Sellega rikkus N.S
S § 3 lg 2 nõudeid ning pani toime
S § 81 kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles N.S-ile karistuseks
S § 81 järgi arest 5 päeva;
lg 1 järgi 7 päeva aresti ja
Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on isiklikult kätte saanud ning kohus arutas väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta V™S § 90 alusel. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - 02.10.2016 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise koht asub Harjumaal, Rae vallas, Tallinna Ringtee 10 km. Vaatlusprotokollist nähtuvalt sõiduauto Dodge RAM 1500 Pick-up reg.nr 1XXXX ilma kehtiva liikluskindlustuseta sõitis otsa liiklusmärkidele. Sõiduautol Dodge on esiklaasis mõra, parempoolsel küljepeeglil ning põrkeraua nurgal kraapejäljed, kapotil nühkejäljed. Kahjustati liiklusmärgid 684, 421, liiklusmärgi postid, alused. Sündmuskohaks on võetud Rae vallas Tallinna ringtee 10.km olev sõidutee. Nullpunktiks on võetud Tallinna ringtee 9.km post. Nullpunktist on mõõdetud Tartu mnt suunas 520m ja seal asub vahepunkt, kus on tekitatud ajutine ristmik ajutiste liiklusmärkide abil. Kahjustatud liiklusmärgid asuvad vahepunktist mõõdetuna Tartu mnt suunas 4,8m ja asuvad osaliselt kraavis. Veerejälje (skeemil nr 3) algus asub vahepunktist mõõdetuna Tartu mnt suunas 16,5m ja lõpeb s/a Dodge RAM 1500 reg.nr 1XXXX tagumise vasakpoolse ratta juures. Veerejälje (skeemil nr 4) algus asub vahepunktist mõõdetuna Tartu mnt suunas 21,1m ja lõpeb s/a Dodge RAM 1500 reg.nr 1XXXX esimese vasakpoolse ratta juures. Dodge RAM 1500 reg.nr 1XXXX vasakpoolne esiratas asub vahepunktist mõõdetuna Tartu mnt suunas mõõdetuna 49,2m ja sõidutee servast mõõdetuna 5,2m. Sõiduauto Dodge RAM 1500 reg.nr 1XXXX vasakpoolne tagumine ratas asub sõidutee servast mõõdetuna 8,6m. Tallinna ringtee sõidutee laius on 9,3m. Kraavi laius on 10,6m. - - - Teekate kuiv püsikate ja korras. Ilmastik selge ja pime aeg, valgustus puudub. Suurim lubatud kiirus on 50 km/h. Vaatlusprotokollile on lisatud skeem ja fototabel. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (02.10.2016 kell 22:32), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena N.S alkoholijoove (0,84 mg/l). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (02.10.2016) koos mõõtetulemuse väljatrükkiga ja õiguste deklaratsiooniga, millest nähtuvalt tuvastati 02.10.2016 kell 22:52-22:57 N.S alkoholijoove (lõplik lugem 0,85 mg/l, ± 0,07 mg/l, mõõtetulemus 0,78 mg/l; Dräger Alcotest 7110). Kontrollile allutatud isik andis selgitusi, et remonditöökojas jõi sõbraga 1 õlle (Alexander 5,2) ja hiljem otsustas teha proovisõitu sõidukiga Dodge RAM reg.nr 1XXXX, jäi kinni ja võttis paar õlut ootamise ajale (puksiiri). Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et sõiduk Dodge RAM reg.nr 1XXXX teisaldati asukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati N.S sõiduki juhtimiselt 02.10.2016, sest ta juhtis sõidukit Dodge RAM reg.nr 1XXXX, kuigi oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Menetlusaluse isiku N.S-i ütluste kohaselt 02.10.2016 sõitis Tallinna ringtee 10 km sõidukiga Dodge RAM Pick-up 1XXXX, mis kuulub XXXXOÜle. Kella 20:00 paiku sõitis teelt välja sest üritas teha tagasipööret aga jäi kinni. Kuna telefon oli tühi ei saanud abi kutsuda. Proovis autol nelikvedu sisse lülitada aga vahekasti hoovastik läks katki ja jäi neutraali peale kuna autoga enam iseseisvalt sõita ei saanud otsustas ajaviiteks, et ootamine nii tüütu ei tunduks alkoholi tarbida. Kuna ta teadlikult tee pealt maha sõitis ei osanud ta arvata et seda tõlgendatakse kui liiklusõnnetust ja et alkoholi tarbimine on rikkumine. Nõustus, et sellisest kohast ei oleks tohtinud tagasipööret üritada. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on N.S 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 10 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 21.07.2016
lg 2,
Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning N.S-i süü rikkumises on tõendatud. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse järgi realiseeris N.S
S § 81 vastavate väärtegude tunnused: - ta juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud sõiduki juhina kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimest või vara, mistõttu sõitis teelt välja eraldusribale ja riivamisi otsa liiklusmärkidele, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜle XXXXja Maanteeametile (
lg 1); - ta tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust, enne selle asjaolude väljaselgitamist (
S § 81). N.S-i käitumine sisaldab
S § 81 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. N.S-i käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on N.S varem üks kord kriminaalkorras karistatud varguse eest (KarS § 199), väärteokorras viis korda karistatud mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest (
lg 1, 2 ja
lg 3), kaks korda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (
lg 1,2), kaks korda karistatud turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest (
lg 1, 2), kaks korda karistatud tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest (
), mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (
S § 81). Samuti oli N.S karistatud väärteokorras teiste väärtegude eest (JäätS § 120 lg 1). Sellise käitumisega on N.S näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba korduvalt tähelepanu juhitud. Eelnevalt on N.S kriminaalja väärteokorras karistatud tingimisi vangistusega ja rahatrahvidega (kõik on tasumata, kaks asendatud arestiga), mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et arvestades N.S-i süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt karistatud erinevate liiklusalaste süütegude eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. N.S-i puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Kohus leiab, et N.S-ile tuleb
S § 81 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus mõistab N.S-ile
S § 81 järgi põhikaristusena KarS § 63 lg 1 alusel aresti 5 päeva. Eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu, sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
S § 63 lg 3 alusel, sest kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse karistus iga väärteo eest eraldi. Kohus mõistab karistuseks aresti samuti 5 päeva. Samuti leiab kohus, et
lg 2 alusel tuleb kohaldada lisakaristust ning ära võtta juhtimisõigus 3-kuuks, sanktsiooni alammäära suuruses. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada N.S
S § 81 järgi ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 5 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. Kohustada N.S-i ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 17.02.2017.a. N.S-i arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. Süüdi tunnistada N.S
Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on käesoleva kohtuotsusega
lg 1 järgi mõistetud põhikaristuse 5-päevase aresti lõppemise päev.
lg 2 alusel lisakaristusena ära võtta N.S-ilt sõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.